Tegevusalade teisendamine, tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Sest muistseid uskumusi kajastavaid allikaid on väga vähe säilinud. 3.Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud ütlemisi, uskumusi olete kuulnud (näiteks muinasjuttudes)? Arvatakse, et mõningatel inimestel on nt ravitseja võimed. 4.Milliseid hingega seotud tavasid järgitakse veel tänapäevalgi? Kas ka teie neid järgite? Setudel on püsinud komme lahkunutele sööki-jooki kalmule viia. Mina seda kommet ei järgi. 5.Tooge näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Arheoloogilised kinnismuistised. 6.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Sest, tunti risti- kui maagilist kaitsemärki ja kanti ristripatseid.
võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahkunutele. Samuti on kõik lahkujad ühenduses luukerega, igal surnul on oma luukere või ,,surm" kes neid läbi väravate juhatavad, kõik luukered tantsivad.Sellepärast on ka maalinimi minu arust ,,surmatants" . See on minu nägemus sellest maalist, ja sellest mida võis kunstnik mõelda seda valmistades.
Suur osa eestlastest langetas valiku põgeneda läände ,sest nad hakkasid kartma. Kokku lahkus Teise maailmasõja päevil 70 000- 80 000 inimest ehk väga palju. Eriti intensiivne oli põgenemine 1944. aastal (Suur Põgenemine), sest Punaarmee okupatsioon oli muutunud taas reaalseks ohuks. Esialgu lahkuti peamiselt Rootsi ning sealt suunduti Kanadasse ja Austraaliasse. Mitmed inimesed lahkusid Eestist koos Punaarmee ees taanduva Saksa sõjaväega. Väliseestlastele jt. Eestist lahkunutele on etteheidetud, et nad jätsid oma kodumaa saatuse hooleks. Samas ei tohiks unustada, et 1940. ja 1941. aastal olid paljud riigiametnikud, kultuuritegelased ja jõukam elanikkond langenud Nõukogude repressioonide ohvriks.Väliseestlased on ka hindamatuteks väliseesti kultuuri loojateks. Väliseestlased olid ka suureks abiks omariikluse taastamisel. Eelneva põhjal võib kokkuvõtlikult väita, et eestlastel olid Teises maailmasõjas järgmised valikud: teha koostööd kommunistidega
poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele. Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks sõnu igale eestlasele, sest venelane, kes elab meie maal, saab riigilt toetus kuid ei räägi meie keelt ega pea seda isegi mitte vajalikuks, ei vääri Eesti vabadust. Mul ei ole venelaste vastu midagi kui nad on korralikud inimesed ja austuse ära teeninud.
ehitati linnuseid. 12. Millal algab Eesti ajaloos ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg? Ajalooline aeg on see, kust on säilinud kirjutisi. 13. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitikumi omadest? Tööriistad olid paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad töö- ja tarberiistad. 14. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel Näiteks: Lahkunutele pannakse kaasa igasuguseid asju (ehteid). Usuti, et need kaasa pandud asjad on järgmises elus vajalikud. Nad uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi. 15. Miks hakatakse nooremal pronksiajal rajama kindlustatud asulaid? Kaitse-eesmärgil. 16. Miks on Eestis leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Sest pronks oli tol ajal kallis ja inimesed ei suutnud seda endale lubada. 17
väiksed altarid, mida kaunistavad küünlad, pealuud, oranzid saialilled ja paberist voldikud, millel on kujutatud tantsivaid luukeresid. Kindlasti on seal ka erinevad joogid ja söögid. Väga populaarsed on luukere- ja pealuukujulised maiustused, erinevad puuviljad, koogid ja leib. Leib on spetsiaalselt Surnute Päevaks küpsetatud ning seda kaunistavad kondi ja pisara motiivid, mis siis viitavad otseselt lahkunutele ning kurbusele. Sellel päeval külastatakse surnuaedades omaste haudu, loetakse palveid ja süüakse haudade juures. Mõnel pool Mehhikos on komme veeta omaste haudadel terve öö. Levinud on ka linnades peetavad pidustused ja rongkäigud, kus pealuumaskides, luukerekostüümides ja ka saatanaks kehastunud inimesed tantsivad ja laulavad muusika saatel. Kärarikas ja värviküllane festival, mis on mõeldud ennekõike surnutele, pakub elavatele võimaluse veeta hästi ja lõbusalt aega
umbes 15-30 liiget. Töö-ja tarberiistad tehti kivist ja parim kivi oli põlevkivi, kuid seda oli väga vähe. Kasutati ka luid ja sarvi. Rännati ringi vastavalt looduse tegevusele. 11. Neoliitikum Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli umbes 5000-1800 eKr. Tollel ajal oli kaks kultuuri: kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuuri nimi on tulnud kammi kujulisest asjast, millega tehti savinõudele kujutisi ja kaunistusi. Sellel ajal hakati lahkunutele kaasa panema erinevaid asju. Nöörkeraamika kultuur on nime saanud nööri järgi, millega tehti savinõudele kujundeid. Kirvepäid hakati palju paremini tegema ja tööriistad olid palju ilusamad. Asulakohad olid viljakate põldude ja loomade juures. Indrek-Kristjan Paut 10B
Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula
* paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla * moondekivimitest * täiusliku püügivahendid Nöörkeraamika * lahkunutele kaasa ehteid, nuge, hoolikalt lihvitud kirved ja * keraamika, ehete tegemine * asulad piirkondades, kus amulette talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika
majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in. ~4000 eKr hakkas levima kammkeraamika, püügimajanduse kõrgjärk, külvati esimesed seemned(kaer, oder), nõud on koonused ja ilusama välimus. suusad/regi võeti kasutusele. arvati, et inimesed olid lühikesed/tõmmud/pilukil silmad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi esemeid kaasa. ~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.
Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga Kammipiide sarnase templiga tõmmatud joonte järgi savinõudel, mis on sellele ajale väga iseloomulikud, hakati kutsuma ka kammkeraamika kultuuriks Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile Lahkunutele pandi kaasa mõni noake või ehe Mitmed kammkeraamika leiud viitavad kunstilise meele olemasolule Luust või merevaigust valmistati loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osasid kasutati ka ehetena Küsimused 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasustus puudus. 2.Millepoolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud 3
· Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat · Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate
Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht. Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele. Matmiskombed- surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid Kõrge kunstitase-vooliti kujukesi,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi. Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3
lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja
Vana stiili kõrvale lisandus moodne vabavärss. Luulekogus "Kivimurd" pöördub ta regivärsipoeetika poole. 1960. aastate kogudes lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamalt iroonia kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. Lepik on alati poliitiline ja rahvuslik. Väga vähe on tal traditsioonilisi looduspilte, rohkem armastusluulet, tema luules on tunda ühiskondlikku kohusetunnet, nt järelhüüetes lahkunutele, tervitusi sünnipäevadeks jms. Murelikkust ja sarkasmi asus tõrjuma uus lootustelaine Eesti iseseisvumise aegu: "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarjarist" (1997). Proosa Suurem osa tulevastest pagulaskirjanikest oli Eestis oma kirjanikukarjääri. Eesti proosa paguluses kujunes ennesõjaeelse kirjandustraditsiooni loogilkiseks jätkuks. Kaunid mälestuspildid kadunud kodustjavõõrvõimurealistlik kujutaminekosutasidräsitudhingi.Romaanpidilugejatehinges
sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid
Maakeralt pole seni leitud ainsatki eelajaloolist, ajaloolist ega tänapäevast kultuuri, milles poleks märke religioossest mõtlemisest ja käitumisest. Me võime järeldada, et kuigi mitte kõik inimesed ei ole religioossed ehk homo religiosus, on religioon ometi üks homo sapiensi määravamaid liigiomadusi. Arheoloogid kinnitavad, et juba 30 000 aastat tagasi välja surnud neandertaallased tundsid tuld, ohverdasid ja matsid oma surnuid ning panid lahkunutele teispoolsuses vajalikke esemeid kaasa. Suutmata adekvaatselt kirjeldada kõikide maailmas laialt või vähetuntud religioonide surma- ja surmajärgse elu käsitlusi, jätan ma käesolevast tööst välja vanad egiptlased, mesopotaamlased, asteegid, maiad ning antiik-kreeklased ja roomlased. Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi
teiste riikidega vähem . Eestlaste uskumused Meie esivanemate jaoks , oli kõik loodus elus ja püha . Üleloomulikud võimed valitsesid ja ümbritsesid meid igal pool . Samuti pidi teadma ka kuidas nendega käituda , kuna kuidas sina suhtlesid nendega ,nõnda nemad suhtlesid sinuga. Neilt võis loota abi ja lepitust , sellepärast viidigi neile ohvreid . Meie esivanemate hinged oli samuti au sees . Lahkunutele pandi teekonnale kaasa toitu ja tarbeesemeid . Hingi pidi samuti kostitama , kuna nad külastasid meid vahetevahel . Ennustamine oli keskajal tavaline asi , sellega tegeles arbuja , ta oli inimene , kes vahendas hingede ja elavate maailma . Ennustusi usuti ja nendegaarvestati.Eestlaste jumalatest on teada vaid ühte , keda austati saare-, viru-jaläänemaal .Tema nimi olevat olnud Taara või Tarapita . Teda hüüdsid lahingusse minnes appi näiteks saarlased.
kivipudru, tekarpe ja taimi. Umbes 3300 eKR jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende pind oli kaunistatud Kammi meenutava riistaga valmistatud lohukesed ja väiksemad täketest read.Enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumsega Eesti aladele. Sisserändajad olid kütid ja kalastajad, kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile ning lahkunutele pandi kaasa ehteid või mõni noake. Märkimisväärne oli ka kõrge kuntsitase. Luust ja merevaigust vooliti erinevaid kujukesi, mida kasutati ehetena. Kammkeraamika kultuur levis peaaegu kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk
Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 2. Millised muutused toimusid: a) Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai
rahvavalitsejad, 13. esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu
algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat. Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid kalastamise, küttimise, maaviljeluse, algelise loomakasvatusega. Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud
Kõige madalamasse kihti kuulusid orjad. Etruskide igapäevaelu kohta on vähe teavet. Kirjalikke mälestisi peaaegu pole, järelduste alusteks on maalingud, skulptuurid ja keraamika ning Rooma ürikutest leitud viited. Hauakambrite värvikad maalingud kujutavad etruskide igapäevaelu, pidusööke, 7 küttimist, kalapüüki, tantsijaid ja isegi loomi, heites valgust etruski kultuurile. Nii maalid kui lahkunutele kaasa pandud esemed kinnitavad etruskide usku hauatagusesse ellu. Etruski naisi on 4. saj eKr elanud ajalookirjutaja Theompopos kirjeldanud kui edevat ja kergemeelset enesepaljastajat, kes võis ka täiesti alast tänavale tulla. Etruuria naistele oli antud vabadus, millel polnud muinasmaailmas võrdset ja mis tõstis nad meestega peaaegu ühele tasemele. Kreeka ja Rooma ajalookirjutajaid see häiris.
· Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered
annaabi.ee 
