on ning lisaks ka ilmast, poliitikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja muust. 4. Esimene näitus Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödest tulekahjus. 5. Soomes Soomes viibides pühendus kunstnik maastikumaalile. Värv ja käsitluslaad olid impressionistlikud, juba avaldus ka Laikmaale iseloomulik tume kontuur. 6. Õpetaja Alates 1913.a mil ta maalis portreid, maastikke ning lillemaali- tegutses õppejõu ja kunstnikuna kuni 1932.a 7. Looming rahutum ja raskmemeelne 1920.aastatel muutus Laikmaa looming rahutumaks ja raskemeelsemaks, toonid muutusid tumedamaks, joon närvilisemaks ja järsemaks. 8. Vähe näitusi 1920-1930. aastatel esines kunstnik harva näitustel. Tal oli kombeks oma töid
Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Ta suri 25. septemberil 1980 Stockholmis https://www.youtube.com/watch?v=8S5h3gb_iAc Täname tähelepanu eest
andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei kodunenud Under kinnise loomuga Hackeri kõrval. 1904. aastal kinkis ta Laikmaale tänutäheks oma portree maalimise eest saksakeelse luuletuse ning too soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu
Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi.Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa.Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga
lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Neil oli kaks last Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Ants Laikmaa pastellmaal Marie Underist Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu.
Marie Under (1883-1980) Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis. 13-aastasena hakkas kirjutama saksakeelseid luuletusi. Õppis klaverit ja laulis kooris. Under võeti tööle Teataja toimetusse. 1902 aastal abiellus Under ning elas Moskva lähistel mitu aastat. Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli ,,Ema laul" Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1. MS ajal abielu purunes. Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid
ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinn a. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988) Esimene luuletus Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Carl Hacker, Marie Marie Under Hedda Hacker, Marie Underi Underi abikaasa tütar Dagmariga Marie Underi tütar tütar Hedda esimeses abielus Moskvas 1903 Hacker Hedda Hacker , Marie Under ja Dagmar (Dagy) Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
1903.a.sügisest ateljeekooliks. Võrreldes varasemate saksa kunstiõpetajate joonistustundidega oli Tallinnasse nüüd tekkinud midagi sootuks uut: sisuliselt oli tegu eesti esimese kunstiõppeasutusega. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel toimunud edukat õpilastööde näitust lisandus veel viis uut. 1904. a. sügisel üüriti suurem korter,kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. Need olid Laikmaale väga hoogsad, sisukad ja tegevusrikkad ajad nii kunstipedagoogina kui ka loova kunstnikuna. Laikmaa regulaarsed kunstikursused ei sarnanenud mõistagi kooliga selle tavalises mõistes - polnud fikseeritud õppeplaani, ei õpetatud üldhariduslikke aineid, ei peetud kunstiajaloo loenguid. Ainsaks õpetajaks oli kunstnik ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Toda kooli
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). Under ja Hackeri abielu purunes I maailmasõja ajal. 5.) Under ja Vilde Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. 6.) Under ja Laikmaa Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa ,,MUTTI" 7.) Under ja Antson 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta
tutvuse hakul, mitte kaua aega pärast Underi Moskvast saabumist. Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu. Kirg on jahtunud ja asendus hetkeks vastastikuste süüdistustega, mis päädisid 1916. a. algul Underi kirjaga Laikmaale. Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Kaanekukk võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise. Tuntumad tööd: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915) Pildid Ants Laikmaa majamuuseum on Ants Laikmaale pühendatud muuseum Taebla vallas Kadarpiku külas
tema katsetustega ja soovitas tingimata edasi õppida. Seda ta 1891. aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891-1895. Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht
lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Laikmaa soovitas Underil hakata kirjutama Eesti keelseid luuletusi, põhinedes Underi poolt kingitud luulel. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas “Postimees” tema armastusluuletuse “Kuidas juhtus”, millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Underi esimese luulekogu “Sonetid” avaldas “Siuru” kirjastus aastal 1917.
Hiljuti on avastatud veel 3 Viiralti tööd, mis ka n.ö. sisseõnnistati. Skulptuurist on järgi vaid üks töö: ,,Konrad Mägi" büst (KUMUS). ANTS LAIKMAA 1866 1942 Sünnipärane nimi: Hans Laipman. Ants Laikmaa sündis Vana-Vigalas, tema isa oli vallakirjutaja. Joonistada armastas Ants juba varakult. Algteadmised sai ta Tallinna Kubermangugümnaasiumist. 1890. aastal läks ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Sealne õpetamise laad oli akadeemiline ning Laikmaale see ei meeldinud. Ta otsustas sealt ära tulla ning siirdus edasi hoopis Saksamaale Düsseldorfis asuvasse kunstide akadeemiasse. Düsseldorfi Kunstide Akadeemias õppis ta aastatel 1891 1893, kuni ta oma õpingud rahapuuduse tõttu katkestama pidi. Düsseldorfi jäi ta siiski edasi kuni 1899. aastani, tehes seal seni juhuslikke kunstitöid. Teenitud raha eest otsustas Laikmaa ennast täiendada, käies ära Hollandis, Belgias, Austrias ja Prantsusmaal. Lõpuks naases ta Tallinnasse. 1903
Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa......................... 8 Hiljem on Underi arhiividest leitud selle abielu kohta erinevaiD arvamusi. M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema austasid Carli ning asusid lahutuse puhul mehe poolele......................................................8 Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. ..............................................................................................................................................8 Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur
Ka kooliõpetajatele ei jäänud Laikmaa joonistusanne märkamata, kusjuures õpetajad püüdsid teda selles suunas ergutada. Kuid alles Tallinnas leidis Ants Laikmaa tõsise nõuandja Tallinna kubermangugümnaasiumi joonistusõpetajas kunstnik T. A. Sprengelis, kes kutsus 17-aastase nooruki oma ateljeesse õppima. Tegelikult piirdus õppeaeg vaevalt ühe kuuga, sest Sprengel oli sunnitud ajutiselt ära sõitma. Ometi said need nädalad Laikmaale elukutse valikul otsustavaks (Tiik, 1975, 3). 1886. aasta suvel sõitis Ants Laikmaa Peterburi, et lähemalt tutvuda Kunstide Akadeemiasse vastuvõtutingimustega. Järgmised neli aastat aga täitis sõjaväeteenistus ja kodukooliõpetaja amet sünnimaal. Ent vastupandamatu soov kunsti õppida viis Laikmaa taas Peterburi 1890. aasta sügisel. Seekord möödus talv Kunstide Akadeemia maaligaleriis iseseisvalt joonistamist õppides
Neis teostes pole kindlatvisuaalset kujundust tegelastest ja kunstnik võib selle ise väljamõelda. G. Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove.
Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
tähtsust kaotama. Peamiselt töötasid eesti kunstnikud küll endiselt välismaal, kuid paljud asusid tööle ka Eestisse nende seas Weizenberg, Adamson, Kr. ja P. Raud. Sajandi lõpul 3 alustas tööd uus kunstnike generatsioon, kelle taiestes pääses realism täielikule võidule. Sellesse põlvkonda kuuluvad Kristjan ja Paulus Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaale ja Kristjan Rauale kuulub ka oluline osa eesti kunstialase mõtte arendamisel. Nemad olid esimesed, kelle vaadetes oli akademismivastane hoiak, võtsid omaks kunstielu uuenduslikke mõtteid ja otsisid uusi teid. Nende loomingut mõjutasid impressionistid, postimpressionistid, sümbolistid ja juugend. Juhtivateks motiivideks kujunesid taluelu ja talumaastik. Kasutama hakati vabaõhumaali. Baltisaksa kunstnike looming jäi sentimentaalselt ilutsevaks, elukaugeks ajaviitekunstiks.
noorest naerusuisest Muttiks nimetatud Marie Hackerist. Sellega seotud sündmused on nüüd juba ise saandu ajalooliseks poeesiaks. Ülemeelik modell tänas meistrit portree valmistamise ajal sündinud ikka veel saksakeelse eksprompt-luuletusega, mis reetis luuletaja enda tundelist hingeseisundit, nagu see nähtub luuletuse algtekstist. Laikmaa andis tungivalt õhutust emakeelseks värsitegemiseks. See tõi täispöörde Marie Underi luuleharrastustesse. Laikmaale usaldatud eestikeelsed luuletused rändasid kunstniku initsiatiivil autori teadmata toimetusse. 1904. aasta ,,Postimehe" 2. augusti numbris ilmus armastusluuletus ,,Kuidas juhtus..." . See oli Marie Underi esimene trükitud luuletus ja algas avameelse pöördumisega: Kuidas juhtus, et sind nägin, Kõige kallim inime, Kõige kallim, kõige kaunim,-
realistlik - ,,Lääneneiu" 1903, rahvusromantism- rahvariideid, rahvuslik maastik. - Pikemalt peatub Itaalias (Capri saar), maalib oma võõrastemaja perenaist ,,Mia padrone". Capri vaated, ,,Vana Capri küla" - Esimene Eesti kunstnik, kes jõuab Põhja- Aafrikasse. Maalinud pastellidega araablasi, berbereid, sealset elu. Nt. ,,Vaade Tunise linnast". - 1938 maalitud ,,Talvemaastik" - Taeblas majamuuseum K. Raud - Laikmaale vastand - Korrektne kunstnik - Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, Düsseldorfi kunstiakadeemias, lõpetanud Müncheni kunstiakadeemia. - ,,Puhkusrännak" Joosepi ja Neitsi Maarja põgenemisest Palestiinast Egiptusesse, kujutatud taustal Eesti maastikku, sümbolism - Enamik loomingust mustvalge, seotud söe ja pliiatsijoonistusega. - Püüab edasi enda suuri filosoofilisi, religioosseid teemasid, teda mõjutanud ka Norra kunstnik E. Munch.
edasisteks õpinguteks, aga eelkõige seda oligi tarvis. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel toimunud edukat õpilastööde näitust lisandus veel viis uut. 1904. a. sügisel üüriti suurem korter Niine tänava alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. Maja asus vastu Rannavärava mäge, akendest avanesid ilusad vaated lahele, vanalinnale ja Toompeale. Need olid Laikmaale väga hoogsad, sisukad ja tegevusrikkad ajad nii kunstipedagoogina kui ka loova kunstnikuna. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid et tõsiste eeldustega noored rahapuuduse tõttu kõrvale ei peaks jääma, kehtis viimastele nn. priikool. 1904. a. sügisest tõusiski eestlastest õpilaste osatähtsus ja nad said ateljeekoolis valdava koha, vastavalt sellele pääses ikka selgemini maksvusele ka rahvuslik meelsus. Sellest aga ei sugenenud mingit sallimatust:
annaabi.ee 
