Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala
55. Aineringe põhikarakteristikud Aineringe põhikarakteristikud Fondid mingi aine (energia) hulk elusas või eluta komponendis. Vood liikumised fondide vahel. Vookiirus ühest fondist teise liikuv ainehulk ajaühikus.Ringeaeg näitab kui kiiresti fondist lahkunud aineühik fondi tagasi jõuab. 56. Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad) Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)- Laguahel-ressursiks on surnud orgaaniline aine, laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid.Ka suured raipesööjad on laguahela lülid. Surnud orgaaniline aine teeb laguahaleas tavaliselt mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas. Lagundajad on bakterid ja seened.Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid e. detriidisööjad e. detrivoorid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt
Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv ajaühikus väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Ökosüsteemi funktsioneerimise aluseks on aineringed. Aineringe on keemiliste elementide või ühendite pidev riglus, mis hõlmab atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri. Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. Süsinikuringe on CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide süsiniku tsükliline muundumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Biosfääriks nimetatakse Maa osa, mida asustavad organismid. On kõikide ökosüsteemide summa. Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km
Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*) Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduvõrgustik on omavahel põiminud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku ülesanded vms (vihikus on mul lihtsalt mingi nool tõmmatud toiduvõrgustiku juurest): On ise reguleeriva ökosüsteemi alus, populatsioonide arvukuse regulatsioon, ökoloogiline tasakaal. 16. Milline on laguahela tähtsus? On väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuest taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. 17. Ökoloogiline püramiid, selle liigid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel troofilisel tasemel on tootjad (taimed, nende seemned, viljad, rohelised osad). Teisel tasemel on taimtoidulised loomad 1
Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse. Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid, lagundajad - seened, bakterid, mikroobid. Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks. Laguahela lõpptulemusena muudetakse orgaaniline aine uuesti anorgaaniliseks aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale. Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad, kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada. Toiduahelad on omavahel põimunud ning moodustavad toiduvõrgu, mis iseloomustab tõepärasemalt tegelikke toitumissuhteid looduses. 3 PILET 5 1
Turba tekkimiseks on vaja anaeroobset kekkonda. Geoloogilises keskkonnas võib turbast tekkida kivisüsi kuni nafta ja gaasini välja. Antud protsess oleks aga väga pikaajaline. Ka vee keskkonnas võib orgaanika settimine toimuda. Kus osa sellest kasutavad ära mikroorganismid. Ülejäänust võib tekkida põlevkivi, pruunsüsi. Antud süsteemist süsinik ringlusse tagasi ei tule. Küll aga varisest tuleb see tagasi mikroorganismide elamise ja hingamisega. Seega läbi laguahela tuleb läheb süsinik tagasi. Samas ka metaan on üheks produktikssüsiniku tagasihingamisel (CH ). Metaan kuulub kasvuhoonegaaside hulka. (süsinikdioksiid samuti). Metaan põhjustab 10 korda rohkem kliimasoojenemist kui süsinikdioksiid. Tekib ta aga ainult anaeroobsetes keskkondades (rabid,sood). Tekib ta spetsiaalsete bakterite tulemusel. (metanodroofid ehkanoroobsed lagundajad). Metaan on ka biogaasi peamine komponent. Tänapäeva küttesüsteemides kasutatavast põlevkivist,naftast
)[citation needed]. 48. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? Metsades: 0,042 enamik biomassist on surnud. Ja seedimatu. Metsaökosüsteemis 5% Rohumaadel 25% Fütoplanktoni puhul 40% Sõltuvalt sellest, kuhu taimed oma produktsiooni suunavad, oleneb ka loomade AE (kasulikum on süüa vilju ja seemneid) 49. Selgitage detrivooride rolli ökosüsteemis. Ressursiks on surnud orgaaniline aine Laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid Lagundajad on bakterid ja seened Detriidisööjad Vee ökosüsteemides rebijad, filtreerijad ja kraapijad Lagundajad ja detriidisööjad Detrivoorid on heterotroofid kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele
7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva organismi väljaheited on mõnevõrra degradeerunumad kui algne aine ning väljaheidet hakkavad
III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad. Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused
Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet. Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. Veerežiim Mikrokliima Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine.
kaustuskõlbmatud (nt tselluloos ja nafta). Bakterid eritavad väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid momomeerideks lagundavad. Alles seejärel saavad vees lahust. toitained läbida rakukesta ja membraani. MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL LOODUSES? Et bakterid on kõikjal on neil äärmiselt tähtis roll ökosusteemis. Bakterite eriline tähtsus on mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega (eelkõige seentega) moodustavad nad laguahela, milles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgule lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp-produktiks on anorgaanilised ühendid, mis on taimedele ja fotosünteesivatele bakteritele orgaaniliste ainete sünteesi lähteaineks. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujunemisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsinuku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes.
Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv ajaühikus väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Ökosüsteemi funktsioneerimise aluseks on aineringed. *Aineringe on keemiliste elementide või ühendite pidev riglus, mis hõlmab atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri. Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. *Süsinikuringe on CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide süsiniku tsükliline muundumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Lämmastikuringe *Veeringe *Biosfääriks nimetatakse Maa osa, mida asustavad organismid. On kõikide ökosüsteemide summa. Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km kõrguseni, osoonikihini; Päikese ultraviolettkiirgus ei lase
liigist. Toiduahelas märgitakse energia (toidu) liikumise suund noolekesega, näiteks: sarapuu (pähkel) orav nugis kotkas, või fütoplanton zooplankton viidikas haug. Toiduahel algab enamasti tootjaga (taimega), kuid näiteks putuktoiduliste taimede (huulheinad, võipätakad) puhul ei pruugi see nii olla. Surnud orgaanilise aine järkjärguline lagundamine toimub eri liikide esindajatest moodustunud laguahelas. Laguahela lõpetavad mikroobid, kuna nad muundavad laguahelas järjest lihtsamateks ühenditeks lagundatud ained anorgaanilisteks aineteks. Need on tootjate poolt taas kasutatavad. 12. Ökoloogilised püramiidid. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese
23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensialism ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis
· Parasiidi ülekandekiirus (beeta) 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele on see kahjutu, erilist kasu toomata. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem.
2. haigusele vastuvõtlikke või mitteimmuunsete peremeesorganismide tihedus ruumis. S 3. parasiidi ülekandekiirus. B(beeta) R0=LSB Neist kolmest ühte suudab inimene tänapäeval muuta. S-i saab muuta immuniseerimisega, vaktsineerimisega näiteks. S=R0/LB kui R0=1 siis SCR=1/LB kriitiline piir mitteimmuniseeritud peremeeste tiheduse jaoks. Kriitiline tihedus. pC=1-SCR/S0, S0 on tihedus enne immuniseerimist. Kommensialism (+ 0) Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. St et laguahela organismid sõltuvad sellest, mis neile juurde antakse. Ei mõjuta toiduobjekti populatsiooni tihedust. Nekrotroofsed parasiidid, kombineerivad +- ja +0, elavad parasiidina kuni peremehe surmani ja siis toituvad surnud peremehest(eranditult seened, nt männil ja teistel puudel). Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks. Immobilisatsioon aine ja energia talletamine organismides, millele
A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A
Viimased on siseveekogudes peamiseks primaarproduktsiooni limiteerivaks faktoriks. Huumusained mõjutavad oluliselt veekogu valgusrezhiimi, hajutades ja neelates tugevasti kiirgust. Seepärast võib väita, et mida rohkem huumusaineid, seda stabiilsem ökosüsteem. Bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine seevastu täidab peaaegu sarnast osa biogeenidega. Mineraalsed biogeenid lülituvad aineringesse sünteesiahela, need ained aga laguahela kaudu. Seepärast kujuneb orgaanilise ainega reostunud veekogu liigiline koosseis ka hoopis teiseks. Reeglina, mida rohkem on veekogus bioloogiliselt kergesti lagunevaid orgaanilisi aineid, seda ebastabiilsem on veekogu. · ilmastik Ilmastik mõjutab veekogu seisundit temperatuuri ja sademete kaudu. Reeglina mida madalama troofsusega on veekogu, seda rohkem on see mõjutatud ilmastikust ja vastupidi. Temperatuur reeglina intensiivistab bioloogilisi protsesse
11.2.1-11.2.3); Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3);
[1m 2 parasvöötme metsas 1000 liiki; 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 50 000 suuremat selgrootut (vihmauss, kakand)] Detriit esialgse struktuuri säilitanud orgaaniline aine(lehed, kõrred, laip vms). · Detrifoorid söövad sellist orgaanilist ainet; toodavad toitu tõelistele lagundajatele (vihmauss); · Tõelised lagundajad mikroobid lõpetavad laguahela Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: · Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). · Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste struktuuri aspektid;
Signaali tekitamine ja võimendamine. Nt: väga mürgised väikesed konnad on kõik tohutult värvikirevad. Batesi mimikri nõrgestab Mulleri mimikrit. Mulleri mimikri toidab Batesi mimikrit. 55 4. KOMENSIALISM (+,0) Tarbitav kahju ei saa, tarbja saab kasu. Mullas on laguahel – orgaanilise aine mineralisatsioon, aine dissimilatsioon. Ilma laguahelata puuduks orgaaniline aine. Laguahela produktid: CO2, H2O, muud orgaanilised ained SAPROTROOF – Surnud, orgaanilisest ainest toituja, lagundaja. Ei tee kahju sellele, keda lagundavad. Laguahel on doonorkontrollitud süsteem – nad ei tapa kedagi, ei mõjuta otseselt toiduobjekti tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast
Tootjatest toituvad herbivoorid (tarbijad), neist omakorda kiskjad (karnivoorid). Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Lagundajad toituvad surnud organismides sisalduvast orgaanilisest ainest. Laguaehl algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismiga. Laguahela lõpp-produktideks on anorgaanilised aineid, mis on tootjate poolt taaskasutatavad. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon. 62 Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineks. Iseregulatsioon
Inimese lihaskude juurdekasv 34,7 kJ Produtseeritud vasikaliha 5*10(3) kJ Produtseeritud lutserni 62,4*10(3) kJ Päikese energia 2,64*10(8) kJ 111. Laguahel Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduah el, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva organismi väljaheited on mõnevõrra degradeerunumad kui algne aine ning väljaheidet
annaabi.ee 
