Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine
III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss)
Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega. Funktsioonid: Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus Hüpofüüs ajuripats Põlvikkehad Paiknevad taalamuste taga Koosnevad peamiselt hallollusest Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem
Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 82. kus paiknevad kuulmiskeskused Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis elundil? 84. kus asuvad pöörlevale Poolringkanalites liikumisele reageerivad retseptorid? Page 3 of 5 1
aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused). Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui
Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi. Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. Vaheaju siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu
Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja
Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku
"transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr
liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse nägemisristmikus kulgevad II peaajunärvi ehk nägemisnärvi kiud. Allapoole ahenedes moodustab ta lehtri, mille otsas ripub tähtsaim sisesekretoorne nääre - hüpofüüs.
liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust. Ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi, väikeaju poolkerade abil aga tahtlikke liigutusi. KESKAJU mesencephalon Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon
Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül
Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül
- väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus - pupilli ahenemine eredas valguses 10 ★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused
vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend. Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984). Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel esinevad vaod. Eriti tugevasti on käsitiivalistel arenenud peaaju koorelaused kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega (Poots, 1987). Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987). See on navigatsioonisüsteem, mis teeb neist 15 fantastilised lendajad. Informatsiooni saamiseks ümbritsevast keskkonnast, saadavad nahkiirlased välja impulsse enamasti suu kaudu, harvem läbi ninasõõrmete.
72 VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet
Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad 72
keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet
seisneb punase ja rohelise eristamisvõime puuduses. Rohekae ehk glaukoom on põhjustatud silma siserõhu tõusust vedeliku üleproduktsiooni või puuduliku äravoolu tõttu. Tulemuseks on esmajärjekorras kepikeste hävimine võrkkesta perifeerias, mis tekitab tunnelnägemise ehk nägemisvälja tugeva ahenemise ainult fovea lähima ümbruseni. KUULMINE Kuulmissüsteemi moodustavad (a) kõrv, (b) juhteteed kõrvast ajju ja (c) aju kuulmiskeskused, mis subjektiivse "kuuldepildi" sünteesivad. Käesolevas osas käsitleme ainult kõrva kui retseptiivse organi ehitust ja funktsioone. Kõrv jaotub (a) väliskõrvaks, (b) keskkõrvaks ja (c) sisekõrvaks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, kuulmekäik ja seda keskkõrvast eraldav trummikile. Keskkõrv on endolümfiga täidetud õõnsus, milles paiknevad kolm üksteisega paindlikult ühendatud kuulmisluukest vasar, alasi ja jalus
annaabi.ee 
