kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
6.2 Intressimäära arvestamise alus: tegelik päevade arv kuus ja 360 päevane aasta. 7. Liisingu maksed 7.1 Liisingu maksed jagunevad üleandmise perioodi makseks ja liisingumakseteks. 7.2 Üleandmise perioodi makse tasub liisinguvõtja vastavalt liisinguandja poolt esitatud arvele, arvel esitatud tähtpäevaks. Maksetähtaeg on 14 päeva. Üleandmise perioodi makse suuruse arvestamise alused on esitatud Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimustes. 7.3 Liisingumaksed tasub Liisinguvõtja kvartaalselt. 7.4 Liisingumaksete arv ja suurus esitatakse Vara üleandmise-vastuvõtu aktis. 7.5 Liisingumaksete laekumise tähtpäev: iga kvartali viimase kuu 25. päev. 8. Sanktsioonid 8.1 Viivisemäär: 0,3 % päevas liisinguvõtja poolt tähtajaks tasumata lepinguliste maksete summast. 8.2 Leppetrahvid: liisinguandjal on õigus liisinguvõtjalt nõuda Liisingulepingu üldtingimuste punktis 6.1 nimetatud kohustuste rikkumise eest trahvi kuni 192,- eurot; liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.2 ja 3
konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased
9 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 10 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 11 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Ettevõtte risk on saada liiga väikest kuuldust firmast, sellega kaasneb tööpuudus ning firma pankotikriis. See on juhul kui on valitud valed reklaamikohad kus reklaamida.
Kokku 5,514€ 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Lisalehel 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Lisalehel 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Lisalehel 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Kõige suurem taimekasvatuses on ilmastik. Teraviljakülvi aeg võib jääda hilisemaks, koristusajal võib olla suur sajuperiood – kõik see mõjutab saagikust ja võib tulla isegi ikaldus. Selle vastu aitab kindlustusfirmas põllukultuuride kindlustamine.
2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine: Vara Kulud Puhaskasum Omakapital a) Suureneb ei muutu ei muutu suureneb;
Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb näiteks igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud a. Sissenõutavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta teade kuid see ei ole haldusakt). Näide sissenõutava maksu kohta on üksikisiku tulumaks – kui on vähem makstud siis nõutakse puuduolev osa sisse. b
kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Kasumiaruande prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 18. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Bilansi prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 19. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Rahavoogude prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 20. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Kokkuvõte nii SWOTi nõrkustest ja ohtudest kui ka mikro-ja makroanalüüsi keskmise ka kõrge riskiga analüüsist; kirjeldada kõiki riske ja tuua välja iga riski juures, kuidas riski maandate
- 6590.- 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Vaata lisa Kasum on esimesel aastal vähene. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Vaata lisa. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Vaata lisa. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Praksi Vabafarmi peamiseks äririskiks on hüppeline teravilja hinnatõus, vilja hind võib sõltuda sellest, millised on suhted Venemaaga. Praksi Vabafarm hakkab suurema osas oma söödaviljast varuma kohalikelt tootjatelt, kellega sõlmitakse tarnelepingud.
Minimaalseks laenulimiidiks on 6400 eurot, maksimaalne limiit sõltub ettevõtte kuukäibest pangas. Arvelduslaenu limiit seotakse kliendi arvelduskontoga, mis võimaldab minna arvelduskonto seisuga miinusesse. Tagasimaksmise allikas on jooksva majandustegevuse positiivne rahavoog ning krediidi välja- ja tagasimakseid võib teha igas summas fikseeritud limiidi piires. Arvelduslaenu hinnaks on limiiditasu, mille tasumine toimub kvartaalselt järgneva kvartali eest ette ja intress, mida arvestatakse kasutatud summalt ning mille tasumine toimub kvartali lõpus. Intress koosneb igapäevaselt muutuvast intressimäärast ja kliendikohasest marginaalist. 15 Nõuded taotlejale: Ettevõtjal ja ettevõtja ühelgi omanikul ei ole ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi. Omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele.
antaks või osutatakse lõpptarbijale. Käibemaks on maks, mille suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtustest, mitte maksumaksja isikust (Sealsamas : 14). 5) Käibemaks on perioodiline maks. Käibemaks on kehtestatu perioodilise maksuna. Käibedeklaratsioone tuleb registreeritud käibemaksukohustuslasel esitada maksu- ja tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Pärast Eesti liitumist ELga 01.05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14). 11 6) Sihtkohamaa põhimõte. Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine
loomine. Just nimel loomine, kuna see on jätkuvalt probleem meie sotsiaalses süsteemis, kus on abistatavaid rohkem kui üks. Kuna abivajajaid on igapäevaga juurde tulemas ja abi palumas, siis on vaja panustada ka paremale kvaliteedile. Tugeva koostöövõrgustiku loomine on minu teada olnud alati suureks komistuskiviks ja selle tulemusena kannatab ka infovahetus erinevate ametkondade vahel. Selle parandamiseks oleks vaja igal maa – ja linnavalitsusel läbi viia vähemalt kvartaalselt oma piirkonna eri spetsialistide ja koostöö organisatsioonidega ümarlaudu. Selle tulemusena väldiksime neid olukordi, kus abivajajatele ei osata leida vajalikku ja eesmärgipärast tuge. Veel üks võimalike lahendusi on korraldada suuremahulisi koostöökoolitusi. Lõpetuseks võib öelda, et oleme oma väikeses Eestis suutnud teha ära hea töö ja meil on palju võimalusi aidata ja toetada inimesi, kellel mingisugust abi vaja on. Kõik eeldused
Tegemist on kasuliku valemiga, et leida võrreldav ekvivalent jooksvatele kuludele, palkadele või üürisummadele. NÄIDE 4.1. - Milline on 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui sellest tehakse 10 aasta jooksul igaaastaselt 1200€ suurused väljamaksed? Vastus: 8052,0€ NÄIDE 4.2. – Milline on aga 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui väljamakseid tehakse kvartaalselt 300€ suuruste summadena 10.aasta jooksul? Kvartaalne intressimäär: 10-s aastas on 40 kvartalit Vastus: 7407,0€ Valem 5 – 1€ investeeringu annuiteet [i(1 + i)" ]/[(1 + i)" - 1] Eelmise valemi pöördväärtus annab annuiteedi (või regulaarse aastase makse), et ammendada algsumma 1€. Sellist arvutust on vaja siis, kui nüüdiskuludest lähtudes tuleb leida aastased väljaminekud
Määratakse konkreetsed auditi objektid ja nende eesmärgid koos neile ettenähtud ressurssidega. Samuti lõpparuande valmimise tähtaeg kvartaalse täpsusega. Aasta tööplaan peab arvestama toimunud muutustega ja peab sisaldama reservaega juhtkonna ootamatuteks ülesanneteks või muutusteks riskide hindamisel. Kvartaliplaan Siseauditi eest vastutav isik koostav üksuse töö jooksvaks planeerimiseks kvartali plaani, mille alusels on aasta tööplaan, mille siseauditi üksus jaotab kvartaalselt, nähes ette täpsed auditi läbiviimise tähtajad, nende tööde täitjad ja lõpparuande esitamise tähtajad. Seda ei pea kinnitama, kuna tegemist on siseauditi tööplaaniga ja mitte aasta tööplaani kvartaalse jaotusega. See on oma tööde jaotamiseks. Kvartaliplaaniga on võimalik: 1) Arvesse võtta siseaudiitorite plaanilisi puudumisi 2) Määrata iga siseaudiitori töögraafik nädalate lõikes 3) Määrata iga konkreetse auditi algus- ja lõpptähtajad.
Nagu eespool juba toodud, läbivad kõik siirdemajandusega riigid perioodi, kus neil oluliselt napib kodumaist säästu investeeringuteks. Samal ajal nõuab mahajäänud tehnilise taseme ja nõrga infrastruktuuri ületamine suuri investeeringuid, s.t. kõigis neis maadel tuleb läbida periood, kus investeeringute nappus on majanduse arengut pidurdav põhitegur. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt alates 1992. a. kvartaalselt korraldavate uuringute alusel leidsid Eesti juhtivad majanduseksperdid aastail 1993-1996, et investeeringute vähesus on majanduse arengut kõige enam pidurdav tegur. Alates 1997a. I kvartalist on investeeringute piiratus vähesus majanduse arengut pidurdavate tegurite hulgas taandunud ekspertidele välja pakutud vastusevariantide hulgas teise poole hulka, alates 1999.a. koguni viimaste sekka. (Konjunktuur, 2003: lk.7-11). Viimasel ajal on juttu olnud pankade ülekapitaliseeritusest.
regulaarselt mingis perioodis. Nt: teede sulgemise maks paned rakoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne kõik need mida tuleb nt igakuiselt või kvartaalselt tasuda). 5) Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud: a. Sissenõutavad maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu, kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta on üksikisiku tulumaks kui on vähem makstud, siis nõutakse puuduolev osa sisse. b. Tähtajalised maksumaksja peab ise välja arvutama, deklareerima ja Maksu- ja
Raha kassa, pangakontod Väärtpaberid aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad Debitoorne võlgnevus ostjate laekumata arved, ostjate vekslid, aruandvate isikute võlg Põhivara Kasutusel üle ühe aasta Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta jooksul need varad amortiseeruvad, kas tehakse igakuiselt, kvartaalselt või üks kord aastas. Soetusviis- ostetakse, ehitatakse ise, saadakse teistelt ettevõtetelt (kas tasuta või nt. nõude katteks) või saadakse ajutiseks kasutamiseks ehk rendile. Individuaalne arvestuskaart- seda säilitatakse raamatupidamises. inventarinumber kõikidesse nendesse dokumentidesse, mis antud põhivara puudutavad Põhivara kaart - Põhivara nimetus - Põhivara seerianumber
FV1 = 1000 1,1 = 1100 krooni. FV2 = 1100 1,1 = 1210 krooni. FV3 = 1210 1,1 = 1331 krooni. FV4 = 1331 1,1 = 1464 krooni. Kui intressi makstakse mitu korda aastas, siis tuleb kasutada järgmist valemit: m n i (2.22) FVn = PV 1 + . m Näide Hoiuarvel on 1000 krooni intressimääraga 10% aastas, mille arvutamine toimub kvartaalselt. Kui suur on see summa väärtus nelja aasta pärast? 4 4 0,1 FV4 = 1000 1 + = 1 485 krooni. 4 Kui tegemist on täisarvuliste perioodidega, siis saab rahaühiku tulevase väärtuse leida intressifaktorite abil. Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktor (future value interest factor FVIF) on sisuliselt valemi 2.20 PV taga olev tegur: (2.23) FVIFi ,n = (1 + i ) n .
aegridade mudeleid. Ferrara ja Koopman (2010: 6) on kasutanud ühemõõtmelist vaatlemata komponentidega mudelit nelja eurotsooni riigi – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Hispaania eluasemeturu tsükli seoste leidmiseks makroökonoomiliste teguritega, kaasates analüüsi riikide SKP ning reaalsed kinnisvarahinnad. Ferrara, Koopman ning Alvarez et al. (2010) kasutavad andmeid riikide keskpankade poolt koostatud andmebaasidest. Mõlemad aegread on esitatud kvartaalselt alates 1981 kuni 2008, seega on analüüsi kaasatud ka teise ringi laenud ning hiljutine finantskriis, mis viis antud riigid 2008 8 aastal majanduslangusesse. Igat kõnealust riiki on analüüsitud eraldi, et võtta arvesse riigi isepärasusi ning leida riikidevahelisi seoseid. Majandustsüklite uurimise mudel tuvastab andmetes lühiajalise dünaamika, pakkudes valitud riikide SKP tsükli pikkuseks 5 või vähem aastat (Ibid.: 14)
Tegemist on kasuliku valemiga, et leida võrreldav ekvivalent jooksvatele kuludele, palkadele või üürisummadele. NÄIDE 4.1. - Milline on 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui sellest tehakse 10 aasta jooksul igaaastaselt 1200€ suurused väljamaksed? Vastus: 8052,0€ NÄIDE 4.2. – Milline on aga 8% intressimäära juures tehtud investeeringu nüüdisväärtus, kui väljamakseid tehakse kvartaalselt 300€ suuruste summadena 10.aasta jooksul? Kvartaalne intressimäär: 10-s aastas on 40 kvartalit Vastus: 7407,0€ Valem 5 – 1€ investeeringu annuiteet [i(1 + i)" ]/[(1 + i)" - 1] Eelmise valemi pöördväärtus annab annuiteedi (või regulaarse aastase makse), et ammendada algsumma 1€. Sellist arvutust on vaja siis, kui nüüdiskuludest lähtudes tuleb leida aastased väljaminekud
annaabi.ee 
