Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas
Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust. Märgamine Nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub. Kapillaarsus Vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele, pooridesse.
V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust.
Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala Sukeldumismeetod – mõõta enne keha asetamist vedeliku kogus ning mõõta pärast keha asetamist vedeliku kogus Keha ruumala on võrdne silindri kahe
2)Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed(põrkel kiiruse väärtus ei muutu) Molekuli energia ei lähe kaduma) 3)Tõmbe ja tõukejõud molekulide vahel puuduvad. 4.Temperatuur: Füüsikaline suurus(makroparameeter) mis iseloomustab keha(kehade süsteemi soojuslikku tasakaaluolekut. Temperatuur kui mikroparameeter on molekulide keskmise kineetilise energa muut. Ek= k*T Ek=1,5*k*T K=1,38*10-23 5.Molekulide konsentratsioon: molekulide arv ühes kuupmeetris (m3) 6.Ideaalse gaasi rõhk(mikroparameetridte järgi):Tekib molekulide põrgetest vastu anuma seina.Rõhk on võrdeline : 1)Molekulide konsentratsiooniga(mida suurem konsentratsioon seda suurem on ühe molekuli massiga ja võrdline molekulide keskmise kiiruse ruuduga. p= m0*n*v2 p= m*Ek 7. Absoluutne null: t=-273,15c(Sellel temperatuuril molekulide aineosakesed jäävad seisma) T=0K 8.Ek k*T Ek Kuidas on seotud molekulide keskmine kineetliline energia ja temperatuur? 9
Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes. Näiteks põllumajanduses mulla, kapilaaride kaudu liigub põhjavesi taimeni, taimede vars imeb vett kapilaaride kaudu. Õhuniiskuseks nim veeauru hulka õhus, mida väljendatakse kahte moodi. Absoluutne õhuniisku võrdub vee massiga(kg) ühes kuupmeetris õhus. Kasutatakse ainult füüsikas. Relatiivne õhuniiskus Kasutatakse enamus juhtudel. Relatiivse õhuniiskuse korral on väga tähtis element kaste. Kaste tekkimisel saab õhus ülekaalu kondenseerumine. Kui tekib kaste, siis loetakse õhuniiskuseks 100%. Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%. Kui õhuniiskus on väga suur, siis higi auramine on raskendatud. Näiteis relatiivse õhuniiskuse kohta : Hallituse tekkimine niiskes kohas.
korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris. Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte.
pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h= Absoluutne niiskus näitab, kui palju on veeauru ühes kuupmeetris õhus. Õhu relatiivseks niiskuseks nimetatakse antud temperatuuri õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet protsentides. Kastepunktiks nimetatakse sellist temperatuuri mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud auruks. Mõõdetakse psühromeetriga. Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Psühromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja märg)
· Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. 3. Positiivne kiirgusbilanss-aluspind kiirgab atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab (öösel)
oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis. igal gaasil on olemas mingisugune kindel nn kriitiline t´, millest kõrgemal t´-l pole võimalik ükskõik kui suure rõhuga veeldada. Juhul kui gaas jahutada alla kriitilise t´ siis käitub ta teisiti kui ideaalne gaas, et eristada seda olekut ideaalsest gaasist nim niisuguseid gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis sõltub eelkõige õhtu t´-st, mida külmem seda vähem mahutab veeauru ja vastupidi, mõõdetakse õhus sisalduva veeauru tihedusega või veeauru rõhuga. Relatiivne niiskus- igapäevane, on antud ruumalas gaasi veeaurukogus, mida võrreldakse maksimaalse veeaurukog, mis samadel füüsikalistel tingimustel selles gaasis maksimaalselt sisalduda võib e kuni jõutakse kastepunktini, seda väljendatakse protsentides. Näitab mitu
Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12. Mis talvel välja viidud pesu kuivab ja miks talvel tekib härmatis ? Vastavate faaside nimetused? Härmatis tekib siis kui temperatuur langeb talvel sinna punkti kus veeaur on küllastunud olekus siis veeaur kondenseerub ja jäätub. aurumine ja härmatumine 13
Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus. Õhu absoluutne niiskus – Väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Valemid: 1 p= n∗mv 3 2 mv =const . 2 T 1−T 2 Q=κ S∗t I Q=λm (Sulamis ja tahkussoojuse valem) Q=L∗m Q=C ¿ m ¿ t Q1+ Q2=Q3 +Q4 A v =M 0∗L/ N A Pt S rel = ∗100 P tk ρt S rel = ∗100 ρtk
133. Mille poolest aurustumissoojus ja keemissoojus erinevad? Keemissoojus vedeliku aurustumis-soojus keemistemperatuuril. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub või antakse massiühiku vedeliku aurustumiseks või kondenseeru- miseks jääval temperatuuril 134. Miks jää sulamistemperatuur on 0ºC? sest nii on kokku lepitud 135. Milleks kulub energia, kui tahkis sulab? 136. Milleks kulub energia, kui aine soojeneb? 137. Mida nim absoluutseks niiskuseks? Ühes kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides (g/cm3) 138. Mida nim küllastunud niiskuseks? 139. Mida nim absoluutseks küllastunud niiskuseks? 140. Mida nim suhteliseks niiskuseks? Õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. 141. Mida näitab suhteline niiskus nt 30%? Näitab, mitu protsenti veeauru on õhus võrreldes hulgaga, mida õhk saab antud temperatuuril kõige rohkem sisaldada 142. Maapinnal on õhuniiskus 60%
Teiste sõnadega 26 oC juures veeauru maht on 2,24L 100L-s õhus või 22,4L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=1atm, V0=?, T0=273K. P1=12atm, V1=22,4L/1m3, T1=(26+273)=299K V0=(12atm*22,4L/1m3*273K)/(1atm*299K) = 245,4L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 245,4L/22,4L/mol = 10,96mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 10,96mol*18g/mol = 197g/1m3. Seega moodustub igas suruõhu (12atm) kuupmeetris 197g kondensaati. 3. Leida 30%-lise H3PO4 (=1,32g/cm3) lahuse molaarne kontsentratsioon. Lahendus: Võtame 1L = 1000 cm3 H3PO4 lahuse, siis m(H3PO4)30% lahus = *V = 1,32g/cm3*1000cm3 = 1320g m(H3PO4) = 1320g*0,3 = 396g n(H3PO4) = 396g/98g/mol = 4,04mol c(H3PO4) = n/V = 4,04mol/1L = 4,04mol/L = 4,04M 3 4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise NaOH sisaldusega) on vaja:
omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus.
mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke. Vees võib näha sinakasrohelisi 1-2 mm läbimõõduga kägarikke, mis on sinivetikate kolooniad. Kolooniaid, mis koosnevad sadadest väga tillukestset rakkudest, hoiab koos polüsahhariidne lima. Suurimad koloonialised liigid võivad olla kuni 20 cm läbimõõdus nagu pannkoogid
Kivimid ja mineraalid mõjutavad oluliselt keskkonna fluorisisaldust. Ilmastikunähtuste toimel lahustuvad kivimite koosseisu kuuluvad fluori sisaldavad mineraalid ja eraldavad ümbrusesse fluoriidioone. Sõltuvalt mineraalide tüübist võib selline F- ioonide liikuvaks muutumine toimuda erineva kiirusega. Näiteks topaas, mis on ilmastikuoludele äärmiselt vastupidav, ei anna lahusesse praktiliselt fluoriidioone Atmosfääris Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike, jäädes kuupmeetris õhus vahemikku 0,05-1,90 g F-. Siiski on tööstuspiirkondades (eriti alumiiniumitööstuste ja superfosfaatväetiste tehaste läheduses) õhu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem. Linnadelähedastes piirkondades leidub kuupmeetris õhus fluoriide tavaliselt alla 1 g. Peale antropogeensete tegurite mõjutab õhu fluorisisaldust ka vulkanism. Kuna vulkaanilised gaasid sisaldavad alati peale veeauru ka vesinikfluoriidi, vallandub seda vulkaanipursete tagajärjel maapõuest atmosfääri
2)välja suund-ühtib pluss laengule mõjuva suunaga E ja F on vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt.3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2
vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka A küllastamata ja küllastatud niiskust. A Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus T leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) E Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva A veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu D suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) U
veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine- Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. Keemissoojus- Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus- Õhus olev veeauru sisaldus. Absoluutne niiskus- Suurus, mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne niiskus- Protsentides väljendatud suhe, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril.
küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu
2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine kus I voolutugevus juhis (A), q vabade laetud osakeste laeng (C) ,n laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 loe osakest kuupmeetris); v kus I voolutugevus juhis (A), q vabade laetud osakeste laeng (C) ,n laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 loe osakest kuupmeetris); v laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S juhi ristlõikepindala (m2) laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S juhi ristlõikepindala (m2) 3
üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks Ilmastikunähtused- sademed, udu, äike, rahe, härmatis, virmalised Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele
Ekstraktsioon : Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN) mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud väävelhappega. Mereveest : kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni. Tarbimine : Kasutakse ehete tegemiseks ja kunsti valmistamiseks ning elektroonikas. Suurem osa läheb ehete ja kunsti tegemiseks ning väga väike osa läheb elektroonika tegemiseks. Ehete ja kunsti jaoks kasutatud kulda saab taaskasutada aga elektroonika oma ei saa kuna see
Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, sõltub rõhust. Atmosfääris leidub tänu veekogudele alati veeauru. Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse veeauru massi ühes kuupmeetris õhus (, g/m³). Sõltub nii klimaatilistest kui tehnilistest tingimustest. Õhu relatiivseks niiskuseks (Srel) nimetatakse protsentides väljendatud suhet, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril või õhu absoluutsete niiskuste suhtega (keskküttega toas ja kõrbes 20-30%, suvel Eestis 60- 70%, vihmaga 100%, udus ja pilvedes üle 100%)
vedelikukogus ei vähene. Oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nimetakse küllastunud auruks. Kui õhus olev veeaur muutub küllastunuks, siis võib tekkida udu, maha langeda kaste või tekib hall või härmatis. 9. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse veeauru sisaldust õhus. Õhuniiskust iseloomustatakse mitme erineva füüsikalise suurusega: 1. Absoluutne niiskus veeauru mass grammides ühes kuupmeetris õhus (). 2. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekus, väljendatakse protsentides. Srel= , kus S - suhteline niiskus (%) , -absoluutne niiskus (g/m3) rel Kui absoluutne niiskus ei muutu, siis õhutemperatuuri langedes muutub õhus leiduv veeaur varem või hiljem küllastunuks tekib udu, kaste või sademed jne. 3. Kastepunkt õhutemperatuur, mille juures temas leiduv veeaur muutub küllastunuks.
Keemine on aurumine kogu vedelikust, mitte ainult pinnalt. Keemistemperatuur on igal ainel erinev temperatuur, mille juures antud rõhul aurumise iseloom muutub. See on temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrseks välisrõhuga. St, aine hakkab keema. See on suurim temp, mida antud rõhul vedelik saab omada. Mis on absoluutne ja relatiivne õhuniiskus ülesanne Absoluutne õhuniiskus on suurus p, mis väljendub veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne õhuniiskus näitab protsendiliselt suhet, kus veeauru osarõhk on antud temperatuuril jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril. Valemi kujul näeb välja: Srel= Pt/ptk*100% Relatiivne õhuniiskus= absoluutne õhuniiskus jagada küllastusele vastava õhuniiskusega ning korrutada 100%-ga. Küllastus tähendab, et aurumine ja temp on tasakaalus. Millest koosneb aatom Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning negatiivse elektrilanguga
Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Härmatumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse Rekristallisatsioon- faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires
tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Ekstraktsioon – Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium- või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud väävelhappega. Mereveest - Nüüdisaegseil hinnanguil on kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni. Muundamine teistest elementidest -20. sajandi keskel alkeemikute unistus tegelikult täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid tuumareaktoris elavhõbedast. Selleks kiiritati elavhõbeda aatomi tuumi neutronitega. Kulla tootmiseks seda meetodit aga ei kasutata, kuna kulla tootmine maagist on tunduvalt odavam. 5 Isotoobid
harjumuskohaselt. Otstarbekas on mõõta radooni taset hoone esimesel korrusel (teatud juhtudel ka teisel korrusel) või keldrikorrusel, kui sealseid ruume kasutatakse elu- või tööruumidena. Kõrgematele korrustele radoon üldjuhul ei jõua ning seal probleemi enamasti ei esine. Radionukliidi aktiivsuse ühikuks on bekerell ( Bq ). Radoonisisalduse määramisel õhus on mõõtühikuks bekerell kuupmeetris (edaspidi Bq/m3). Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m3 laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris üks radooniaatom. Maksimaalne lubatud 222Rn kogus inimesele hingamisorganite kaudu on 146 MBq/a (megabekerelli aastas). Radoonisisalduse määramisel vees on ühikuks bekerell liitris (edaspidi Bq/l). [ 8 ] 1.3.1 Radooni mõõtmine pikaajalise meetodiga Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud passiivse meetodiga, mille korral paigaldatakse mõõdetavale
Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³. Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt: a = 0,80e / ( 1 + αt ) kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ ) , e - veeauru rõhk ( hPa ) , t - õhutemperatuur ( °C ) α - õhu ruumpaisumise koefitsient = 0,0037 Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine. Aurustumise
elektronide arv N eritakistus ρ kütteväärtus k • aurustumissoojus • kondenseerumis- L soojus • keemissoojus • sulamissoojus Λ • tahkumissoojus jõu õlg l Ujumise tingimus Fü Fü= Rõhk vedelikes ja p p=ρhg gaasides kg ρ(vesi)=1000 ühes kuupmeetris on 1000 kg puhast vett +4°C juures. m³ J c(alumiinium)= 880 - 1 kg alumiiniumi soojendamiseks 1ºC võrra kulub 880 J soojust. 1 kg 1ºC - 1 kg alumiiniumi jahtumisel 1ºC võrra eraldub 880 J soojust. J J 1 cal (vesi)= 4200 = 4,2 - soojusenergia hulk, mis kulub 1 g vee soojendamiseks 1ºC võrra.
läänetuulte vöönd. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused
TAB-Slab on spetsiaalne vahelae süsteem, mis projekteeritakse vastavalt etteantud tingimustele ning mis koosneb kiudbetoonist ja APC (Anti Progressive Collapse) varrastest. APC vardad on mõeldud konstruktsiooni püsivuse tagamiseks avariiolukorras näiteks tugiposti või seina purunemisel. Sõltuvalt konkreetsest projektist võib TAB- Slab betooni kasutada ka kombineerituna tava armeeringuga. TAB-Slab betooni üheks tähtsamaks omapäraks on 100 kg teraskiu (TABIX) sisaldus ühes kuupmeetris. TAB-Slab betooni puhul on väga oluline järel hooldus. [1] 1.1.4. Põrandad Peamiselt kasutatakse kiudbetooni põrandate valamiseks. Kiududena kasutatakse põhiliselt teraskiude, kuid vajadusel ka polüpropüleen-, plast- või klaaskiude. Sünteetilisi kiude siiski põhiliselt tasanduskihtides ja mahukahanemiste vähendamiseks. Eestis valatakse juba 90% põrandatest kiudbetoonist. Kiudbetoonist põrandat on võimalik valada ilma mahukahanemisvuukideta
( küllastunud niiske õhk ). Eriolukorras ( üleküllastunud olekus ) võib relatiivne niiskus ületada 100 %.Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise valemiga: kus mw on veeauru mass grammides Va on gaasi ruumala (1 kuupmeeter) Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.
Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. 3. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuur Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt
100. Mitu mooli ammoniaaki sisaldub 10 kilogrammis 6,8%-lises ammoniaagivees? lämmastik, kui tema suhteline sisaldus mahu järgi on 10%? 101. Leida süsinikdioksiidi ja vääveldioksiidi moolide arv 9,031024 molekulis nende gaaside *124. Arvutada 200 kuupsentimeetris 96% -lises lämmastikhappe lahuses (=1504 kg/m3) segus, kui ühe süsinikdioksiidi molekuli kohta tuleb kaks vääveldioksiidi molekuli. sisalduv happe moolide arv. 102. Arvutada 33,6 kuupmeetris gaaside segus sisalduv vesiniku ja hapniku moolide arv, kui 125. Valmistati 2,36 kuupdetsimeetrit 0,6-molaarset (sisaldab 0,6 mooli HNO 3 1 neid on mahuliselt vastavalt 60% ja 40%. kuupdetsimeetris lahuses) lämmastikhappe lahust. Mitu kuupsentimeetrit 30%-list 103. Mitu mooli ammoniaaki on lahustunud 1 kuupmeetris lahuses, kui 7 kuupmeetri lahuse lämmastikhappe lahust (= 1180 kg/m3) selleks kulus?
gaasiga · Kui aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus, on aur küllastunud · Erinevatele temperatuuridele vastab erinev küllastunud auru rõhk. Keemine Keemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses(ka vedeliku seest. Erinevate vedelike keemistemperatuur on erinev Keemisel vedeliku temperatuur ei muutu Keemistemperatuur sõltub rõhust. Et vesi keeks toatemperatuuril, peaks rõhk olema 13 mmHg Õhuniiskus Suurust , mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus, nimetatakse õhu absoluutseks niiskuseks. Veeauru osarõhu ja antud temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet väljendatuna protsentides nimetatakse õhu suhteliseks e. relatiivseks niiskuseks Q1 Q2 Q = U A = * 100 % Q1 A = p V T1 T2 Q = mc(t2 t1) max = * 100 %
aastaga. Tee kott kuumas vees. 66. Tooge näiteid osmoosi esinemise kohta. Taimede juurtel vesi läheb taime sisse. Rosin paisub vees. 67. Mis on pöördosmoos ja milleks seda kasutatakse? Vees puhastamise meetod, mis põhineb membraantehnoloogial. Vee magestamine päästeparvede puhastusvärk. 68. Hinnata ruumi õhus oleva veeauru kontsentratsiooni (anda nii osakeste arvu, kui massi kaudu). Igas kuupmeetris on 9 gr veeauru. Vastus 9 gr/m3 kohta. Osakeste arvu järgi pool mooli 3*10 astmel Lämmastik 23 osakset kuupmeetri kohta. rõhul 100 kPa 69. Miks kurkide soolamisel kurk kaotab kaalust? Vesinik rõhul Osmoosi tõttu läheb vesi välja. Vesinik rõhul 150 kPa 70. Anum on jagatud membraaniga kaheks osaks. 50 kPa Ühel pool membraani on lämmastik rõhul 100 kPa
maksimaalse veeauru sisalduse suhtes, 0…100% ; absoluutne veeauru sisaldus - küllastunud veeauru sisaldus või tihedus, näitab, mitu grammi tegelikult on. a=m(H2O)/V (g/m3) ❏ Absoluutne õhuniiskus ehk veeauru tihedus - ühes kuupmeetris õhus sisalduva vee mass ❏ Küllastunud veeauru sisaldus sõltub temperatuurist (näiteks kui õhk muutub veekogudest aurustumise tõttu niiskemaks, siis tekib küllastunud veeaur). Küllastus - nii palju, kui molekule läheb üle gaasi faasi, läheb neid ka tagasi vedeliku faasi. Kõrgem temperatuur = suurem küllastunud auru tihedus; madalam temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem
postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ... 250 bekrelli kuupmeetris õhus, kusjuures standard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peaks näitaja olema alla 200 bekrelli. Radooni kahjulik mõju inimese tervisele pole praegu täpselt teada, kuid päris kindlasti tasub jätta maha suitsetamine, mis võib põhjustada kopsuvähi umbes kaheksa korda tõenäolisemalt kui radoon. Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad seal kaua, ei lagune keemiliselt ega tule sealt välja nagu paljud muud kübemed
hõbedaga. Kasutusalad · anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks · mootorikütuse lisandina · taimekaitsevahendina · fotograafias · meditsiinis Biotoime Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mügitust 3 g koguses ja surma 35 g koguses. Tuntumad ühendid Hõbehalogeniidid on valgustundlikud. Nad lagunevad valguse toimel, eraldades musta värvusega peeneteralist metalset hõbedat. Sel omadusel põhineb hõbehalogeniidide eelkõige
Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda õige paljudele liikidele. Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest, suur osa
taga rohkem avatud ja kaitsetu. 11. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides. Tähis: r Absoluutneniiskus näitab ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. Tähis: a 13. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Atmosääri staatika põhivõrrand näitas kuidas muutub õhurõhk väikese kõrguse (dz) muutuse korral. Kasutatakse: lennuki kõrguse määramine, raadiosondide kõrguse määramine, meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale. 14. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid.
UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT – Ideaalse gaasi paisumistöö. Tähiseks R. R=8.3 J*K*mol AVOGADRO ARV – Aineosakeste arv 1-moolis ainehulgas. Tähiseks NA. Avogadro arv on 6,02*1023. PIKKUS – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis l ja ühik on 1 meeter. TIHEDUS – Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Sümboliks on roo ja ühikuks kg/m3. Valemiks on roo=m/V MOLEKULIDE KONSENTRATSIOON – Molekulide arv ühes kuupmeetris. Tähis n või N. ÜHE MOLEKULI KESKMINE KINEETILINE ENERGIA – KASULIK TÖÖ – Töö, mida tehakse ilma kasutegurita. KÜTTEVÄÄRTUS – Ühe massi – või mahuühiku kütuse põletamise korral eralduv soojushulk. KOGUTÖÖ- Kogu tehtud töö KASUTEGUR – Avaldub kehale antud koguenergia E suhtena : Ek/E
Niiskuse defitsiit - küllastunud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe Kastepunkt - kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma õhus olevatele esemetele. Vastav temperatuur ongi kastepunkt 9. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhteline niiskus ... õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides Absoluutne niiskus ... ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides 10. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Baromeetriline valem kirjeldab rõhu sõltuvust kõrgusest konstantse temperatuuri korral. Mõõtes üheaegselt rõhku ja temperatuuri erinevatel kõrgustel üle merepinna, saab arvutada nende suhtelise kõrguse - lennuki kõrguse määramine - raadiosondide kõrguse määramine - meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale 11
toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Seos elusorganismiga: Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid. Kahjustatud nahka pestakse naatriumkarbonaadi lahusega.Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine:
eraldub soojus? Sublimatsioon on tahkise aurumine ehk üleminek tahkest olekust otse gaasilisse. Härmatumine on gaasilisest olekust tahkesse olekusse üleminek. Sublimatsiooni korral energia neeldub. Härmatumise korral energia eraldub. Sublimatsioon: tahke gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine (?) Härmatumine: gaas tahke. Energia eraldub: ____________________________ 9. Absoluutne ja suhteline õhu niiskus Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi kuupmeetris õhus. Suhteline õhuniiskus näitab protsentuaalselt, kui palju on veeauru õhus võrrelduna küllastunud olekuga. S=hetkeline/küllastunud ehk absoluutne korda 100% 10. Mis on (eba) täpsuspiirang? Mikromaailmas esinevad ebatäpsuspiirangud st. mikromaailmas on osakest iseloomustavate suuruste paare, mille kumbagi suurust ei saa korra määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, väheneb teise määramise täpsus. Nt. energia ja aeg, impulss ja koordinaat. 11
eraldub soojus? Sublimatsioon on tahkise aurumine ehk üleminek tahkest olekust otse gaasilisse. Härmatumine on gaasilisest olekust tahkesse olekusse üleminek. Sublimatsiooni korral energia neeldub. Härmatumise korral energia eraldub. Sublimatsioon: tahke gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine (?) Härmatumine: gaas tahke. Energia eraldub: ____________________________ 9. Absoluutne ja suhteline õhu niiskus Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi kuupmeetris õhus. Suhteline õhuniiskus näitab protsentuaalselt, kui palju on veeauru õhus võrrelduna küllastunud olekuga. S=hetkeline/küllastunud ehk absoluutne korda 100% 10. Mis on (eba) täpsuspiirang? Mikromaailmas esinevad ebatäpsuspiirangud st. mikromaailmas on osakest iseloomustavate suuruste paare, mille kumbagi suurust ei saa korra määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, väheneb teise määramise täpsus. Nt. energia ja aeg, impulss ja koordinaat. 11
Kaaliumbromiid on värvuseta, vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Biotoime Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid. Kahjustatud nahka pestakse naatriumkarbonaadi lahusega. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlsaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakude sisemuses. Suhteliselt rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mügitust 3 g koguses ja surma 35 g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse
annaabi.ee 
