,,Läänerindel muutusteta" ( I-rühm küsimused) 1. Kelle vahel toimus sõjategevus? 2. Kes olid Pauli 3 kaaslast, kellega ta oli koos rindele läinud ja sattunud ka ühte Jakku? Kui vanad nad olid? 3. Mitmekesi poisid klassist rindele läksid ja kelle õhutusel? 4. Kes soovis endale Kemmerichi saapaid? Miks? Kuidas suhtus sellesse Paul? Kelle jalas olid need teose lõpus? 5. Kaua kestis sõjaväeline väljaõpe enne lahingusse minekut? 6. Kes oli Himmelstrosch? Millised olid tema suhted Pauliga? Millised võtteid kasutas ta noorsõdurite kiusamiseks? 7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8. Albert Kropp ütleb : ,, Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". Mida ta sellega mõtles? 9. Paul käis hanevargil. Kes talle peale sattus ja kuidas lugu lõppes? 10. Kui pikk oli Pauli esimene puhkus? Kuidas ta ennast tagalas tundis ja miks? 11. Miks ei tahtnud Paul puhkuse ...
Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda aega teebus Hitler kasvatusohvitserina Müncheni rügemendis . Ametikohustusi täites tutvus ta poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsots. partei .1921 tõusis ta selle juhiks. Tema esinemisi iseloomustas emotsionaalsus ja sisendamisvõime. Ta pani ennast kuulama ja mõjus veenvalt. Hiljem, diktaatorina, kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks
Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas. Rügement nõuab Pauli tagasi ning seega ta sõidab tagasi rindele, jättes hüvasti sõbra Albertiga. IX. Sõprade hukkumine.
,,Kummalisel kombel oli Behm üks esimestest, kes langes. Ühel rünnakul sattus mürsukild talle silmadesse ja me jätsime ta surnu pähe maha." Missugune saatuse iroonia! See, kes surmasaamist kõige enam kardab, langeb kõige esimesena. Sõjas on elu ja surma vahel nii õhkõrn piir. Ühel hetkel võib inimene olla elus ja kohe järgmisel hetkel surnud. Kõige enam taipasin ma seda Kati surmasaamise juures. Paul rääkis Katiga laatsaretti viimise ajal, kuid samas ta ei märganud, et teel oli Kat saanud granaadikillu pähe. ,,Ainult väike auk on näha; see oli üks õige tilluke, eksinud kild. Aga sellest piisas. Kat on surnud." Võib öelda, et see oli üks mind kõige rohkem mõjutanud kohti raamatus. Ühel hetkel oli inimene elavate kirjas (vigastatud, kuid siiski elus), aga järgmisel hetkel surnud. Sõda muudab inimesed tundetuks, nad teevad asju, mida endast ei oleks uskunud. ,,Meist on saanud kardetavad elajad
Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas. Rügement nõuab Pauli tagasi ning seega ta sõidab tagasi rindele, jättes hüvasti sõbra Albertiga. IX. Sõprade hukkumine. Tagasitulles on Paul muutunud, tal on kõigest veel rohkem suva, ta ei karda sõda, ta kardab enda sõprade pärast
Ta oli kogu elu andeks maalikunstnik, kelle anne eelkõige arhitektuuris välja paistis. Hitler oli peaaegu kogu Esimese maailmasõja vältel kapralina 16. Kuninglikus Baieri reserv-jalaväerügemendis ,,List" (komandör Julius Listi nime järgi) luureüksuses läänerindel teenistuses. Ta astus vabatahtlikuna Baieri armeesse ja pälvis juba sama aasta detsembris teise klassi Raudristi. Hitler sai 1916. aasta oktoobris Põhja-Prantsusmaal haavata. Ta saadeti Beelitzi laatsaretti, mis näis talle ,,oma valgete voodite ja hoolitsevate õdedega väga ebareaalsena." 1917. aasta märtsi alguses läks ta taas rindele. Aastal 1918 autasustati teda esimese klassi Raudristiga, mida anti Esimeses maailmasõjas väga harva kaprali auastmes sõduritele. oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja. Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas
Nad on üksteise heaks kõigeks valmis, minule jäi mulje, et tihti elavad nad rohkem üksteise kui enda nimel. Hea näide sellest on raamatu lõpp, kus sureb Kat. Kogu selle aja on Paul ellu jäänud. Kõik tema klassikaaslased on surnud ning tema sõpruskonnast on elus veel ainult Kat, kes on temast oluliselt vanem ja elukogenum. Kuid siis saab Kat vigastada. Paul võtab kokku kogu oma jõu ning riskides omagi eluga tassib Kati seljas laatsaretti, kuid sinna jõudes avastatakse, et Kat on juba surnud, ta oli saanud granaadikillu pähe. See oli väga tugev hoop Paulile, sest sõjas üksi hakkama ei saa, peab olema keegi kellele toetuda, kelle eest võidelda. Ning Paul kaotab lootuse, ta ei usu enam tulevikku ning langeb üsna pea ka ise. Tal polnud enam kedagi või midagi mille nimel võidelda. Ma pole kunagi õieti mõistnud sõja mõtet. Täpselt nagu raamatuski öeldi: ,,Üks käsk tegi
Katku Villu mõtles juba temaga abiellumisest. Aga Kõrboja perenaine ei jätnud jonni. Ta tahtis Villut Kõrboja peremeheks. Eevi arvas, et ta peaks minema Annaga rääkima. Sellepärast tõmbab ta esimesel parajal silmapilgul poja sülle ja pistab temaga Kõrboja poole. Eevil pole minnes midagi meeles kui aga Villu ja poeg. Villu vangiviimisel oli tal kergem, sest vangist saadakse ju ükskord ometi lahti, tal oli ka kergem, kui ta teada sai, et Villu on verise käe ja silmaga linna laatsaretti sõitnud, sest laatsaretist võib vigasena tagasi tulla. Aga kui Eevi mõtles selle peale, et ühel ilusal päeval sõidab Villu ühes Kõrboja preiliga õpetaja juurde ja istub vedruvankris, millel kaks hobust ees, siis lõi ta silme ees äkki kõik mustaks ja selles mustas polnud midagi näha. Eevi jõudis preili juurde. Seal küsis Anna nii palju küsimusi, millele Eevi pidi andma ainult vastuseid. Eevi ei tahtnud enam sellest rääkida, miks ta Kõrbojasse üldse tikkus. Ta hakkas nutma
Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos
Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat, saab lugeda esimesteks funktsioneerivateks sõjaväe välihaiglateks. 1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal 1728 juhtis seda Davit Bek. 18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten
Võta mult kakskümmend aastat, ja tõuse üles võta rohkem, sest ma ei tea, mis mul nendega veel peale hakata." Lk 138) 8. Kolm nädalat turmtule alt evakueeritud külas asuvat toiduladu valvamas. 9. Haavatasaamine koos Kropiga. Hospidal. Vähe arste, palju haavatuid. Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei
Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d. T ja M lasid suure pesukausi suppi täis panna
Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada
Novembris sõlmisid Sakslased Ankomiterni pakti Jaapaniga, millega 1937. aastal liitus ka Itaalia. 1937. aastal sõlmiti ka Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksamaaga. Hitler sündis 1889. aastal Austrias. Tema vanemad surid varakult ja tal tuli elatist teenida ehitustöölise abina ja hiljem postkaartide malijana. Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus Hitler laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ja vaherahu sõlmimisest. Kasvatusohvitserina töötades tutvus ta poliitilise rühmitusega, kellest hiljem sai natsionaalsotsialistlik parteil. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hitler suutis panna end kuulama ning mõjutas veenvalt, mis imlselt tegigi ta nii võimsaks. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõiki vahendeis. Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis osaliselt on säilinud tänapäevani.
Aasta hiljem, 1941. aastal, kui Jaapan ründas Hawaii saarestikku, ei kadunud Eleanori tegutsemishimu. Esimene leedi lendas Vaikse ookeani lahingupaikadesse ja seda mitte sellepärast, et presidendile oleks see raskusi valmistanud. Eleanor käis haavatuid külastamas ja julgustama, temast sai paljude noorte ameeriklaste helge iidol. Admiral William F. Halsey'le ei meeldinud see, et Eleanor haavatuid külastama tuli, kuid ta ei suutnud ka varjata imetlust: "Ta läks igasse viimasesse kui laatsaretti, astus iga voodi juurde ja rääkis iga patsiendiga: "Kuidas te nimi on? Kuidas te ennast tunnete? Kas te vajate midagi? Kas ma võin teilt koju sõnumi viia?" Ta kõndis miilide kaupa ning külastas inimesi, kes olid kohutavates haavades. Aga kõige enam liigutas mind see viis, kuidas haavatud talle otsa vaatasid, ku ta 8 Gerste, R. D., 2001. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, lk. 279 12 nende juurde kummardus
Sarajevos viimaste seas lõpetanud Costa Rica suusataja Arturo Kinch oli jälle kohal, kuid vahepealsed neli aastat polnud tema suusatamisoskusesse pööret toonud. Vaevu jõudis kostariikalane üle lõpujoone. Võitjale kaotas ta 50 minutiga. Samal ajal, kui fotograafid ümbritsesid väljapuhanud medalivõitjaid, kanti tekki mässitud Kinch suusastaadionilt laatsaretti. SOUL 1988 Olümpiamängude maskott tiigripoiss Hodori. Souli olümpiamängudel toimus ka autasustamistseremoonia, kus autasustaja riputas medali kaela oma abikaasale. Ratsutamise võistkondlikus kolmevõistluses saavutas hõbemedali inglane Mark Phillips (kuld 1972), keda õnnitles tema abikaasa printsess Anne, kes 1976. aastal Montrealis oli ka ise ratsutamises kaasa võistelnud ja kes 1988. aastal oli saanud ROK-i liikmeks.
Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HEd. T ja M lasid suure pesukausi suppi täis panna
Pererahvas rääkis vene keelt, nad olid meie vastu sõbralikud. Lubasid meil end soojendada, puunõus pesta ja süüa sooja toitu. Ja seda kõike tasuta. Ja kust meil olekski olnud raha võtta? Nad ei küsinudki raha, nad olid head inimesed. Niisiis ei valvatud meid pidevalt. Teati, et siit ei saa niikuinii põgeneda. […] Olin haiglas, sest põdesin tüüfust. Laagris oli tüüfuseepideemia. Senini ei saa ma aru, miks meid, haigeid, maha ei lastud, vaid laatsaretti pandi. […] Kui palavik langes, said haiged suure portsjoni leiba, et jõudu koguda. Suure, terve viilaka leiba. […] Ühel päeval tuli käsk laager likvideerida. Ja järjekordne üleviimine – seekord Kiviõli laagrisse. Sinna saadeti kakssada inimest. Liikusime jalgsi. Eestlastest valvurid panid asjad vankrile ja rakendasid meid sinna ette. Oli talv, ümberringi lumi. Uppusime lumme, lumi lämmatas meid, magasime, sukeldunud lumme. Sada kilomeetrit piina
võ pilk Agnese kena, kahvatu nä peale, mis Ivo kõa süant liigutas, aga ta üles palju pehmemalt: «Kes see ilus laps siis on?» «Ma ei tahaks seda mitte kõkide kuuldes ölda,» kostis Gabriel tasakesi. 335 «Siis läme telki.» «Ma ei võ haige juurest ara minna, enne kui tean, et ta häti hoitud on.» «Tõtke türuk ües ja pange minu telgis sägi!» käkis Ivo. «Sinu telgis?» kogeles Gabriel kurja aimates. «Mis siis?» üles Ivo käedalt. «Mul ei ole siin laatsaretti haigete tarbeks. Kui ma türuku, kes minu mehe äa tappis, oma telki võan, siis täendab see minu poolt suurt heldust.» Gabriel vaatas küivalt Agnese peale, kes väe arusaadavalt pead noogutas. Sõalausumata sasis Gabriel kanderaami otsast kinni. Kui Agnes telgi tagumises jaos pehmele voodile oli pandud, käkis Ivo kõki väja minna ja jä eesruumis Gabrieliga nelja silma all kõelema. Gabriel jutustas lüidalt, mis temale ja tema seltsilisele sestsaadik juhtunud, kui venelased
annaabi.ee 
