* pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Juut on kohustatud sünnist surmani järgima jumala seadusi. Need puututavad nii argipäeva kui ka elu tähtsündmusi. NT. sündides lõigatakse poisslapsed ümber. 13. Aastaselt peetaks juudi poisse juba täisealiseks meheks saavad osaleda palvustel. Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähtsad. Paljudes juudi kogukondades on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita. Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud. Juutidel on kindlad reeglid, kuidas tuleb looma tappa
praegugi mõtlema ,kui targad need sealsed inimsed siiski olid . Näiteks Egiptuses oli arstiteadus , teati päiksekalendrit ja geomeetriat . Mis mul endale suu lahti võttis oli see ,et sealsed inimsed teadsid geomeetriast nii mõndagi , osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala . Inimsed olid ikka väga targad . Mesopotaamias ei jäänud ka inimsed alla Egiptuse omadele .Teati matemaatikast ja astronoomiast , kusjuures rahvas teadis kuukalendrit , teatsid ,et aasta koosneb 12 kuust ja olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem . See on suursaavutus . Mõlemas riigis olid palju arenenud inimsed . Nad teadsid ,mis teevad ja oskasid seda ka teha . Mis ma teada sain sellest osast ? Sain teada ,et Mesopotaamial ja Egiptusel on tunduvalt rohkem sarnaseid jooni kui algul paista võis . Sealne elu oli tähtis , inimsi leidus igasuguseid , nad pidasid tähtsaks elu pärast surma ehk surmajärgsust . Pöörtuti
Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niiluse üleujutusi. Selle järgi olid nemad esimesed, kes läksid üle kuukalendrilt päikesekalendrile. Mesopotaamias kasutati veel kaua aega peale seda kuukalendrit, ning mõnes Pärsia lahe äärses riigis, s.h Saudi Araabias kasutatakse seda veel tänase päevani ametliku kalendrina. Muudes moslemiriikides kasutatakse seda ainult religioossetel põhjustel. Islamikalendri ehk kuukalendri algusels loetakse meie kalendri järgi 16. juulit 662. Kuid sellel oli üks puudus. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Ehk 12 kuu täis-tsükkli peale saame 354 päeva, ehk 11 päeva vähem kui päikesekalendris. Sellepärast aeg-ajalt nii-õelda sokutatakse juurde
tänapäevani kehtiva Olid osavad kirurgid, süsteemi, et arvu suuruse sooritasid keerukaid määrab numbrite järjekord. silmaoperatsioone. Mõistsid, Oskasid arvutada ruut- ja et haiguse tõrjeks ei ole vaja kuupjuurt. maagiat vaid diagnoosi ja ravi. Astronoomia. Kasutasid kuukalendrit, Astronoomia. uurisid tähti, arvatavasti Kasutasid päikesekalendrit. oskasid ennustada päikese- Oskasid ennustada tähe ja kuuvarjutusi. (Siriuse) järgi Niiluse üleujutusi. Geomeetria. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. Need
kiilkiri arenenud välja piltkirjast. Egiptusele sarnaselt said endale kooli haridust lubada ainult ühiskonna ülemkihist lapsed ja harvemal juhul sai seda ka mõni madalamast päritolust poiss. Mesopotaamias oskasid kirja suurem hulk rahvast kui Egiptuses. Peale kirja õpiti koolis veel matemaatikat, tähetarkust, bioloogiat jne. Nagu ka Egiptuses oli teadus pigem teisejärguline ja seda kasutati vaid nii palju, kui igapäeva elus vaja läks. Kasutati Egpitlastest erinevalt kuukalendrit (12 kuud on üks aasta) ja see on ühest päikese aastat 11 päeva lühem. Vea parandamiseks liitis kuningas aegajalt ühe kuu juurde. Mesopotaamlased armastasid kangelaseeposi (näiteks ,,Gilgames") 6. Olustik/Eluolu Erinevalt Egiptuses oli naise roll ühiskonnas palju väiksem kui mehel. Näiteks abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel, kus määrati kaasavara jne. Meestel oli üldiselt siiski Mesopotaamias parem elada. Inimesed ei sõltunud nii palju riigist,
............................................................................................................................. 8 1 Astronoomilise vaatluse areng Klassikaline astronoomia sai alguse Mesopotaamias. Kreeklased nimetasid seda piirkonda Kaldeaks ja kuni Rooma riigini välja oli nimi "kaldealane" astronoomi sünonüümiks. Kaldealased kasutasid kuukalendrit ja noorkuu ilmumise tähtkuju määramine mingeid mõõtmisi ei nõudnud. Vajadus suurema täpsuse järele tekkis siis, kui hakati jälgima planeetide liikumist. Esimeseks mõõtevahendiks oli sau, mis kujutas endast piki umbes poolemeetrist latti liikuvat ristpulka. Nurga mõõtmiseks tõsteti lati ots silma juurde ja nihutati ristpulka seni, kuni mõõdetav kaugus kahe tähe vahel ühtis ristpulga pikkusega. Nurga suurus loeti saualt ristpulga asukoha järgi.
varieerus vastavalt selle, kas kuu faasi vahetus langes päevasele või öösisele ajale. Kuukalendri aasta jagunes kaheks poolaastaks, millest kummaski oli kolm 29-päevast ja kolm 30-päevast aastat. Idamaade kalender Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud. Idamaade astroloogia kasutab kuukalendrit. Hiina kuukalender on vanim kalender, mille järgi maailmas praegu elatakse. Teadaolevalt ulatub selle algus 2600. aastaisse enne meie aega, kui hiinlaste esimeseks valitsejaks peetav Kollane Kuningas pani käima esimese kalendriringi. Uus aasta ja uus kuu algab Kuu loomisega. Aasta algab teise Kuu loomisega talvisest pööripäevast. Lääne astroloogiaga paralleele tõmmates võime öelda, et iga uus aasta algab Kuu/Päikese konjunktsiooniga Veevalajas
Budistid pigem tähistavad surma, sest surm usutakse olevat taassünniga ühenduses (viib nirvaanale lähemale). Matusetseremoonia toimub pühamus ning enamasti on kombeks põletusmatused ning tuhk raputatakse jõe-, järve- või merevette. Pühad, rituaalid ja palve On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni. Kõik budistlikud pühad järgivad kuukalendrit ja suuri pühasid tähistatakse täiskuu päevadel. Wesak (Buddha päev) - see on kõige olulisem püha, kus meenutatakse Buddha sündi, virgumist ja surma. Igapäevases usuelus budistid püüavad järgida Buddha õpetusi mitmel moel: meditatsiooni kaudu; taimetoitlusega; almuste andmisega ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Budismis ei ole jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole
palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta rajas koguduse kodulinnas Mekas, kus tal esialgu võimu saavutada ei õnnestunud. Aastal 622 põgenes ta koos poolehoidjatega Mediinasse. Sellega algas islami tõus ning seda daatumit loevad moslemid o m a a j a a r v a m i s e alguseks. Ajaarvamine erineb ka selle poolest, et kasutatakse kuukalendrit ( aastad seega päikeseaastast lühemad). Islam on maailma suurematest religioonidest teinud läbi kõige kiirema leviku. Islami peamine püha raamat on k o r a a n. See koostati Muhamedi pärandi põhjal pärast ta surma tema sekretäri ZAID IBN THABITI juhtimisel. S u n n a o koraanist hiljem kirja pandud Muhamedile omistatav õpetussõnade kogumik. Veelgi hiljem on koostatud s a r i a a t : koraanile, sunnale ja araablaste tavaõigusele tuginev seadustekogu. Kuna muhameedlastel reguleerib
Erinevused tekkisid juba hõimuasustamisest, rannikul olid germaani hõimude mõjud suuremad ja idas väiksemad. Kujunes välja 1000 a. Või varem. Ida oli alesoome, said varem perekonna nimed. Läänes oldi paikne oma põlluga. Antti Valerius tõmbas ida ja lääne vahele piiri. 4. muinasusk- peajumal ukko (äike, vanamees), naine rauni, tüli ajal müristas, taeva tegi ilmarinen, kuu oli tähtis, kuu tõrvaja Rukkoo- kahandas kuud, kasutatakse kuukalendrit, Psaltaris on kirjeldatud (agricola 1552) 12 häme ja 12 karjala jumalat. Uskusid haldjatesse, kratid varjasid varandust, surnutele viidi toitu, kodutud vaimud enesetappudest. Kananteri kirjutas hea mütoloogia plevaate. Tänapäeval maksavad soomlased kirikumaksu KOV-ile. Ettevõtjad maksavad ka oma töötajate eest kirikumaksu ehk siis makstakse topelt. Loen juurde ,,Soome ja soomemaalased". Ristimine toimub tavaliselt kodus, ei ole suur sündmus. 5
või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas konsulite järgi (kui see või teine oli konsul). Pikkade ajaperioodide puhul võib tekkida segadusi. Kristlik ajaarvamine - Jeesus Kristuse sünnist. Kalender: Peamiselt kuu ja päikesekalendrid ja ka kuu-päikesekalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender.Islamis kasutatakse kuukalendrit, 12 kuud, 354-355 p, aasta algus nihkub. Meil praegu päikesekalender, vanadel eestlastel ka kuukalender. Eestis kasutati vana kalendrit 1918, 01.02ni. Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada.Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit;. 6
• Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel". • Põlvest-põlve kantud uskumuste ja tava ja kogemustega arvestamine. Mingite tööde tegemine kindlal ajaperioodil, jälgiti pühasid, tähtpäevi, kuukalendrit. ( viljaketramine pidi olema lõpetatud küünlapäevaks ehk siis 2.veebruar; noorel kuul kedrati linu ja vanal kuul villa). Algmaterjalide hankimine ja käsitlemine tarbe puu langetamine oli talveperioodil, pidi arvestama tuult, kõvaduse tagas põhja tuul ja pehmuse tagas lõuna tuul. • Sooline tööjaotus- meeste ja naiste tööd. Meeste tööd
viibib oma ellipsikujulisel orbiidil Maale lähemal. 27 7.6. KALENDER Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalender võib tähendada ka eset (sageli trükis), mis kalendrisüsteemi illustreerib (näiteks lauakalender). Sõna “kalender” kasutatakse ka kindla ajakava kohta (näiteks võistluskalender). Levinumad kalendritüübid on kuukalender ja päikesekalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu faasidega. Kuukalendrit kasutatakse laialdaselt islamimaailmas. Päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades Päikese ringkäigu kaheksaks osaks või tsükliks, mida ei saa nimetada „kuuks“, sest kuukalendriga ja Kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööripäev, kevadine võrdpäev(kevadpunkt), suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev (sügispunkt). Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks
ja suurte samale aastaajale. hulkadena. Pühad on Päevi ei loeta budistlikus budismis keskööst keskööni, vaid koidikust koidikuni. kogukonnas kogu elu keskmes. Need annavad võimaluse pühitseda ja väljendada oma Kõik budistlikud pühad järgivad kuukalendrit ja enamust suuri pühasid (v.a pühendumist ja tänulikkust Buddhale ja tema õpetusele. uusaasta), tähistatakse täiskuu päevadel. Kuna budistlik kalender sisaldab aga nii päikese kui kuu elemente, siis pühade aja täpne välja selgitamine on spetsialistide töö. Kui kristlased otsivad ülestõusmispühade aja teada saamiseks välja kalendri, siis budistid loodavad samuti trükitud kalendritele, kus kõik pühad ära märgitud. UPOSATHA PÄEVAD Uposatha päevad on igal
Kujutati inimeste iseloomuomadustega (nii head kui halvad). Igal piirkonnal ja linnal oli oma kõige olulisem jumal. Kui mõni linn või piirkond esile kerkis, siis kerkis esile ka selle linna või piirkonna jumal. Jumalaid seostati ka taevakehadega (nt. Istar ilu- ja armastusejumalanna seostati Veenusega; Sin kuujumal). Mesopotaamias jagati taevakaar 12ks sodiaagimärgiks, sai alguse astroloogia. Kasutati kuukalendrit ühe kuu pikkus on 30 või 29 päeva, aasta oli 354 päeva pikk. Aeg-ajalt pandi aastasse lisakuu, et korvata kadu. Lisaks astroloogiale ennustati ka unenägude ja loomade sisikondade järgi, kerkisid esile preestrid (barud), kes tegelesid ennustamisega. Ettekujutused hauatagusest elust olid vähearenenud ja elu jätkumist hauataguses elus ei loodetud. Pigem kardeti, mis juhtub pärast surma. Kardeti, et hingel tuleb raske ja piinarikas elu allilmas
ebakorrapärased kuningriikide ja kuningate saatusega. Üks olulisemaid astroloogide tegevusalasid on sünnihoroskoopide koostamine, kus planeetidel on väga kaalukas osa. On leitud umbes kolmkümmend babüloonia horoskoopi. Babüloonia sünnihoroskoop ennustab lapse tulevikku, iseloomu ja elukäiku, lähtudes planeetide asendist sünnihetkel. Aluseks võeti enamasti sündimisele eelneva päikeseloojangu alguse moment, sest babüloonlastel, nii nagu paljudel kuukalendrit arvestavatel rahvastel, algas ööpäev päikeseloojangul. Ennustused on tavaliselt üldised, isikuomadustesse puutuvad, hoidutakse konkreetsetest ennustustest. Horoskoopilised ennustused on reeglina positiivsed. Kui ennustatakse, et laps ei saa rikkaks, siis leitakse palju võimalusi, kuidas rikastumine tagaukse kaudu uuesti sisse tuua. Egiptuse kunst Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis
annaabi.ee 
