3. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 4. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p. 5. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. 6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori. Näiteks Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks.
temperatuur võib rikkuda molekuli korrapärasust ning kristallumine ei ole võimalik. On vaja polümeeri alla jahutada, et soojusliikumine ei rikuks lülide orientatsiooni. Ülejahutamine võib olla põhjuseks, et soojusliikumine ei ole piisav polümerstruktuuri ümberpaigutamiseks. Allikas: http://www.xliby.ru/fizika/fizika_dlja_vseh_molekuly/p11.php Osakeste pakkimise tihedus Amoorfse aine pakkimise tihedus sõltub molekulide vahelise külgetõmbe ja molekulide soojusliikumise suhest. Polaarsed rühmad suurendavad molekulide vahelise külgetõmbe, mis omakorda põhjustab tiheda pakkimist. Teiselt poolt, nad vähendavad ahela painduvust ning teevad ahelad kõvaks. Fenüülrühm ei luba polümeeril tihedalt pakkima. Polümeeride kristallatsiooniastmed Kokkuvõte Kõige lihtsamini kristalluvad lineaarsed ja regulaarsed makromolekulid, millel puuduvad
võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv
mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Orbiidid • Enamasti on orbiidid piklikud. • Vahel ka paraboolsed või hüperboolsed. Tuntumad komeedid • Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. • 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. • Yuji Hyakutake • Hale-Bopp
Aatomi ehitus Koosneb kahest piirkonnast – aatomi tuum ja elektronkate(kest/võrk) Aatomi tuumas kohtame neutrone ning prootoneid n0 ; p+ Neutron on neutraalne; prooton positiivne. Tuuma tihedus = n*1017 g/am3 mp=mn=1860me aatom püsib koos tänu sellele, et tuuma külgetõmbe jõud kompenseerib elektronide energia sirgjooneliseks liikumiseks ja tänu sellele muutub elektronide sirgjooneline liikumine ringjooneliseks liikumiseks ümber aatomi tuuma. Aatomi laeng Aatomi laeng tervikuna on 0 Elektronide arv peab olema võrdne prootonite arvuga (Ztuumalaeng) = Järjenumber, ehk aatomi number. A = Z + N +( E) A = Z + N = A-Z Aine Zprooton Elektron Alaeng Neutron
9. Gravitatsiooni seadus –kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= Gm1m2 / r2 10.Raskusjõud - on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. NT: Maaraskusjõud mõjub kassile, ning ta püsib Maa peal. 11.Kehakaal – jõud, millega kaal Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele, või venitab riputusvahendit.
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a. Lühiperioodilised komeedid periood lühem kui 200 a. (194 komeeti) Pikaperioodilised komeedid pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast. 17P/Holmes plahvatas 2007.a. sügisel. (komeet, mis oli nähtav vaid teleskoobiga, muutus üleöö palja silmaga nähtavaks.)
Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsalt ja sirgjoonseliselt.
Hädaleidurid on püüdnud magnetit igati ära kasutada, et ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest igavesti. Alljärgnev on üks paljudest taolistest. Tugev magnet A on paigutatud samba otsa Sambale toetub üksteise all kaks kaldrenni M ja N, kusjuures ülemisel rennil M on ülemises otsas väike ava C ning alumine renn N on painutatud. Leidur arutles järgmiselt. Kui ülemisse renni panna punktis B väike raudkuul, siis veereb see magneti külgetõmbe mõjul ülespoole; avani C jõudes kukub ta alumisse renni N, veereb seda mööda alla, tõuseb kõveruse D kaudu veidi üles ja satub ülemisse renni M. Siit veereb ta magneti külgetõmbe mõjul taas üles, kukub jälle läbi ava, veereb uuesti alla ja satub järjekordselt ülemisse renni, et oma liikumist otsast peale hakata. Sel viisil jookseb kuulike peatumatult edasi ja tagasi, olles igaveses liikumises. Mille poolest see leiutis absurdne on? Seda pole raske näidata
võrdne keha massi ja selle keha poolt omandatud kiirenduse korrutisega. · SI-s on jõu ühikuks võetud selline jõud mis mõjub kehal mille mass on 1 kg ning annab sellele kehale kiirenduse 1m/s2 ja seda ühikut nim üheks njuutoniks. · Vabalangemiskiirenduseks nim sellist kiirendust mille maa annaks kehale sellisel juhul kui teiste kehade mõju vaadeldavale kehale puuduks ja keha langeks vabalt õhutühjas ruumis ainult maa külgetõmbe mõjul. · Raskusjõuks nim jõudu millega maa tõmbab keha antud piirkonnas enda poole ning ta on võrdne keha massi ja vabalangemiskiirenduse korrutisega. · Keha kaaluks nim jõudu millega keha tänu maa külgetõmbe jõule mõjutab kas alust või riputusvahendit. · Juhul kui kehal vertikaalsihiline kiirendus puudub on keha kaal võrdne sellele kehale mõjuva raskusjõuga ning selle erandjuhul võib ka keha kaalu arvutada valemiga
*Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas.
mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni Eluiga ei ole pikk umbes kuus sekundit kuni kaks minutit Kõrge temperatuuriga Külgetõmbe omadus metallesemete poole Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude ja läbi korstna Päevavalguses silmaga nähtav Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis Kaob kiiresti, ka plahvatuse teel Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Keravälgu eksperiment laboris http://www.youtube.com/watch?v=sx1GJnOBzF Keravälk Saudi-Araabias http://www.youtube.com/watch?v=g9QFU0u0L5
2 masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massiga ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Valem on Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Mida iseloomustab keha kaal ja millistes ühikutes seda mõõdetakse Keha kaal iseloomustab jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskonnale või riputusvahendile. Ühik on N. Võrdle rõhumisjõudu ja toereaktsiooni Need on vastasjõud, mis on võrdsed. Mida iseloomustab füüsikaline suurus rõhk ja lisa arvutamisvalem Rõhk iseloomustab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Valem on P=F/S Millal tekib kehas elastsusjõud ja mida iseloomustab keha jäikus Elastsusjõud tekib kehal deformeerimisel. Jäikustegur iseloomustab elastsusjõu
mõlemat tüüpi sabad. Orbiidid ja tiirlemisperiood. Enamus pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, ÖpikuOorti pilvest. Lühiperioodilsed komeedid pärinevad seevastu Kuiperi vööst, mis asub Neptuuni orbiidi taga. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeedi tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Kõige rohkem mõjutavad komeete Jupiter ja Saturn. Tuntumad komeedid. Halley komeet. Perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Koos teiste heledate komeetidega on ta inimeste arvates mõjutanud saatuseid ja ehk "teinud" koguni Suurt Ajalugu. HaleBopp komeet. HaleBopp oli üks 20. sajandi heledamaid ja
sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, materjalist jne.
Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse kaaluks. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. 3. Hõõrdejõud Dünamomeeter. Keha kaal Antud: m = 1,6kg Kj= 8mm
Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 4. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk Mustad augud moodustuvad väga massiivse tähe plahvatamisel alles jäänud mateeriast. Nad on nii tihedad ja suure külgetõmbe jõuga, et nad väänavad valgust enda ümber ja sellepärast ei ole neid näha. Täht areneb kolmel erineval viisil 1 2 3 Tähe arengu variant nr 1. Tähe arengu variant nr 2. Tähe arengu variant nr 3. Kokkuvõtteks... Tähed sünnivad suurtest tolmu ja gaasi kogudest. 97% tähtedest meie galaktikas lõpetavad oma elu Valge Kääbusena. Neutron tähti on meie galaktikas umbes 2000. Musk auk... Kasutatud kirjandus http://sunshine.chpc.utah.edu/labs/star_life/starlife_main.html
GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa
mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Hooke'i seadus - venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Jäikus näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. F - elastsusjõud ( 1 N ) k keha jäikus ( 1 ) l teepikkus ( 1 m ) Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe mõjul rõhub toele või pingutab riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Paigal seisva keha kaal P = mg P- keha kaal Kiirendusega liikuva keha kaal P = m( g a ) m- mass ( 1 kg ) P=m(g+a) g- raskuskiirendus Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis on P Kaalutus: keha on kaaluta olekus, kui keha kiirendus kukkumisel on võrdne raskuskiirendusega. A=g Ülekoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis suurem P>mg Alakoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis on väiksem 6. Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud. Fh=kN=kmg , Fh- hõõrdejõud, k-hõõrdejõu tegur, N-pinnareaktsioon.
Mida nim. kehale mõjuvaks jõuks, jõu tähis ja möötühik ? Kehale mõjuvaks jõuks nimetatakse njuutonit mille tähis on N ja möötühik on 1N Mida tähendab see, et jõud on vektoriaalne suurus ? Seda et jõudu rakendatakse kindlas suunas, nt kui rakendad jõudu suunaga alla poole(maa külgetõmbe jõud) Mis juhtub kehaga, kui talle mõjub jõud ? Kui kehale mõjub jõud siis keha hakkab liikuma, kuna teda lükatakse mingis suunas ja see keha saab laengu. Mis on inertsus ? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mis on mass, selle tähis ja mõõtühik ? Mass on füüsikaline suurus mis iseloomustab kehade inertsust.Selle tähis on m ja möötühik on 1kg
Mida väidab energiamiinimumi printsiip? Too näide. - Energiamiinimumi printsiip väidab,et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. - Näide: kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, siis tasuks teda otsida madalamatest kohtadest, mitte künkatippudelt. Kõigil veerevate kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see,et vesi ja keha ei saa koos ühes ühes ruumiosas paikneda, seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Mida väidab superpositsiooni printsiip
kümmekond aastat. Nende orbiit ja taasilmumine on täpselt teada. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Juba mitukümmend korda, perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Viimati sisenes päikesesüsteemi 1986 ja järgmisena võib seda taas näha 2061 aastal.
Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on suurem kui 90 kraadi, siis öeldakse, et see vedelik ei märga tahket pinda. Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest
Gravitatsioon on mõju, mis avaldub kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2 Jõud (N) F = Gm1m2/r2 Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vabalangemises kiirenduse g (m/s2) korrutisega. F = mg Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks ? Ühe keha mõju teisele kehale. 2) Gravitasiooniks ? Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus. 3) Inerst ? Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut 4) Vabalangemiseks ? keha langemine õhutakistuse 5) Hõõrdejõuks
8.Nihke kordinaatide leidmine! 9.Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha ning muutub keha liikumine või kuju. 10.Vastasikmõju liigid:1)Elektromagneetiline vastastikmõju-vastastikmõju laetud kehade vahel, Nt. Kahe magneti vastastikune tõukumine. 2)Tugev vastastikmõju- tuumaosakeste vahel valitsev tugev vastastikmõju, Nt. Tuumade vahel.3)Nõrk vastastikmõju-osakeste lagunemisi ja muundumist põhjustab nõrk vastastikmõju, Nt. tuumade lagunemine. 11.Gravitatsioon –Maa külgetõmbe jõud, Vabalangemine-keha langemine ilma õhutakistuseta. 12.Ühtlane sirgjooneline liikumine-lihtsaima liikumise füüsikaline mudel. Nt. Autosõit, rattasõit. 13.Kiirus näitab läbitud teepikkuse või sooritatud nihke ja selleks kulutatud aja suhet/Kiirus on võrdne teepikkuse ja liikumisaja jagatisega.v=s/t, tähis v, ühikud on m/s ja km/h. 14.Vektoriaalsed suurused on suunaga suurused, Nt. kiirus, jõud.Skalaarsed suurused on suunatud suurused, Nt. mass, pindala, ruumala. 15
sõltub selle kiirusest ja massist. VALEM: Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, püssikuul) IMPULSS näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada Impulsi muutumise kiirus on võrdne jõuga. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. HÕÕRDEJÕUD Keha kaal jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nim keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on Maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt nii, et inerts liikumise muutumist takistama ei hakka on keha kaal võrdne raskusjõuga. VALEM: Ülekoormus nt liftiga sõidad üles VALEM: Alakoormus: kiirendusega alla liikumine VALEM: Kaaluta olek kui alus/riputusvahend eemaldada, kaob ka keha mõju sellele.
kasu inimkonnale. Bensiini toodab inimene naftast ja suunab torustiku kaudu kuid mootor muudab energia kasutoovaks vahendiks. See on primitiivne ja algeline energiatootmine ja kasutamine. Iseseisvad bioloogilised energiaühikud omavad samuti energiakoostises energiakoostisosi. Juhul, kui isoleerida planeet maa galaktilisest energiast ( valguskiirest ) sellisel juhul maapealne temperatuur oleks -271 kraadi. Sellise temperatuuri juures hapnik võtab tahke oleku ja maa külgetõmbe mõju alusel langeb maale, kuid ilma hapnikuta ei saa eksisteerida ükski bioloogiline aine. See tähendab seda, et valguskiir on bioloogilise energia esimeseks energiakoostisosaks ainevahetuses, ilma milleta ei saa eksisteerida ükski bioloogiline aine. Bioloogilise energia tootmine toimub ainevahetuse seadusta alusel ja energiaevolutsiooni printsiibil. Kui planeet maa koosneb kosmilisest tolmust siis bioloogilised, zooloogilised ja anatoomilised ained koosnevad ainerakkudest
Igatahes on see väga imelik. Selliseid nähtusi on ka varem olnud aga vastust miks, ei ole veel leitud. Keravälgule iseloomulik Ümmargune Läbimõõt umbes 20cm 1m (on nähtud ka mitmekümne meetrilise läbimõõduga keravälku) Häguste äärtega Helendab samamoodi nagu üks tavaline 100W elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni (on ka sinakaid) Eluiga ei ole pikk umbes 6.sekundit kuni 2minutit Kõrge temperatuur Külgetõmbe omadus metall esemete poole ja õhu liikumise peale(toas) Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude, läbi akna, korstna ja pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk
8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine? Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. 17. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. Tahke aine säilitab oma kuju, aineosakesed on korrapäraselt ja tihedalt 18.Miks gaas täidab kogu ruumi?
ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. · Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha taevakeha, mida ta võib tekitada-kvasarit-mis on heledaim teadaolev taevakeha. Kosmoloogiline printsiip · Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida.
hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega maa külgetõmbe jõud, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjuseks ongi Päikese külgetõmbe jõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on külgetõmbe jõu suhtes viltu (mitte risti), Maa ise aga lapik , tekib jõu paar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel
Suurvesi on ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis, põhjuseks on lume, liustike sulamine, vihmad jms. Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere. Mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ning pehmendavad suuri temp.kõikumisi. Looded- tõus ja mõõn, maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja langus, mis tekib kuu ja päikese külgetõmbe jõu mõjul. Hoovus on meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Triivhoovus- püsivalt ühes ja samas suunas puuhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus, mis jõtkab liikumist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbub allest pikkamisi hõõrdumise tulemusena, näiteks Põhja ja Lõuna passaathoovused
järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. · Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet. Tiirlemine · Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. · Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi
- mida suurem on keha mass seda suurem on gravitatsiooniline vastastikmõju 10. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mingi muu taevakeha tombab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. (F=(G*M*m)/R^2 11. Maa mass on 5,98*1024 kg ning raadius 6,37*106 m 12. Raskuskiirendus ehk gravitatsioonikiirendus on vaba langemise kiirendus (a= 9,8 m/s^2) 13. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe jõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. P=m(g+-a) 14. Kaaluta olek tähendab vabat langemist 15. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemusel elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. 16. Rõhumisjõud on jõud, millega keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga (tähis: F) 17. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu (tähis: N) 18
00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades
võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G (m1m2)/r2 10. Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel. 11. Raskusjõuks nim. jõudu millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 12. raskusjõu valem 13. raskuskiirenduse valem F=mg 14. Keha kaaluks(P) nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist
olemust. 1666. aastal, vaadates õuna kukkumist, mõtles ta, kas raskusjõud, mis sunnib õuna alati maapinnale kukkuma, on seesama jõud, mis hoiab Kuud orbiidil. See oli julge oletus ja kulus palju aastaid, enne kui ta suutis mõtte õigsust tõestada. Ta näitas et gravitatsiooniliste tõmbejõudude seadus ehk gravitatsiooniseadus kehtib kogu maailmaruumis. · Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks
Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel).
2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju. Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju. Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F
(F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa
Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne. Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirus. Jõud- vastastikmõju mõõt. Kaaluta olek- e kaalutu, kui keha langeb vabalt, siis a=g. Käiguvahe- sellega on määratud lainete liitumise tulemus. Keha kaal- seotud raskusjõuga, on võrdne jõuga, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Keskmine kiirus- kogu tee ja kogu aja suhe. Kesktõmbekiirendus- kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Kiirendus - kiiruse muut ajaühikus. Kineetiline energia- liikuva keha energia. Koherentsus- muutumatu faasi vahega toimuv võnkumine. Kulgliikumine- keha selline liikumine, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni. Laine levimise kiirus- näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt levib ajaühiku jooksul.
4cm Kuu mõju Maale Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides tõuse ja mõõnasid "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks Merede pind koosneb põhiliselt' basaldist Asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Aitäh tähelep anu eest
kauguseni, kus aparaat võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa teest läbitakse järk-järgult suureneva kiirusega, kuni see on piisavalt suur, et mootor sootuks välja lülitada ning jätkata liikumist õhutühjas ruumis ainuüksi inertsi jõul.Siis algab lennu teine faas. Liikumise jätkamiseks pole vaja teha mingit tööd, aparaat lendab peaaegu sirgjooneliselt, tema kiirus algul kahaneb Maa külgetõmbe tõttu, siis aga hakkab tänu Kuu külgetõmbele uuesti suurenema.Kolmas faas saabub Kuu lähedal, kui selle külgetõmme kasvab sedavõrd, et aparaati ähvardab alla kukkumine. Siin tuleb jällegi kasutada mootorit - seekord selleks, et kahandada kiirust ning kaotada see täielikult momendiks, kui aparaat jõuab Kuu pinnale.Minu arvates on reaktiivliikumise (reaktiivmootori) avastamine muutnud paljud utoopiad reaalsuseks.Siiski on reaktiivliikumine suhteliselt kulukas,see kulutab palju rohkem
võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende läbimõõt ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti.
lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 16.mis on Sodiaak? Sodiaakehk loomaring on kujuteldav vöö taevas. Algselt tehti kindlaks selle rõnga läbimõõt nii, et rõnga sisse jääksid Päikese, Kuu ja viie iidsetel aegadel teada olnud planeedi (Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni) orbiidid. Ekliptikal on 13 tähtkuju, kuid kui Kreeka astronoom Hipparchos (190-120 a. eKr) nägi sodiaagi korrapäratust, otsustas ta sodiaag jagada 12.
30. Keha inertsuse mõõt? mass [m] 31. Mis on jõud? vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil 32. Mis on gravitatsioonijõud? mõjuvad mistahes kahe keha vahel.F=G*(m1*m2/r2) 33. Mis on raskusjõud? jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi 34. Mis on kaal? võrdne jõuga, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu 35. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul? raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi 36. Mis on hõõrdumine? erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes 37. Mis on hõõrdejõud? jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes 38. Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust
Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb rehkendada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui jah, toimub varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul - nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemisperiood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Veenduge: need arvud ei jagu omavahel ja seetõttu pole mõtet oodata varjutuste kordumist samadel kuupäevadel
annaabi.ee 
