3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja
Koraan- islami püharaamat Kõik prohvetid edastasid Muhamedi meelest Allahi sõnumit Mediina- moslemite keskus- ,,prohveti linn" Moslemite ajaarvamine- Muhamedi lahkumine Mekast Mediinasse Palvetatakse näoga Meka poole 5 tugisammast Usutunnistus- monoteism, Muhamed Allahi prohvet Palvus- nägu Meka suunas, 5x päevas, mosee Almus- rahaline annetus Paast- keeld süüa/juua aasta 9.kuul (ramadaan) päikesetõusust loojanguni Palverännak Mekasse- moslemi elu kõrghetk, kuuaasta viimasel kuul Koraan Allahi sõna Ülim tõde Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad
enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks.
enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks.
turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks. Esimesed 776pKr Viimased 394pKr 11
Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta
Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed kalendrid koostasid tuhandeid aastaid tagasi Egiptuse preestrid. Kalendri aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel. Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva. Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma kalendrit täpsete arvutuste põhjal. Kuid ühtset kalendritmuistsetel kreeklastel polnud. Iga linn määras kuude nimetused ja aasta alguse. Kreeklaste eeskujul arvutasid Kuu liikumise järgi aasta pikkust ka roomlased. Nemad pidasid aasta alguseks 1.märtsi. Seda kinnitavad ka tänaseni kasutatavad roomlaste kuunimetused. Meie jaoks üheksas kuu september tähendab tegelikult tõlkes seitsmes ja detsember - kümnes.
Paastu eesmärgiks on inimeste keha ja vaimu puhastamine. Sel ajal on mõtted ja tunded suunatud Jumala poole, et Tema aitaks üle elada selle aasta kõige raskema aja. Viies põhisammas palverännak Iga moslem, kes on füüsiliselt ja majanduslikult võimeline peab sooritama korra oma elus palverännaku Mekasse ehk Hadz. Palverännaku ettevõtmine on kulukas ja seetõttu jääb see enamikutele ühekordseks sündmuseks, mis toimub islami kalendri kuuaasta viimase kuu 7.-12. päeval. Palverännakut alustades ei tohi riietes olla sõlmi ega sõrmuseid sõrmes. Kui jõutakse Meka lähedale on kohustus selga panna valge rüü ihrami, milles läbitakse ülejäänud palverännak. Mekasse jõudes läbitakse kindlaid rituaal. Väike hadzi ehk umrah põhirituaalid on seitsmekordne käimine ümber Kaaba (islami tähtsaim pühamu), seitsmekordne edasi-tagasi käimine Safa ja Marwa künka vahel
MOSLEMID SAAVAD VAESEID JA ABIVAJAJAID TOETADA, VÕLGNIKKE ABISTADA, ORJADEL END VABAKS OSTA AIDATA, HÄTTA SATTUNUD RÄNDUREID JA MUID PROBLEEME LAHENDADA RAHALISE ANNETUSE E. ALMUSEGA; 4) PAAST TÄHENDAB KEELDU SÜÜA JA JUUA AASTA 9. KUUL, S.O RAMADAANIL PÄIKESETÕUSUST PÄIKESELOOJANGUNI (SÜÜAKSE ENNE KOITU JA PÄRAST LOOJANGUT). SELLEGA PÜÜTAKSE MITTE UNUSTADA PUUDUSTAKANNATAJAID; 5) PALVERÄNNAK MEKASSE ON MOSLEMI ELU KÕRGHETK, MIS PEAB TOIMUMA KUUAASTA VIIMASEL KUUL. PALVERÄNDURID KÄIVAD SEITSE KORDA ÜMBER KAABA, KÜLASTAVAD ARAFATI MÄGE, KUS PROHVET MUHAMED PIDAS OMA VIIMASE JUTLUSE, JA TEOSTAVAD MUID RITUAALE. PALVERÄNNAKULE MINNAKSE TÄISKASVANUNA, KUID AINULT SIIS, KUI SELLEKS EI PEA VÕLGU VÕTMA NING KAHJUSTAMA OMA PEREKONNA TOIMETULEKUT. MOSLEM SEE, KES ON LAUSUNUD USUTUNNISTUSE, SOORITAB VIIS KORDA PÄEVAS MEKA SUUNAS PALVUST, ANNAB ALMUSEID , PEAB 9. KUUL E. RAMADAANIL PAASTU NING SOORITAB PALVERÄNNAKU MEKASSE.
moslemitele; 3) moslemid saavad vaeseid ja abivajajaid toetada, võlgnikke abistada, orjadel end vabaks osta aidata, hätta sattunud rändureid ja muid probleeme lahendada rahalise annetuse e. almusega; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil päikesetõusust päikeseloojanguni (süüakse enne koitu ja pärast loojangut). Sellega püütakse mitte unustada puudustakannatajaid; 5) palverännak Mekasse on moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. Palverändurid käivad seitse korda ümber Kaaba, külastavad Arafati mäge, kus prohvet Muhamed pidas oma viimase jutluse, ja teostavad muid rituaale. Palverännakule minnakse täiskasvanuna, kuid ainult siis, kui selleks ei pea võlgu võtma ning kahjustama oma perekonna toimetulekut. Moslem see, kes on lausunud usutunnistuse, sooritab viis korda päevas Meka suunas palvust, annab almuseid, peab 9. kuul e. ramadaanil paastu ning sooritab palverännaku Mekasse
Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 3.Nimeta islamiusu põhiseisukohad. 1.Usutunnistus pole teisi jumalaid ja Muhamed on Allahi prohvet. 2.Palvus tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas. 3.Almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid. 4.Paast keeld süüa ja juua aasta 9. kuul, so ramadaanil, et mitte unustada puudustkannatajaid. 5.Palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4.Milles seisnes islamiusu panus maailma ajalukku? Araabia keel levis ka kultuurkeelena, samuti võimaldas see õpetlastel Kesk-Aasiast Gibraltarini teineteist mõista ja omavahel suhelda. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn. Araabia numbrid ja arv 0, samuti malemäng. 5.Kirjelda mongolite vallutusi. Esmalt tabas mongolite rünnak Hiinat, millest sai peagi nende suurriigi keskus. Lääne pool rünnati kõige rängemalt islamimaid
7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5.Almuste jagamine (rahaline annetus-2% sissetulekust) Mošee- islami kirik, kupliga. Medres- poistekool, islami keskõppeasutus ja ülikool. UUSAEG (16-18 saj.) Humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss-”taassünd” kõrgkeskajale järgnenud periood (14-17 saj) Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse saanud kirikureform ja usupuhastusliikumine, eesmärgistatuna ristiusu
Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mosees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (gibla). 3) Paast- Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad
Indiasse.Kalifaadist hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus,hiljem Bagdad. Islami 5 tugisammast:Usutunnistus seisneb kuulutuses,et"pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet".Palvust tuleb sooritada,nägu Meka suunas,5korda päevas.Almus on rahaline annetus,millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid.Paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9.kuul s.o ramadaanil,päikesetõusust loojanguni.Palverännak Mekasse on moslemi elu kõrghetk,mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. Sariaat:Islami seadus.Hõlmab kõike,mida Allah inimeselt nõuab.Mees võib võtta endale kuni neli seaduslikku naist.Naistel on pärimisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara. Sunniidid ja siiidid:Sunna on islami traditsioon,mis lähtub prohveti ütlustest,mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad Koraani kuulutuse mõtet.Siiidid on neljanda kaliifi pooldajad.Nad usuvad,et islami kogukonna juht-
Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud
*oma püha raamat, millest mõned osad kattuvad-raamatuusundid ramadaan *paastuaeg ehk valgusekuu ehk ramadaan *kestab 30päeva 5 sammast (iga kohta paari lause jagu selgituseks) 1.)usutunnistus- "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" *Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresoleku 2.) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas 3.)Paastumine- . Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. 4.)Annetamine- Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne
(Sealt pärineb Caesari lause: „Liisk on langenud“- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi – Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta
Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: ,,Liisk on langenud"- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta
Võtsid üle ka araabia keele. Ka araablased kasutasid kreeka ja pärsia keelt ning võtsid üle varasemat riigijuhtimist ja ühiskonnakorraldust, bagdadist sai maailma surimaid ja rikkamaid linnu, ka damaskus ja kairo. Islami 5 tugisammast on usutunnistus ( ainult üks jumal), palvus ( meka poole ja kindlad reeglid), almus (rahaline annetus), paast (ramadaanil keelatud söömine), palverännak Mekasse (peab toimuma kuuaasta viimasel kuul) Islami seadus sariaat lähtub Koraanist, see pöörab suurt tähelepanu naistele ja perekonnale. Ajapikku on naiste olukord taas halvenenud, mees võib võtta kuni 4 seaduslikku naist, keda suudab vastavalt seisusele ülal pidada. Lisaks koraanile juhinduvad moslemid ka sunnast sunniidid, need on moslemite märkem ja ütlused, mis täpsustavad koraani. Veidi vähem on siiite, kes pooldavad neljandat kaliifi ja tema järeltulijaid.
Kristlus ideed viimsest kohtupäevast ja lunastusest Islami põhitõed on kirja pandud koraani. Koraan on põhimõtteliselt üles kirjutatud ikkagi Muhamedi surma järel. Viis islamiusu tugisammast: Usutunnistus pole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on prohvet Palvus viis korda päevas näoga Meka suunas Almus teatud osa oma sissetulekust annetatakse vaestele Paast 9. kuul päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa Palverännak Mekasse kuuaasta viimasel kuul, peab olema täiskasvanu ja vastava sissetulekuga Koraani kõrval eksisteerib ka sunna, kus on Muhamedi ütlused, mida ei ole koraani pandud. Sunniidid on need moslemid, kes tunnistavad sunnat, kuid on ka neid, kes ei tunnista. Moslemite seas on sunniidid enamuses. 10. ARAABIA KALIFAAT 7. sajandil tekkis islami riik. See tekkinud riik kannab nimetust kalifaat (ehk Araabia riik). Kui
annaabi.ee 
