Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises.
Samasuguse katse võib teha juhtmepooliga. Pool, mida läbib induktsiooni vool sarnaneb püsimagnetiga. Magneti lähenemisel poolile suureneb pooli läbiv magnetvoog ja magneti eemaldumisel väheneb pooli läbiv magnetvoog. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. 19. Elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektrivool tekib ainult sel juhul, kui vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõud. Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. (Ei ,,ümmargune") Faraday induktsiooniseadus. : Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega : Ei = - Delta Fii // Delta t Valime kontuuris positiivse suuna
Pool, mida läbib induktsioonivool sarnaneb püsimagnetiga. Magneti lähenemise poolile suureneb pooli läbiv magnetvoog ja magneti eemaldumisel väheneb pooli läbiv magnetvoog. Lenzi reegel: suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. §19. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Elektrivool tekib ainult sel juhul kui vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõud. Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud (i). Faraday induktsiooniseadus: Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega i= - /t. (Joonis 3). Valime kontuuris positiivse suuna
tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgneda rakust väljuvatele positiivsetele laengutele. b. Puhkepotentsiaal on rakumembraani sise- ja välispinna elektriliste potentsiaalide vaheline erinevus raku rahuolekus. ÕIGE c. Puhkepotentsiooli üheks tekke aluseks on see, et rakumembraani ioonkanalid lasevad erinevaid katioone ja anioone valikuliselt läbi. d. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt Na+ ioone ja orgaanilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse
kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Jõujooned algavad alati positiivsetelt laengutelt ning suunduvad negatiivsetele laengutele. Potentsiaalide vaheks nim skalaarset füüsikalist suurust, mis võrdub laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja vastava laengu suhtega.
1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3
Elektrivool: Laetud osakeste suunatud liikumine. Tekib siis, kui on olemas juht ja juht asub elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik)
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid).
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist:
amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis on välja magnetiduktsioon üks tesla. 11. Nii elektri – kui magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. E-vektoreid ja B-vektoreid tuleb vektoriaalselt liita.(kui on vaja leida E-või B-vektori pikkused) 12. Elektromagneetiline väli - seisvaid laenguid ümbritseb elektriväli. Liikuvatele laengutele lisandub magnetväli. Sellist laengut ümbritsevat elektrivälja ja magnetvälja liitvälja nim. elektromagneetiliseks väljaks.
Muutuv magnetväli tekitab Näiteks Kolmefaasilisi Lorentzi jõudu kasutatakse Annab magnetväljas vooluga pööriselektrivälja, mille jõujooned jõutrafosi kasutatakse elementaarosakeste kiirendites juhile mõjuva jõu suuruse. on kinnised kõverad. Elektriväli elektriülekandel. laetud osakeste kiirendamiseks. mõjub juhtmes olevatele laengutele jõuga ja paneb nad liikuma tekib vool. KASUTAMINE Ampere seadusel põhineb elektrimootorite töö(üks KASUTAMINE vooluga mähis hakkab pöörlema teise vooluga Seda nähtust kasutatakse mähise ümber)
FÜÜSIKA 1.Mida nim. elektrivooluks, mis on alalisvool ? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Alalisvooluks nimetatakse sellist elektrivoolu mille suund ja suurus ei muutu 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused ? · Aines peab olema vabu laenguid ( elektronid, ioonid-va. Tahkes aines) · Vabadele laengutele peab mõjuma kindla suunaline jõud. Selle saamiseks tekitatakse juhis elektriväli. 3.Mida nim. juhi takistuseks, takistuse tähis ja mõõtühik ? Takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrilisi omadusi. Tähis on R ja mõõtühik . 4.Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( valem ja tähiste selgitused ka ) ? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
Seetõttu räägitakse, et iga laengu ümber eksisteerib elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline elektriväli on liikumatute laengute elektriväli. Elektrivälja omadused: ta on pidev ja katkematu ta on lõpmatu ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s ta mõjub elektrilaengutele mingi jõuga Elektrostaatilise välja olemasolu saab kindlaks teha sellesse välja asetatud laengutele mõjuvate jõudude järgi. Seetõttu võib välja tugevust iseloomustada sellesse paigutatud laengutele mõjutava jõu abil. Mida suurem on laeng, seda suurema jõuga mõjutab teda elektriväli: kui laeng suureneb 2 korda, siis suureneb ka laengule mõjuv jõud 2 korda! Kuna laengule mõjuva jõu ja laengu suhe on antud elektrivälja punktis jääv, siis võime selle suurusega iseloomustada elektrivälja. Elektrivälja tugevus antud punktis
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A)
1 Millega tegeleb elektrostaatika?Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. 2 Coulombi seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga
elektrofiil või nukleofiil. Radikaalnukleofiilse asendusreaktsiooni üks reagentidest on vaba radikaal. Sidestusreaktsioon toimub metallkatalüsaatori juuresolekul. Selle käigus tekib tavaliselt uus süsiniksüsinikside, haruldasemad on süsiniklämmastikside (aniliinidel) või süsinikhapnikside. Areenide hüdrogeenimine tekitab küllastunud tsüklitega aineid. Tsüklite lisandumise reaktsioonid, näiteks DielsAlderi reaktsioon, ei ole nii tavalised. Benseenituum mõjub laengutele stabiliseerivalt. Seda on näha näiteks fenooli juures, mille hüdroksüülrühm OH on happeliste omadustega, sest benseenituum osalt stabiliseerib hapniku aatomi negatiivse laengu. Fenoolid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto, meta ja para
suunuvad lõpmatusse. Homogeenne elektriväli-EV mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Homogeense EV jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhtide puhul kogunevad laengud juhtide pinnale, juhi sees puudub EV. Juhtides esineb laetud osakesi, mis võivad EV mõjul vabalt ümber paikneda(vabad laengud) Metallides on nendeks elektronid. Dielektrikutes pole peaaegu üldse vabu laenguid. Polarisatsioon-dielektrik paigutada EVja, hakkavad molekuide pos ja neg laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende toimel nihkuvad iga mol laengud ja mol venivad pikemaks, asetuvad suunaga piki jõujooni. Välja puudumisel asetsevad mol täiest kaootiliselt, välja olemasolul korrastatult.Elektriline dipool-mol, mille laengud paiknevad välja mõjul ümber. coulomb: F=kq/krE*r2 ja väljatugevuse valem: E=kq/krE*r2 Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid
Variant 3 1. Laengute vastastikune toime (Coulomb`i seadus)- jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2.Elektrivool- Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E .See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Seda nim. elektrivooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv
homogeennseks. Tema elektrivälja jõujooned-üksteisega paralleelsed. Nt: 2 erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli- homogeenne. Juhtides (metallides ennem) esineb laetud osakesi mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt ümber paikneda nim-vabadeks laenguteks (metallides on sellisteks- elektronid). Dielektrikud elektriväljas Kõik dielektriku laengud on seotud ja peaaegu pole üldse vabu laenguid.Kui paigaldada dielektrik elektrivälja, hakkavad ta molekulide + ja laengutele mõjuma vastassuunalised jõud.Selle mõjul venivad molekulid pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni polarisatsioon. Välja olemasolul asetsevad molekulid korrastatult, aga välja puudimisel kaootiliselt.Molekuli,mille laengud paiknevad välja mõjul ümber nim. Elektriliseks dipooliks.Laengute vaheline jõud dielektrikus väheneb keskkonna dielektrilise läbitavuse võrra (E-epsilon), ja valem F=kq1q2/Er2. Töö Elektriväljas
· R0 on pingeallika sisetakistus, mõõdetuna oomides (). Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega kõikides majandusharudes, sõjanduses ja olmes. Elektrotehnika uurib ja süstematiseerib seaduspärasusi, millele alluvad elektrinähtused
1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3
2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks võimeks võib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis 1J=1W*1s
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja ühes punktis. Ta ei sobi magnetvälja muutuste
Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sinα.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv
voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sin.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv
paikneda. Need on vabad laengud. Metallides on need elektronid. Elektriväljas asetsev juht elektriseerub, juhi sees tekib elektriväli, mis on vastupidine põhi-elektrivälja suunale. Resulteeriv väli juhis nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas Erinevalt juhtidest, ei ole neid vabu laenguid. Dielektriku laengud on seotud ja elektronid ning teised laetudosakesed kogu keha ulatuses liikuda ei saa. Kui dielektrik paigutada elektrivälja, siis hakkavad tema molekulide POS ja NEG laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende jõudude toimel nihkuvad iga molekuli laengud. Molekulid venivad pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni. Niisugune laengute nihkumine on polarisatsioon. Välja puudumisel- molekulid dielektrikus kaootiliselt. Välja olemasolul- molekulid korrastatult. Dielektriku pinnale tekivad laengud, ühel pool POS, teasel NEG. Niisugust molekuli, mille laengud paiknevad välja mõjul umber, nim elektriliseks dipooliks. Väljatugevuse valem:
laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma elektriline Kondensaatoriks nim. teineteise jõud f = q E.See tekitab lähedale asetatud ja laengute korrapärase liikumise teineteisest isoleeritud välja sihis (positiivsed välja elektrijuhi paari. Juhipaari suunas, negatiivsed mahtuvus C=q/ fii1-fii2. Kondeka vastassuunas) seda nim. mahtuvus on laeng, mis tuleb elektrivooluks. Elektrivoolu
F=? lahendus k * q1 * q 2 F *r2 9 * 10 9 * 2 * 10 6 * 4 * 10 9 F 1 * (3 *10 2 ) 2 8 * 10 6 4 8 * 10 2 N 0,08 N 10 laengu suuruse muutumiesl jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe antud väljapunkti jaoks muutumatuks seda suurust võib kasutada elektrivälja iseloomustamiseks elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivseltele laengutele mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet laengule mõjuv jõud(N) F E q elektrivälja tugevus (N/C) laengu suurus (C) välja tugevus on vektoriaalne suurus
tasakaaluasendi. Toimub nende ümberorienteerumine/pööramine ruumis: +ioonid nihkuvad elektriväljatugevuse suunas,-elektronid aga nendega vastast suunas. ja deforemeerumine nii, et dipoolmoment suureneb. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nim indutseeriutud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E0. Dialektriku sees summaarne väli nõrgeneb Ediel=E0-E' ning kood välja nõrgenemisega vähenevad ja välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Üldjuhul indutseeritud väli ei tarvitse olla välise väljaga paralleelne, siis kasutatakse polarisatsioonivektorit see on ruumiühiku dipoolmoment. Summaarne väli antakse nüüd elektrinihke e elektrilise induktsiooni vektori abil. Keskkonna dieleketriline läbitavus ε näitab , mitu korda on elektrivälja tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E0 vaakumis. ε=E0/E. ε>1. Kui elektrivälja
väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja Magnetväli on eriline mateeria vorm, mille vahendusel toimub voolude vastastikmõju. Magnetväljal on kaks põhiomandust 1) Magnetvälja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D) Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes
R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt) 1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike
magnetvälja tugevusest. F = k1 B I l sin"alfa" , kus võrdetegur k1 = 1. Liikuva laengu väli, Biot-Savart Laplace seadus Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. Sirge- ja ringvoolu väli Magnetvälja mõju vooludele ja laengutele Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra. Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magnetväli aines Elektromagnetilise induktsiooni seadus, induktsiooni elektromotoorjõud
C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn 4. Elektrivool, Ohm'i seadus ahela osa kohta · Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus (+ joonis, valemid, mõõtühikud) Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat. Asetades juhi elektrivälja, juhis olevatele vabadele laengutele hakkab mõjuba Coulomb'i jõud. Voolutugevus on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus). Laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. · Pinge (pingelangus) (+ valem ja mõõtühik)
ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) • Inglise keemik ja füüsik • Magnetvälja jõujooned • Elektromagnetiline induktsioon • Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel • Juhtmelõik liigub kiirusega v magnetväljaga ristuvas suunas • Koos juhtmega liikuvatele laengutele mõjub Lorentzi jõud FL=qvBr, (juhe liigub risti magńetväljaga) • Laengud liiguvad selle jõu mõjul piki juhet, juhtme otsad laaduvad erimärgiliselt, • juhtmes tekib elektriväli, • liikumine kestab kuni elektrijõud Fe=qE magnetjõu tasakaalustab Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel. Pinge ja elektrivälja tugevuse seos U A U= El Elektrivälja E= U= l q A = qEl tugevuse ühik
elektromagnetvälja parameetrid. Maxwell väitis, et elektromagnetvälja kaudu vastastikmõjus olevad objektid vahetavad väljaga pidevalt liikumishulka ja energiat. Elektromagnetiline ülekanne toimub valguse kiirusega ja muutuv elektromagnetväli levib ruumis. Välja teooriast järeldus, et väli võib levida elektromagnetkiirgusena. Magnetvälju tekitavad ainult liikuvad laengud ja vastupidi – magnetväli avaldab mõju vaid liikuvatele laengutele. Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise suunda. Elektrilaengu jäävuse seadus väidab:isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa konstantne. Heinrich Hertz - demonstreeris elektromagnetlainete olemasolu, avastas fotoelektrilise efekti. 1897 avastas J.J. Thomson elektroni. Louis Daguerre (1787-1851) patenteeris 1839. esimese tõsiseltvõetava fotomenetluse. Alexander Graham Bell (1847-1922) patenteeris telefoni 1876.
III variant 1. Laengute vastastikune toime. - Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest. Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*4πέ0 2. Elektrivool. - Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks. Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama
tehtav töö e voolu võimsus: N = = IU = I 2 R - Joule´i-Lenzi seadus. Voolu võimsus dt dN r r r × ruumalaühiku kohta juhi mingis punktis: N × = = j ( E + E ) - see on sama seadus dV diferentsiaalkujul. III. Elektromagnetism Magnetvälja tekitavad liikuvad laengud (vooluga juhid) ja see mõjub liikuvatele laengutele r(vooluga juhtidele). Magnetvälja iseloomustatakse magnetilise induktsiooni r B . Magnetväljad liituvad üksteist häirimata (superpositsiooni printsiip): vrektoriga B = Bi . i r r Kiirusega v liikuva laengu q magnetväli kohavektoriga r määratud punktis: r µ 0 q( vr × rr ) B= , kus µ 0 = 4 10 -7 - magnetiline konstant. 4 r 3 r
Juhipaari mahtuvus Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kond. ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkond.elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi S-iga ja pöördvõrd.plaatidevahelise kaugusega. Laetud juhi E=laadimisel tehtud tööga. .Kogu töö keha laadimisel laenguni q on . 36. elektrivool- asetades keha elektrivälja hakkab juhis olevate vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumine välja sihis (pos.välja suunas, neg.vastassuunas). Metallides, pooljuhtides laengukandjad elektorid. Elektrolüütides, iooniseeritud gaasides elektronid ja ioonid. Vool juhis kestab hetkeni, mil juhi kõigi punktide pot.on võrdsustunud ja väljatugevus (ühik amper A) juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade pot vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed
Kui laeng liigub tavalises elektriväljas, siis sõltub elektrivälja poolt laengu liigutamiseks tehtud töö vaid laengu alg- ja lõpp-punktist, mitte aga sellest, kuidas elektrilaeng ühest punktist teise jõudis. Pööriselektrivälja korral sõltub laengu liigutamiseks tehtud töö ka laengu trajektoorist. Kui elektroni trajektooriks on ringjoon, siis on tavalise elektrivälja töö null, kuid mitte pööriselektrivälja töö. Pööriselekt riväljas mõjuvad laengutele jõud välja jõujoonte sihis ja kuna pööriselektrivälja jõujoonteks on silmused nagu magnetväljalgi, siis sunnib pööriselektriväli elektrone ringiratast ühes suunas liikuma. Seega on elektronide liikumine vooluahelas suunatud ja selles tekivad nii elektromotoorjõud kui ka induktsioonvool. Endainduktsioon Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist elektriahelas, kui voolutugevus muutub samas ahelas. Kui vooluringis muutub
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama
1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. · Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund, sõltuvus laengu märgist Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese
1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. · Laetud kehale magnetväljas mõjuv jõud: suurus, suund, sõltuvus laengu märgist Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese
1. Magnetväli vaakumis 1.1. Magnetvälja mõiste ja liikuva laengu magnetväli Liikumatute laengute vahel toimivad ainult elektrilised jõud ja liikuvad laengud mõjutavad üksteist lisaks elektrilistele jõududele ka magnetiliste jõududega. Magnetilised mõjud toimuvad samuti välja kaudu (magnetväli). Liikuvad laengud mõjutavad ümbritseva ruumi omadusi tekitades magnetvälja, kusjuures see väli mõjub jõuga liikuvatele laengutele. Vooluga juhid mõjutavad üksteist magnetvälja abil. Magnetväli on vektorväli. µ 0 q(v × r) Magnetinduktsioon kiirusega v liikuva laengu q korral B = 4 r3 B on v ja r vektoritega risti 5 H H
o Elektriväli: elektrilaeng, väljatugevus ja potentsiaal, nende ühikud Elektrilaengut, mis ei muuda protsessi (katse) käigus oma asukohta, nimetatakse staatiliseks elektriks o Väljatugevuste liitmine vektorkujul Loen 12 o Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge, elektromotoorjõud Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus. Ohmi'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb n korda, suureneb n korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega.
Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel
laengukandjaid ringi tõstma see tähendab, tegema tööd. Tööd teevad mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). 14.Elektromotoorjõud. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi
Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed, interaktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub üldse, dispersioon ei moodustu spontaanselt, viskoossus ei muutu, süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele. 83. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu Sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalseltvõi tekivad reaktsioonil 84. Koagulatsioon. Osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 53 Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. Elektrilaengu jäävuse seadus Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud süsteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu
siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. skalaar vektorkujul Lorentz'i jõud (tuletusega). Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on V=S*l, siis on temas N=n*V=n*S*l liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese
energia Wc = Qdu c = C u c du c = = uc = 0 0 2 2 kui lahutada laetud kondensaator toiteallikast ning lühistada mingi juhi abil ta elektroodid, siis kondensaator tühjeneb. Lühikest aega kulgeva tühjenemisvoolu toimel eraldub juhis laetud kondensaatori elektrivälja energia ekvivalentne soojushulk. 3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama
annaabi.ee 
