ike e M.Os põlglikke Küülikuid Rismi teadmikke Kõrtsmik kke ke Nim Särk Teemant Kuurort Om Särgi Teemandi Kuurordi Os Särki Teemanti Kuurorti M.Nim Särgid Teemandid Kuurordid M.Om Särkide Teemandite Kuurortide M.Os Särke Teemante kuurorte Nim ereniit asfalt Konkurss Om eReniidi Asfaldi Konkurssi Os Ereniiti Asfalti Konkurssi M.Nim Erniidid Asfaldid Konkurssid M.Om Ereneetide Asfaldite Konkurssite M.Os ereniite asfalte konkursse
1990.aastatel algas uus tõus, mis kestis saatusliku 11.septembrini 2001, mil terroristid hävitasid Maailma Kaubanduskeskuse hooned New Yorgis. See sündmus mõjutas negatiivselt kogu turismi- ja hotelliäri. Mõneks ajaks vähendas see sündmus oluliselt pea kõikide riikide välisturistide arvu, kuid samal ajal suurenes siseturismi tarbimine. Turismi arengut Eestis on soodustanud geograafiline asend(eelkõige lähedus Helsingile ja Peterburile) ja areng on seotud kuurortide tekkimisega rannikupiirkonda,kus leidus rohkelt heade raviomadustega muda. Keskajal ümbritses Eesti tähtsamaid linnu 20-30 km raadiusega kõrtside, trahterite ja postijaamade võrk, kus peatuti enne kaubakoormatega linna saabumist või siis liikumisel ühest piirkonnast teised. Kindlused,lossid ja kloostrid olid üksteisest 50 km kaugusel. Suurem osa Tallina võõrastemajad asusid eeslinnas väljaspool linnamüüri, kus oli ruumi tallide tarvis. Neid kutsuti sissesõiduhoovideks
kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis.
Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2
agraarajastu linnad- kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades, linnades elas 1-2% rahvastikust, seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmeed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse
Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala Tekkis 1980. aastatel Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks
AGRAARAJASTU LINNAD: Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades Linnades elas 1-2 % rahvastikust. Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega. Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega TÖÖSTUSAJASTU LINNASTUMINE: Toimub kiire linnastumine. Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse. Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega Eeslinnastumine e. sub-urbanisatsioon - on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. (vanemad ja keksealised) Vastulinnastumine e. kontra-urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine e
· Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid
a. Üleliidulisele Agentuurile Inturist. 1972 Avati hotell Viru (samuti allus ÜA Inturistile) 1979 Avati hotell Sport (praegune Pirita TOP Spa) 1980 Avati hotell Olümpia 1989 Avati renoveeritud hotell Palace 1997 Fra Mare Haapsalus 1998 Promenaadi 3* 2001 Radisson SAS 4* 2003 5' hotell Kolm õde Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus. Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide) arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille
olemasolu, jne. • Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused
võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840 Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Meremuda hakati põhjalikumalt uurima 1947. aastal. Pärnu ja Haapsalu kuurortide jaoks võeti meremudavarud arvele ning töötati välja tootmise ja kasutamise tehnoloogilised skeemid. Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused. Meremuda hakkasid uurima mitme valdkonna teadlased. Haapsalu meremudalasundi võib vertikaallõikes jagada kaheks kihiks. Ülemise kihi moodustab suure veesisaldusega (75-85 %), taimejäänustega tumehall kuni must aleuriit. Haapsalu lahe ravimuda CaO- ja MgO-
Nad on need,kes 70-ndatel laiendasid oma silmaringi tänu suurte reaktiivlennukite juurutamisele. Nad on tänapäeva elukogenud ja otsustusvõimelised reisijad,kellel on eesmärk ja reisisoov.Nad loodavad leida eest kõrgeid elustandardeid ja tunnevad oma raha väärtust. Kuna inimesed reisivad aina kaugemale,näevad nad Ameerika ja Aasia majutamisstandardeid ja teenindustaset ,mis omakorda tingib nende ootuste revideerimise ka mõnede Euroopa linnade ja kuurortide suhtes.Kui ootuste tase tõuseb,peavad turismi pakkujad ilmselt parandama ning kohandama end vastavalt nendele.Euroopa jätkab ilmselt domineerimist rahvusvahelisel turismipildil kaa järgneva kümne aasta jooksul..Võrreldes ülejäänud maailmaga naudivad lääne-eurooplased üle keskmise elustandardeid ja kulutavad rohkem raha. Euroopa sihtkohana pakub omapärast kultuurikogemust,mis meeldib ja meelitab just pikemale reisile tulijaid
· Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000. aastal oli neid ligi 400. · Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550.
taliolümpiamänge ja XI paraolümpia talimänge aastal 2014, samuti vene F1 Grand Prix aastast 2014 kuni 2020 ning linn võtab vastu ka 2018 FIFA World Cup-i. Seal on niiske ja troopiline kliima ning talved on pehmed. Seal on arvukaid parke ning ekstravakantseid arhitektuure. Umbes kaks miljonid inimest külastab Sochi igal suvel, kui linn võõrustab filmifestivali "Kinotavr"-I ning see linn on Venemaa eliitide puhkuse sihtpunkt. Dagomys on 18 km kaugusel kesklinnast ning tuntud oma kuurortide, aktiivsete puhkuste võimalustega ning puuistanduste poolest. See resort töötati välja juba enne Vene revolutsiooni , kui asutati botaanikaaed. Moderne hotelli kompleks avati seal 1982 aastal. Dagomys Hotel Complex on 27-korruseline puhkekompleks. Kompleks mahutab kuni kaks tuhat külalist ja töötajaid on 1600. See on laiendatud, et ettevalmistuda 2014 aasta taliolümpiamängudeks.VAATAMISVÄÄRSUSED Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Suurepärane kloostrikompleks Sergijev
reljeef, metsade, parkide, veekogude olemasolu jne · keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused (õhu, territooriumi ja vee saastatus, müra) · territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime (kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, üleujutuste võimalus) · territooriumi rekreatiivne väärtus (loodusmälestiste, looduskaitsealade, turismiobjektide, kuurortide jt puhkeasutuste, supelrandade olemasolu) Kuna maa on füüsiliselt piiratud, on riik huvitatud, et omaniku valduses olev maa oleks võimalikult efektiivselt kasutatud. Selleks määratakse maaomanikule maa kasutamise 2 sihtotstarve, samuti on kehtestatud maamaks, mis peab stimuleerima omanikku maad paremini kasutama. Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt
Eestikeelsete taimenimetuste süstemaatilist kogumist alustas Eesti Üliõpilaste Seltsi loodusteaduste osakond 1907. aastal. Töö tulemusena ilmus 1918. aastal esimene Eesti õistaimede nimestik, kus liikidele, perekondadele ja sugukondadele oli esmakordselt kinnitatud üks eestikeelne "ametlik" nimetus. Tartu keiserliku ülikooli ajal oli Eesti taimestiku uurimine üsna ebaühtlane. Põhjalikumalt kirjeldati botaanikute elukohtade, mõisate, kuurortide, postijaamade ja suuremate teede ümbrust. Uurijate lemmikpiirkonnaks oli Lääne-Eesti, kesk- ja edelaosa jäid peaaegu käsitlemata. 20. sajandi alguseks oli välja selgitatud floora liigiline koosseis, vähe oli aga taimede levikuandmeid. Publikatsioonid enamasti floristilised, süstemaatilised uuringud üksnes üksikute taksonite osas. Keerukamate taimerühmade uurimisel on suuremad teened välismaalastel. Eestis elanud taimesüstemaatikud tegelesid eelistatult meist kaugele jäävate,
Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Masinaehituses on juhtival kohal autode lennukite, laevade, tööpinkide, arvutite jm sellise valmistamine. Tekstiilitööstus on traditsiooniliselt puuvilla ja siidi tootmiselt läinud üle sünteetilistele materjalide valmistemisele ja on seetõttu tihedalt seotud keemiatööstusega. (7 lk 201) Tähtsat osa Itaalia majanduses etendab turism, mida soodustab Alpide ja Vahemere-äärsete kuurortide rohkus ning aastatuhandeid kestnud tsivilisatsiooni erakordselt rikas kultuuripärand. (7 lk 202) 5.2. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis ulatub kuue riigi piiridesse. Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks.
polnud töölepingute tõttu suvel seotud, püüdsid leida suveks tööd kuurortlinnade orkestrites. Vähendatud Kuldne 7 läks mängima Narva-Jõesuu Rannasalongi, Merry Swingers (R. Valgre, G. Metssalu, K. Aavik, R. Järvi, U. Värk, A. Avasalu) alustas Pärnu Rannasalongis, Priit Veebel Pirital (Ojakäär 2000: 409). Muutused ei lasknud ennast kaua oodata: juba 2. juuli Rahvalehes võis uudiste rubriigist lugeda: “Vanad töölised Pärnu Rannahotelli. Esinduslikkude kuurortide aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Ranna- salong” 156 . Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid, mille tulemusena jäi tööta ainuüksi Tallinnas 169 muusikut (Kõrvits 1999: 15, 16). Nii tuligi
annaabi.ee 
