Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna
puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja
on tihedalt seotud. Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkool koolitas välja vaimulikke, keskaegsed ülikoolid olid 4 teaduskonnaga: alusõpet vabade kunstide teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles). Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul
õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek.
tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused
Et alustada tööd meistrina, oli vajalik ka veresugulus oma seinise meistriga või abiellumine tema perekonda. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Enamikes linnades kehtis ka tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Tsunftikorraldus oli keskaegses linnas väga tähtsal kohal. Tsunfti kuulunud käsitöölased tagasid toodete kvaliteetsuse ja ametisaladuste hoidmise, mis tagas traditsioonide kestvuse. Tsunftikorralduse heaks vaatepunktiks võib pidada selle, et meister, kes oli saavutanud oma taseme ja karjääri elas küllaltki kindlustatud ja rahulikku elu. Tsunftikorralduse halvaks vaatepunktiks võib lugeda aga seda, et karjääri reldelile tõus oli väga raske ja vaevarikas. Lõppkokkkuvõttes võib öelda, et tsunftikorraldus tagas
suurenes ka kuningalossi tähtsus linna arhidektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, tema võimu tugevnemine võiski tuleneda sagedastest sõjaolukordadest. Peale väejuhtimise kuulus kuninga ülessannete hulka ka kõrgeim kohtupidamine. Ühtlasi oli ta ka suurmaaomanik. Nii kuidas võim kuningale koondus, hakkasid templid ja preestriskonnad oma senist iseseisvust kaotama. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine.
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3
(,,Gocseck"), stseenid Pariisi elust (,,Cesar Birotheam"), stseenid sõjaväe elust (,,suaanid e. Bretagne aastal 1799"), stseenid külaelust(,,Külaarst), stseenid provintsielust (,,Poissmehe elu"), stseenid poliitilisest elust (,,Tume lugu"). 5) Balzaci maailm ,,Inimliku komöödiaga": Ta ütles, et teosel on geograagia, samuti tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, tegelased ja faktid oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölased ja talupojad, oma armee ja lõpuks oma maailm. See ei olnud fantaasia vili, selline oli päriselt tema kaasaegne maailm. 6) Stendhal: Prantslane Stendhal sündis 1783.a. ja oli 1.kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse 20.sajandil. Stendhali tegelik nimi on Marie Henri Beyle. Stendhal suri aastal 1842. Ta õppis Pariisi kõrgemas polütehnikulises instituudis. 17.a. astus ta sõjaväkke ja võttis ohvitserina osa võitlusretkedest. 7) Balzac:
Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed · Kiirenes ühiskonna areng · Jättis tööta käsitöölased, kes pidid · Kättesaadavaks said tarbekaubad nigela palga eest vabrikus töötama · Töölise elu-ja töötingimused tihti ka koos perega paranesid · Kujunesid uued sotsiaalsed kihid · Langesid kaupade hinnad · Töötajate elutingimused kehvad · Soodustus hariduse levik · Palju tööõnnetusi
territoriaalne kontsentratsioon, sest keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal. Minu töö eesmärgiks on anda tutvustav ülevaade Eesti põlevkiviõlitööstusest selle ajaloolisest kujunemisest ja tänapäevasest olukorrast. Töö sisu 1.Ajalugu Inimene hakkas aineid muundama siis, kui ta oli õppinud tuld kasutama. Nii vanast ajast meil kirjalikke teateid pole. Läbi aegade on töödeldud orgaanilisi materjale tõrvaajajaid, värvalid, parkalid ja muud käsitöölased, kuid seda tegevust ei saa veel tööstuslikuks pidada. Metallurgia arenguga tekkis vajadus koksi järele. Kivisöe koksitamisel(utmisel) eralduva gaasi jahtumisel saadakse kivisöetõrv ja nn ammoniaagivesi. Kaua aega ei osatud nende ainetega midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. aasta esimese sünteetilise värvaine moveiini, pantenteeris selle ja rajas aniliinivärvainete tööstuse. Sealt
talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule püsis Konstantinoopol suurlinnana, ning 9 sajandil algas uus tõus. Bütsants 'i kaubandussidemed olid suureks tuluallikaks, ning need ulatusid Indiast, Hiinani ja sealt soome-ugrilasteni. o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja
ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Surmava hoobi andis Liivi sõda. Tallinna linn olla ehitatud soolale. Mida see tähendab? Tallinn on soolale ehitatud – nimelt saadi soolast suurimaid kasumeid ja järelikult maksti ka suurimaid makse. Soolast saadi suurim kasum ja sellest läks suurim osa maksetele. Mis on pildil? - Mustpeade maja ---------------------------------- KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10
Kommunaalteenused olid vägamitmekesised: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega kirurgia, sise ja nahahaiguste tarvis, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimald ja suur ülikool. Peamine äritänav Mese, oli lai mitmekilomeetrine puiestee, kus olid turud kaubamajad, restoranid kui ka võõrastemajad. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, ning kala. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid samas olid valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli käsitöölased ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegumitesse. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendid ja nõudis kolleegiumi liikmeks pääsemiseks soovitajaid ning ametieksami sooritamist. Mõnede toodete vkauplemine oli eriti range, riik piiras nende väljavedu Lääne-Euroopasse, et hoida kõrgel hindu kui ka tulusid. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirikkatoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos?
ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus, millega keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Juhtimine valimiste teel mood. linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik tsensus
Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla liiga võimuahned 2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu 3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus 4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad sõnakuulmises, tehes tööd. • Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi seda olla, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ja oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke mis neile kuulub on keha. • VASTANUD DEMOKRAATLIKULE KORRALE • Välismaale ei tohi alla 40-aastased reisida • Võivad näha teist riigikorda, ideid • Ainult riigi esindamise eesmärgiga 6. KARL POPPERI (20. SAJ
osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule. koosolekul. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid kuid ka käsitöölased ja meremehed. varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse. Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid Sõjameheomadusi arendav riiklik
· Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. b. Vabad talupojad: · Moodustasid suurema osa kodanikest. · Sõjavägi koosnes peamiselt neist. · Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, · vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. · Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. c. Käsitöölased: · Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. · Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. d. Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased.
toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased: Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist. Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta. Orjad: Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus. Mahult suurim tööstusala tekstiil, kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid. Punane kalev eriti hinnatud
annaabi.ee 
