tõttu erinevad omadused. Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Anorgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste II; IV Orgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste alati IV Hargnemata on siis kui süsiniku aatomid on paigutatud pikka ahelasse. Isotsükliline on siis kui süsiniku ahel moodustab kinnise kujundi. Hargnenud on siis kui peaahelale on välja toodud kõrvalahel. Süsiniku neli valentsolekut: 1. Neli üksikut sidet, 2. kaks üksiksidet ja üks kaksikside, 3. kaks kaksiksidet, 4. üks üksikside ja üks kolmikside. Molekulaarne valem näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. N:CH4 METAAN Klassikaline ehk tasapinnaline struktuur valem näitab , millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomi rühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud
(kolm aminohapet 20 hulgast) 1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2
17. Miks peavad organismid toidust pidevalt valkusid saama? Vastus: Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. 18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22
Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma. Mutatsioon DNA replikatsiooni käigus tekkinud vead DNA-ahelas, mida ei suutete ära parandada. Pärilik info avaldub valkude sünteesi kaudu Valgud mitmeid ülesandeid täitvad biomolekulid, mis koosnevad omabahel ühentatud aminohappedefa. Aminohappe aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Peptiidside ühe karbosüülrühma ja teise aminorühma vahel tekkinud keemiline side- Translatsioon valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitkse valke. Koodon ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. Geneetiline kood seduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped
2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti
*Replikatsiooni eesmärk: päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele. *Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. *Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine. *Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel. *Valgud on biomolekulid, mis koosnevad aminohapetest. *Aminohapped on molekulid, mis koosnevad aminorühmast,karboksüülrühmast,ühest kõrvalahelast. Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. *Peptiidside - ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side. Peptiidside seob aminohapped valkudeks. *Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele. *Ribosoomides sünteesitakse valke. *Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. *Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape.
Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Asendamatud aminohapped, mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8) Ensüümid ehk valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvaid keemiliste reaktsioonide kiirust. Reaktsioone kiirendavad ained on katalüsaatorid. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone. Ensüümreaktsioone mõjutavad temperatuur (tõuseb-suureneb) ja keskkonna happelisus(pH 6-8). Ülesanded: 1. Ensüümid reguleerivad kiirust 2. Ehitusmaterjal (küüned, juuksed, kõõlused) 3. Transport(hmoglobiin ja hapnik) 4
järjestusega komplementaarne RNA molekul. Selle käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA molekulid. Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. Alguskoodon (initsiaatorkoodon) – mRNA translatsiooni algav koodon AUG. Stoppkoodon (terminaatorkoodon) – mRNA translatsiooni lõppev koodon UGA, UAA, UAG. Aminohape – molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. VII Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: (3p) RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon.
*Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. *On olemas aminohapped, mida meie keha suudab ise sünteesida ning asendamatud aminohapped, mida peame toiduga kätte saama. *Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse. *Kõigil aminohapetel on keskseks aatomiks süsinikuaatom (C), millega on seotud vesinikuaatom (H), aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. VALGUD SÜNTEESITAKSE DNA JUHISTE JÄRGI *Valgu sünteesile eelneb mRNA süntees rakutuumas e transkriptsioon. *Valmis mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. *Valke sünteesitakse tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Ribosoomid võivad olla vabalt tsütoplasmas, kuid võivad olla ka kinnitunud tsütoplasmavõrgustikule. *Peale transkriptsiooni toimub päristuumsetes rakkudes veel mRNA töötlemine osa
Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on keemiliselt vähereaktiivne- stabiilsus suur Polüpeptiid aminohapete järjestus Peptiid aminohapete järjestus, millel puudub selgelt defineeritud kolmemõõtmeline struktuur (praktikas on sellised järjestused lühemad kui 100 aminohapet). Valkdefineeritud 3 mõõtmelise struktuuriga polüpeptiidahelad, sageli olemas ka kvaternaarstruktuur VALKUDE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON
13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . 3 Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3
ühendeid, nt süsivesikuid 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks? Valkude süntees rakkudes toimub geenides asuvate juhiste järgi. 23. Tead aminohappe ehitust. Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel. 24. Kuidas tekib peptiidside? Kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on 8 asendamatut aminohapet: Isoleutsiin Leutsiin Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Treoniin Trüptofaan Valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada.
SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm. VALKUDELE ON ISELOOMULIK Biomakromolekulid – koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast (> 50 AH)
PTFE kopolümeerid 6 Monday 1 October y homopolümeerid koosnevad ühte tüüpi monomeerist kopolümeerid koosnevat mitut tüüpi monomeeridest · TFE + HFP = FEP tetrafluoroetüleenheksafluoropropüleen (FEP) JOONIS 7 · teterafluoroeteen ja heksafluoropropeen? ahelad on lühemad, interaktsioon on väiksem ahelate vahel. · seega palju voolavam kõrvalahel vähendab kristallilisust paremini töödeldav ekstrusioon toimub kiiresti ja saab teha seda teiste materjalide peale keemiline püsivus on üldiselt sama mis PTFEl · kõrgel temperatuuril kardab NaOHd mehaaniline stabiilsus ja termiline püsivus on kõrgemal temperatuuril PTFEst halvemad · JOONIS 8 põhiliselt kasutatkse isolaatroina laborites · PFA perfluoropropüülvinüüleeter · JOONIS 9
teket V. Mis seos on rasvadel vitamiinidega? • Kolesterooli on vaja D-vitamiini sünteesimiseks. Rasvkude on ka rasvlahustuvate vitamiinide lahusti. VI. Teada, et mees- ja naissuguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) on lipiidid c) Valgud ehk proteiinid I. Millest koosnevad? Osata aminohappeid kokku liita ja ka vastupidi -> valgu molekulist peptiidsidet otsida • Valgud koosnevad aminohapetest. II. Aminohapete rühmad (kõrvalahel, aminorühm, karboksüülrühm). Tunda joonisel ära • Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside) III. Teada, et on olemas asendamatud aminohapped. Mida see tähendab? • Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust. IV. Denaturatsioon. Mis on ja osata tuua näidet
- regulaarne / avaldab polümeeri omadustele kõige suuremat mõju - ebaregulaarne elementaarlülide iseloomu järgi - statistiline ( juhuslik) lülide paigutus - x - - - x - - xxx - x - xx - - - altrnatiivne ( väga range järjestus) x - x- x- x- x- x- - blokk paigutus , milles vahelduvad pikemad homopolümeersed plokid, mis on seotud kovalentse sidemega. ---- xxxx ---- xxxx ---- xxxx ---- - pook ahelaga, on hargnenud ahelaga polümeer, mille peaahel koosneb üht tüüpi, kõrvalahel teist tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e
Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A tavaline). Peptiidside on jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside. Osaliselt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne, karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. Keemiliselt väheaktiivne – stabllisus suur. Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- b- pööre Valkude järjestuses eristatakse N- ja C- terminust (vaba aminorühm ja karboksüülrühm). Valk kasvab alati N-terminusest C-terminusse. 4. Kuidas on defineeritud peptiidid ja valgud? Peptiid – aminohappejärjestus, millel puudub selgelt defineeritud kolmemõõtmeline struktuur, enamasti lühikesed ahelad (<100 aminohappe) Valk – polüpeptiidahel, millel on kindel kõrgemat järku struktuur (ja bioloogiline
'
G° =-RTlnKeq
III AMINOHAPPED. PEPTIIDID
1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin,
hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt.
2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad
ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR).
pI valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures
valgu molekuli summarne laeng võrdub 0-ga . Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pH
levinud looduslike ühendite perekond, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena. Steroidideks nim suurt gruppi tritrepenoide, kuhu kuuluvad paljud bioloogiliselt olulised looduslikud ühendid. Steroidid on polütsüklilised ühendid, mille molekulid sisaldavad steraani skleletti. Steroidide esindajate rühmad: Steroolid (asendis C3 OH-rühm, asendis C17 kõrvalahel 8...10 süsinikuaatomit; leidub nii loomades kui taimedes); Sapphapped (asendis C17 ahel, milles COOH); Sugu-ja kortikosteroidhormoonid; D-rühma vitamiinid; Kolesterool Steroidalkaloidid; Südameglükosiidid. Kolesterool on kõige levinum steroid loomsetes organismides, olles ühtlasi lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele. Steroidhormoonid reguleerivad mitmeid funktsioone loomades soolabilanss,
inimestele. 1928 avastati inimestele mittetoksiline vorm, haruldane penitsillinum. 1938 Isoleeriti see ning katsetused algasid 1941. Keemiline süntees 1957. Laialdase kasutamise tulemusena tekkis bakteritel resistentsus. 1976 avastati klavulaanhape, mis inhibeeris penitsilline lõhustavaid ensüüme. Penitsilliin on pingestatud ja koosneb β-laktaami ja tiasolidiini tsüklitest, olles moodustunud kahest aminohappest, Cys ja Val. Kõrvalahel sõltub söötmest. 5 Toime: kuna bakteri seina moodustab peptiidoglükaanne struktuur, koosnedes paralleelsetest suhkru ahelatest, mis on ristseotud peptiidsidemetega, inhibeerib penitsilliin transpeptidaasi, mis eemaldab ühe ahela lõpust Ala, et saaks toimuda ristideme loomine. Transpeptidaas atakeerib siis hoopis β-laktaami tsüklit, avades selle, ning penitsilliin seostub ensüümiga, seda inaktiveerides. Omadused:
Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Fosfolipiidi hüdrofoobse osa moodustavad 2 rasvhapete kõrvalahelat. Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi
Ta on krgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti vimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Fosfolipiidi hüdrofoobse osa moodustavad 2 rasvhapete kõrvalahelat. Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani,
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3
pK väärtused valkudes võivad olla erinevad mudelpeptiididest, sest pK väärtus sõltub rühma lähiümbrusest. Kui valgus on karboksüülrühm ja lähedal paikneb mingi pos laeng (arginiin ntx), siis see hape on palju tugevam hape kui ilma pos laenguta, sest tekkiv negatiivne ioon on stabiliseeritud lähedaloleva pos laengu poolt. Kui neg laeng, siis on deprotoneerimine pärsitud, sest lähestikku tekivad kaks neg laengut, mis tõukuvad. Alustest on oluline Lys aminorühm. Arginiini kõrvalahel on alati (pea kõigil pH-del) pos laenguga, tema vahendab elektrostaatilist katalüüsi. Elektrostaatiline katalüüs Sinna, kuhu liigub mingi laeng, seal on vastas teisemärgiline laeng ja meil on soodne elektrostaatiline interaktsioon. Seda vahendavad laengut kandvat am.happe jäägid, kõige efektiivsemad on need, millel on permanentne laeng antud pH juures Arg, Lys. pH ja pK erinevus on umbes 2. Valguga seotud metalliioonid on pos laenguga ja stabiliseerivad formeeruvaid neg laenguid
piirkond saanud põletuskahjustusi. Suureneb kopsuödeemi tekke ja hingamisteede kiiresti kinnitursumise oht (vajadusel tuleks varakult intubeerida). Arsti kaasamine on tavaliselt vägagi näidustatud. Katehhoolamiin – kehale omane hormoon, näiteks adrenaliin või dopamiin/ Oksügenisatsioon – hapnikuvarustus 6) Sünteetilised uimastid Taustinfo Neid aineid toodetakse keemialaborites teadaolevate uimastite koostist muutes. Enamasti lisatakse molekulile juurde kõrvalahel või -grupp. See võib aine mõju etteaimamatult muuta. Kuna uusi aineid töötatakse pidevalt välja, ei jõua uimastiseadus nendega sammu pidada ning kuni ametiasutuste reageerimiseni tarbitakse aineid karistuseta. Muudetud toime ja lõhustumisviisi tõttu ei oska uimastitarbija aine kahjulikkust hinnata. Kuna disainitud uimasteid ei kasutata ühelgi kujul ravimitena, puuduvad nende kohta vajalikud katsed ja uuringud – mõju proovitakse otse aine tarbijal
annaabi.ee 
