Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähiajalugu II PTK 43". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, reagan, nafta, gaas, ühendriigid, president, ronald, suruma, ainsana, margaret, thatcher, liikumistele, afganistan, hetked, jalule, survel, jaruzelski, paulus, senisest, toetama, raudse, majandussõda, siberist, saigi, veenis, suurendamiseks, relvi, piiras, liitlastele, breznev, andropov, tsernenko, gerontokraatia, pankrotis, relvastus, perestroikaStagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele
2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi. 2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator. Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. 3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine
riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad,
Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma
Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
1961. aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Ameerika oli häbistatud. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantüürile, asudes Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et
GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga
Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks
Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le, et Soome ei vaja territoriaalseid vallutusi, on valmis leppima sõjaeelse piiriga ja oleks mõistlik alustada läbirääkimisi. Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti, kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet, nõudes kindlust, et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu. Ryti vastas isikliku kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi. Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4
annaabi.ee 
