eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896
Kalevlaste malev,kuperjanovi partisanid,skautpataljon 1919 7 jaaan rahvusväe pealetung- põhijõuks oli soomusrongid.hoogsate löökidega vabastasid soomus rongid koos kuperjanovi partisantidega tartu. 23juuni võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga- 4päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles eesti varuüksuste saabumine viis kindral goltsi järeldusele et operatsioon evaõnnestunud.23.juuni hommikul marssisid rahvavär üksused lahinguteta sisse võnnu linna. Tartu rahvukonverent jaan poska taotles vaherahu sõlmimist Eesti iseseidvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Põhiseadus 23april 1919 austav kogu.võttis vastu esimese eesti Põhiseaduse 15juuni1920.Põhiseadus andis sätestasi muu hulgas Laialdased kõdanikuõigused:täielik võrdsuse ees,isiku ja korteri Puutumatus,kirjavahetuse saladus,ühinemise,koosolekute,südame Tunnistuse usu ja sõnavabaduse. Põhiseaduse kõrgemaiks võimukandjaks rahvas, kes
Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is.
Linnusemäe idajalamile tekkis tõenäoliselt juba 13. sajandil alev, mis üsna pea arenes väikeseks linnaks. 15.-16. sajandil oli linnas juba mitmeid esinduslikke kivihooneidki. 16. sajandi algul rajati linnusest põhja poole lisaks veel frantsisklaste klooster -- see kujutas endast arvatavasti kivist kaitseehitist hilisema mõisa -- praeguse teatri -- kohal teisel pool Narva suunduvat teed. Liivi sõjas langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga 1558. aastal ilma lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse
Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ja piirasid sisse Belgia piiri äärde jäävad Prantsuse väeosad. Saksa väed sisenesid lahinguteta Pariisi, vaherahu sõlmiti 24. juunil 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa oli sõja algul edukas, kuna oli juba pikka aega sõjaks valmistunud. Samas võib põhjus olla ka selles, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei võtnud rindel midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping. 2. Iseloomustage Atlandi hartat
Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna
väeosad lahkusid rindelt, jättes nii eesliini kui Pihkva kaitseta. Linnas hakkasid mässama kommunistid ja Põhjakorpus lahkus samuti Pihkvast. Eesti valitsuse kutsel tuli polkovnik Neff Eestisse ja sõlmis lepingu, mille põhjal Põhjakorpus asus Eesti Vabariigi teenistusse, alludes otse sõjavägede ülemjuhatajale. 1. detsembril alustas punaarmee ka Pihkvast edasitungi. Lõuna-Eesti vallutamine punaarmee poolt toimus peaaegu ilma lahinguteta. Siitpeale liikus punavägi edasi kokkuleppel sakslastega esimene ootas seni, kuni sakslased jõudsid eest ära evakueerida. Punaste polgu üks osa jõudis tungida Viljandi suunas kuni Hallisteni, kus selle edasitung peatati. Uue hooga rünnakule Sõjaõnn pöördub 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid eesti väeosad saavutanud taandumiste maksimumi. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindel kontingent ja järele olid jäänud
02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, 15 miljonit kuldrubla ja iseseisvuse tunnustus. 17. oktoobri manifesti sisu. Lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma
Straupe kui Cesise kohtades vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. Olgugi, et sakslased suutsid eestlaste rünnaku korduvalt tagasi tõrjuda, otsustasid sakslased oma vägedega õhtul Riia poole taganeda. 24. juunil jätkus sakslaste jälitamine ilma suuremate lahinguteta ning järgmisel päeval ründasid Eesti väeüksused sakslasi, kus nad paiknesid headel positsioonidel Esimese maailmasõja kaevikutes. Lahing kestis hilise ööni, mil sakslased positsioonid maha jätsid ja taganesid. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Ropazi alla. Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks
Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz. Loodeti sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi riikide vastu. Lätis korraldati riigipööre. 1919. aasta juunis toimusid Võnnu lähedal esimesed kokkupõrked. Sakslasi saatis edu ning nad vallutasid Võnnu linna. Landeswehri sõja teiseks etapiks oli Võnnu lahing, mis kestis 4 päeva. Algas sakslaste pealetungiga, kuid nad taandusid. 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna, tekkis sõjavaimustus. Eesti väejuhatus lootis vallutada Riia ning varsti murtigi sakslaste kaitseliin läbi. Ööl vastu 3. juulit kirjutati Antandi esindajate nõudmisel alla vaherahu. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Kurss rahule Landeswehr´i sõja järel toimusid lahignud väljaspool Eestit, osalesid peamiselt vene valged. Loodearmee taandus enamlaste löökide all Eesti poole. Rahvavägi pidi aina enam võitlusesse sekkuma.
ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus o Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale · Kehtib kõigi rooma riigi elanike/inimeste suhtes · Reguleeris peregriinide(alistunud roomlastele ilma lahinguteta, sõbralikud võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel · Preetori ediktid · Vormivabad tehingud
tugevamaks. Seejärel kehtestas Antant aga ajutise relvarahu, mis andis aega lahinguteks valmistamiseks, püsivat kokkulepet ei saavutatud ning sõda jätkus. Teine etapp - Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis saksa kindrali järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Anti korraldus taanduda ning 23. juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehr'i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Tekkis enneolematu sõjavaimustus, leiti, et nende purustamine tähendab jäädavat vabanemist orjusest ning aitab tasuda ülekohtu eest. Võnnu vallutamispäeva tuntakse ka võidupühana. Kurss rahule Sõjast oldi väsinud ning ei tuntud huvi sõdida Venemaa pinnal. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi
omavaheline vaen osutus tugevamaks. Seejärel kehtestas Antant aga ajutise relvarahu, mis andis aega lahinguteks valmistamiseks, püsivat kokkulepet ei saavutatud ning sõda jätkus. Teine etapp - Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis saksa kindrali järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Anti korraldus taanduda ning 23. juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehr'i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Tekkis enneolematu sõjavaimustus, leiti, et nende purustamine tähendab jäädavat vabanemist orjusest ning aitab tasuda ülekohtu eest. Võnnu vallutamispäeva tuntakse ka võidupühana. Kurss rahule Sõjast oldi väsinud ning ei tuntud huvi sõdida Venemaa pinnal. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi. Läbirääkimised aga
ajutine relvarahu, kuid püsivat kokkulepet ei saavutatud ja mõlemad pooled kasutasid vaheaega uuteks lahinguteks valmistumiseks. Landeswehr'i sõja teine etapp - Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga. Neli päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. Seetõttu said sakslased korralduse taanduda ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Eestlased nägid Landeswehr'i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Leiti, et Landeswehr'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste eest. Ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama, paljudest väeosadest põgenesid mehed Lätimaale, et minna paruneid peksma. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka
liidu Antandi vastu. Eestis tekitasid teated Läti riigipöördest ärevust ja õhutasid viha sakslaste vastu. 1919a. juuni algul Võnnu (Cesis) lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosade vaen osutus tugevamaks. Esimeses kokkupõrkes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Landeswehr´i sõja teine etapp Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Nhes eesltaste varuüksuste saabumist said sakslased korralduse taanduda ning 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Ööl vastu 3. juulit kirjutati Antandi esindajate nõudel alla vaherahule, mille kohaselt Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad lahkusid Lätist. · Vabadussõja lõpp: Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Punaarmee läbimurre ebõnnetus ning enamlased lõpetasid pealetungi. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla
heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. 1919 a. juuni lahingutes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna, seejärel kehtestati ajutine vaherahu ning mõlemad pooled kasutasid vaheaega uuteks lahinguteks valmistumiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, eestlaste varuüksuste saabudes jõudis kindral Golz järeldusele, et operatsioon on läbi kukkunud. 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna sisse. Võnnu vallutamispäeva tähistame võidupühana. Varsti murti sakslaste võitlusvaim Riia all, Riia linn võeti merelt kahuritule alla. Seejärel kirjutati alla vaherahule, juhtima läks taas riigipöörde eelne valitsus. Vene tagalas tugevnes sõjatüdimus ja süvenesid majandusraskused, seetõttu otsustav Vene valitsus alustada rahuläbirääkimisi. Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima
Saksa väejuhatus oli Baltikumis tegutsevate vägede arvu sept-ks oluliselt vähendanud. Operatsiooni alguses tekkis kriitiline olukord Riia lähedal, Riiast lääne pool Kuramaa põhjarannikul Tugumsi linna lähistel, kuhu Punaarmee tankikiilud mereni jõudsid, lõigates ära Saksa väeosad, olukord õnnestus vasturünnakutega taastada, tekkis uuesti ühendus, aga sakslastel sai mõõt täis, otsustasid Eesti ja Põhja-Läti lahinguteta maha jätta, luues uue kaitsejoone Väina jõele. Sept lõpus läks Eesti mandriosa ja Põhja-Läti Punaarmee kontrolli alla ilma suuremate lahinguteta. Väina jõel suutsid sakslased rinde mõneks ajaks pidama saada, okt-s jätkus Punaarmee surve, 13.okt saadi Riia, okt lõpuks suurem osa Lätist ja praktiliselt kogu Leedu. Viimased vastupanukolded endistes Balti riikides Eesti alal Sõrve poolsaar, lahingud kuni 24.nov, Klaipeda Leedu aladel, lahingud kuni 1945 jaanuarini
Lemsalu, Straupe ja Stalbe all. Ööl vastu 21. juunit saadeti lahingusse ka Balti Landeswehr, mis arendas pealetungi nii põhja kui kirde suunas. Saksa pealetungi suudeti aeglustada piisavalt kaua, et tuua kohale Valgas paiknevad reservid. 22. juunil leidsid Volmari ümbruses aset vihased kokkupõrked üksikute talude, teeristide ja kõrgendike pärast, kuid kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Sakslased taganesid ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse sakslaste poolt maha jäetud Võnnu linna. Kuid Landeswehr'i sõda polnud läbi, jätkati ründamist taanduvate sakslaste kannul. Peaülesandeks seadis Rahvaväe juhatus Riia vallutamise. 30. juunil alanud üldpealetung tegi peagi selgeks, et sakslased suudavad osutada vägagi tõhusat vastupanu. Eestlased kandsid suuri kaotusi. 1. juuli õhtuks murti sakslaste peavastupanu-positsioonist läbi. Lisaks maavägedele ilmus kohale Eesti merejõud. Riia oli vallutatud.
23.12 Punapargi lahing. Tartu all tekkis olukord, kus eestlased olid ülekaalus. Bulak-Balahhovits. Tartu kaitsmine oleks pidanud olema võimalik. Tartus formeeritava 2. jalaväepolgu meeleolu oli väga nigel, paljud keeldusid rindele minemast ilma sobilike jalanõude ja rõivasteta. 2 teise jalaväepolgu roodu tõstsid mässu. Mingit lahingud Tartust lõuna pool siiski toimusid, aga nemad sunniti taanudma. 21.12 jäeti Tartu maha ilma igasuguste lahinguteta. Kogu Vabadussõja kõige häbiväärsem seik. Tartust põgeneti otse Põltsamaale ja polgust jäid järele vaid riismed. Paljud jooksid tee peal lihtsalt laiali. Teine punane kütipolk jäi Valka ja olid päris passiivsed. Asuti liikuma Tõrva ja Viljandi poole ning Pärnu suunas. Olukord tagalas veel vallutamata Eesti aladel oli väga masendav. Ei usutud, et punaste pealetungi on võimalik peatada. Johan Laidoner kehtestas kuiva seaduse. Ka valitsusringkondades polnud meeleolud eriti paremad