Aines mõjub laetud kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4. Aines mõjub laetud Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4. Aines mõjub laetud suurus, mida nim aine dielektriliseks läbitavuseks () ja mis näitab, mitu suurus, mida nim aine dielektriliseks läbitavuseks () ja mis näitab, mitu kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. (epsilon)=. Kaugmõju korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. (epsilon)=. Kaugmõju suurus, mida nim aine dielektriliseks läbitavuseks () ja mis näitab, mitu teooria 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse
vahekaugusega. 9. Sõnasta Coulumbi seadus. (valem) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 10. Mida näitab konstant k? Konstant k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel. 11. Mida nimetatakse keskkonna ehk aine dielektriliseks läbitavuseks? Füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines, nimetatakse aine dieletriliseks läbitavuseks. 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. Aine ja väli on mateeria erivormid. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja. Erinevused: Kus juba on üks keha, sinna enam teist keha panna ei saa. Väljasid mahub ühte kohta aga palju. Üks väli ei sega teist. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, nende ulatuvus on piiratud
4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB.
kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel 11. Milline, kas suur või väike on jõud kahe 1 C laenguga osakeste vahel, mille vahekaugus on 1 m? Suur 12. Avalda Coulomb'i seadusest võrdeteguri k ühik N * m(2) / C(2) 13. Sõnasta Coulomb'i seadus 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga 14. Mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks? (lisa tähis ja arvutusvalem) ...on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on jõud vaakumis suurem jõust aines. Tähis , arvutusvalem = F / F, kus : 0 = dielektriline läbitavus (kr. epsilon) F0 elektriline jõud vaakumis F elektriline jõud aines 15. Mis on mateeria 2 põhivormi? Aine ja väli 16. Millised kehad mõjutavad teineteist välja abil? Kehad, mis pole teineteisega füüsilises kontaktis.
Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad kui vaakumis. Nii on see näiteks raua ühendite korral. Seetõttu hakati aine magnetilisi omadusi kirjeldama suurusega, mis näitab, kui mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud aines suurem jõust vaakumis. Seda suurust nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. Selle saab leida jagades aines mõjuva jõu F vaakumis oleva jõu F0-ga. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Elektrivälja kirjeldavat E-vektorit nimetatakse elektrivälja tugevuseks, kuid analoogiliselt magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2
ja pöödvõdeline laengute vahelise kauguse ruuduga F=K*q1*q2/r2 Punktlaeng-laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2
5. Miks kõik dia- ja paramagneetikutest ning osa ferromagneetikutest kehad ei ole magnetvälja tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist? Dia- ja paramagneetikud ja osad ferromagneetikud ei ole püsimagnetid, seetõttu nende magnetväli kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis
kehale mõjuvate elektrijõududele, mis asuvad muus keskkonnas. Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju elektriväli samal kaugusel nõrgem. 5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus? Suurust, mis iseloomustab mitu korda on kuloniline jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis, nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks. 6. Sõnasta elektriväljade superpositsiooni printsiip. Kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. 7. Mis on elektrivälja jõujooned? Kuidas neid joonestatakse? Väljade kirjeldamiseks kasutatakse kujutletavaid jooni jõujooni. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib superpo-
19.Magnetvoog. *Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks. 20.Magnetvälja väljatugevus. *Suurust mis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskkonna magnetilistest omadustest vaidväljatekitava makrovoolu suurusest ja juhtme kujust nimetatakse magnetvälja tugevuseks selles punktis. 21.Magnetiline läbitavus. *Suurust mis väljendab voolude vastastikuse mõju sõltuvust keskkonna absoluutseks magnetiliseks läbitavuseks. 22.Elektromagneetiline induktsioon. *Magnetvälja muutmisest tingitud elektrivoolu tekkimist ahelas nimetatakse elektromagnetiliseks induktsioonivooluks. 23.Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Parema käe reegel:kui asetada vasakkäsi püsimagnet magnetvälja nii, et magnetvälja jõujooned langeksid risti peopessa ja välja sirutatud sõrmed näitaksid voolusuunda juhtmelõigus, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva voolusuunda. Emj on kokkuleppeliselt negatiivne.
§17. Aine magnetilised omadused Magnetvälja ei tekita mitte ainukt elektrivoolud vaid ka püsimagnetid. Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus, erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Kehade magnetiliste omaduste põhjuste avastas esimene prantslane Ampiere, ta tegi järgmise üldistuse: iga keha magnetilised omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega. Ampiere hüpoteesi kohaselt esinevad molekulide ja aatomite molekulid nn. elementaar voolude, nüüd
2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? 19. Kuidas leida elektrivälja tööd? Valem 20
laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud. Antud valemit võib veidi ratsionaliseerida (asendame võrdeteguri) SI-süsteemis: Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Coulombi seaduses on tegemist punktlaengutega, jõud mõjuvad sirgjooneliselt. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu
elektriväljas. · väiksem väljatugevusest Elektrivälja puudumisel E0 vaakumis, paikneb Elektronkate nimetatakse elektronpilv aatomituuma keskkonna venitatakse suhtes sümmeetriliselt dielektriliseks välja. . läbitavuseks E Moodustub dipool 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 36 Elektrilaengute vaheline vastasmõju dielektrikus. · Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielektrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud sama arv korda väiksem. · Seetõttu saab Coulomb'i seadus dielektrikus paiknevate laengute kohta järgmise kuju: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 37
samasugune väli nagu raskusjõud -töö ei sõltu trajektoorist vaid nihkest jõujoonte suhtes. Elektriväli dielektrikutes- dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine.+ laengukandjad nihkuvad oma tasakaaluasendist välise elektrivälja suunas, negatiivsed vastassunas. Seega tekib täiendav elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud). Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis. Ta näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud antud keskkonnas väiksem kui vaakumis =F0/F Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja q suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin
Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment p on vektor, mille suurus on qd ja suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1.Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele rakendatava elektrivälja tugevusest E ei ole lineaarne . Ferroelektrikute dielektrilised
Kui plaatide vahele panna dielektrik, siis see polariseerub ja tekipb lisalaeng plaatidele – indutseeritud dipool. Polarisatsiooninähtuse iseloomustamiseks kasutatakse tavaliselt mõistet polariseerumus P. Polarisatriooni sõltuvus E-st: P a E , a - absoluutne dielektriline vastuvõtlikkus. Valemi sulgudesse jäävat osa tähistatakse 1 ja D 1 0 E nimetatakse suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks. D 0 E a E kus a 0 on absoluutne dielektriline läbitavus, F/m .Vaakumi suhteline dielektriline läbitavus on 1 Plaatide vahel ε>1. Dielektriku suhteline dielektriline läbitavus võrdub dielektrikuga kondensaatori mahtuvuse suhtega sama kondensaatori mahtuvusse, kui selles dielektrik on asendunud tühjusega. 3
Suurust D nimetatakse elektrinihkeks (elektriliseks induktsiooniks). D on formaalne suurus, mis võimaldab välja lihtsamalt kirjeldada. Seos D ja E vahel on järelikult D(vektor)= ε 0 E(vekt )+ P (vekt ).Vaakumis on polarisatsioonenergia 0 ja seega D(vektor)=ε0*E+0. Kui seoses asendada P, saadakse Sulgava ldist nimetatakse keskkonna suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks ehk lihtsalt dielektriliseks läbitavuseks ja tähistatakse ε : ε =1+ χ . Dielektriline läbitavus näitab mitu korda dielektrik välja nõrgendab. Elektrivälja iseloomustavad E(vektor), φ, D(vektor), IP(vektor). 13. Tingimused elektriväljale dielektrikute piirpinnal (õpik, valikuline). 14. Välja arvutamine dielektrikutes (valikuline). 15. Laetud juht. Juht elektriväljas. Juhi pinnal olev laeng pole igal pool samasugune. Suurema pinnakõveruse korral on laengute pindtihedus suurem
väljendub valemiga H = NI/1 , A/m kus N pooli keerdude arv; I voolutugevus; l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks. Ferromagneetikute r >> 1, para- ja diamagneetikutel r 1. Magnetmomentide päritolu magnetmaterjalides on seotud elektronide pöörlemisega ümber telje ehk spinniga. Seejuures esinevad ferromagneetikutes makroskoopilised osad domeenid millede piires spinnid on
väljuvad tekib positiivne laeng. Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised. 62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. =Eo/E; E-elektrivälja tugevus dielektrikus Eo-elektrivälja tugevus vaakumis 63. Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest C= oS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F]
(võivad olla erinevad ioonid) Vastus: 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Vastus: U = k D-1q1 q2 r-1 U = elektrostaatilise interaktsiooni energia; r = kaugus [m]; D = dielektriline konstant; q1,2 = laengud; k = 1/(4 0). Suurust 0 nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ja tema arvuline väärtus on 8,85x10-12 J-1C2m-1 26. Kas Na+ ja Cl- liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Vastus: Kui laengud q1 ja q2 on erimärgilised, siis on energia negatiivne ja laengute kokkuviimisel teeb süsteem tööd. Süsteemi poolt töö tegemine tähendab süsteemi energia vähenemist (tehtud töö arvelt). Kulub. 27. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus? a) laengute vahelisest kaugusest
1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : 57 Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Kaht liiki laengute vahel mõjuvad jõud Miks nii keeruliselt? SI-süsteem on arendatud nn. praktilisest MKSA-süsteemist, mida kasutati rohkem inseneriasjanduses. Et seal on tegu peamiselt elektrivooluga, on ka ühikud valitud lähtuvalt elektrotehnika põhisuurusest - voolutugevusest. Pealegi võimaldab saadud süsteem kirjeldada elektri- ja magnetnähtusi sama tüüpi suurustega. Ja nagu edaspidi näeme, tulevad neid kirjeldavad valemidki sarnased.
potentsiaali suhe C=q/. Kondensaatorite laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi ühendamine- kui kasutada on mitu eri osade laadumise (tekivad kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades indutseeritud laengud). Suurust kondekad patareideks. Rööpühendus- nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida laengukandjate liikumise suund suurem on , seda nõrgemaks jääb ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik läbitavus kümne ringis. Ta näitab mitu vabade laetud osakeste olemasolu selles. korda on laengute vahel mõjuv jõud Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, antud keskkonnas väiksem kui näiteks akud ja patareid.
Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga: (11.9) kus S plaadi (ja dielektriku) pindala; l dielektriku paksus; võrdetegur, mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Kasutatakse ka suhtelise dielektrilise läbitavuse mõistet : , kus kondensaatori mahtuvus, kui plaatide vahel on tühjus (vaakum); vaakumi dielektriline läbitavus ( F/m) Peamised polarisatsiooni liigid (laengute nihkumise liigid) on järgmised (joon 11-19): A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja.
elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale.Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q/ U kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga: C = S/ l kus S plaadi (ja dielektriku) pindala; l dielektriku paksus; võrdetegur, mida nimetatakse dielektriliseks läbitavuseks. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Kasutatakse ka suhtelise dielektrilise läbitavuse mõistet r: r =/=/ kus C0 kondensaatori mahtuvus, kui plaatide vahel on tühjus (vaakum); 0 vaakumi dielektriline läbitavus (8,85·10-12 F/m) Peamised polarisatsiooni liigid (laengute nihkumise liigid) on järgmised (joon 9-20): A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja
indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus.
indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis kus -i ongi ülalmainitud suhteline dielektriline läbitavus.
kus E 0 on elektriväli vaakumis ja E elektriväli samadel tingimustel dielektrikus, siis analoogiliselt kirjeldab magnetvälja muutumist aines valem B B0 , (14.17) Siin B0 on magnetväli vaakumis, B on magnetväli samadel tingimustel aines. Võrdetegurit nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. 20 Diamagneetikus on magnetiline läbitavus ühest natukene väiksem, 0,999 1 ja magnetväli nõrgeneb võrreldes vaakumiga. Paramagneetikus 1 1,001 ja magnetväli tugevneb võrreldes vaakumiga. Ligikaudsete arvutuste korral võib magnetvälja muutumise para- ja diamagneetikutes üldse arvestamata jätta. Ferromagneetikutes võib väärtus
Membraan – kest, piirpind Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid
annaabi.ee 
