Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, raamatupidamist, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene keelt ja võõrkeelt, kiirkirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õppeaeg kestab 1 aasta 10 kuud ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sekretäritööd, asjaajamist ja dokumendihaldust, infotöötlust ja arvutikirja, arhiivindust, personalitööd, raamatupidamist, majanduse ja ettevõtluse aluseid, rahanduse ja panganduse aluseid, statistikat, turundust, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, etiketti, juhtimise aluseid, organisatsioonikultuuri
17 | , 5-1 5298734, [email protected] 1999- a a 2008 ,,aa" : - (windows, word, excel) -, -, - A 1. Kas see on riigiasutus või erafirma?- ? Mitu tööpäeva (vaba päeva) on nädalas?- ? Mitu tundi kestab tööpäev?- ? Millal teie olete sündinud?- ? Kui vana te olete?- ? Ma olen 17-aastane- 17 . Teie perekonnaseis?- ? Ma ei ole abielus(mees)- . Mis rahvusest te olete?- ? Ma olen eestlane- /. Mis haridus teil on?- ? Keskharidus, kutseharidus, kutsekeskharidus- , , -. 2. Riiklik asutus-oe Tööandja- Oskus- Õppeasutuse nimetus- Kooliused -/ Kasutaja- 3. ; ; ; E; ei tea ; eE ; ; jääb samaks; e 4. oma nimi 17 | , 5-1 5298734, [email protected] 1999-a a 2008 ,,aa" : - (windows, word, excel) -, -, -
· Tööülesannete täitmisel tuleb kasuks hea suhtlemisoskus, otsustusvõime ja enesedistsipliin. · Korrarikkumiste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilist jõudu ja oskust relva käsitseda, seetõttu peab patrullpolitseinik olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel. · Tegutsemine keerulistes ja rasketes oludes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Haridus ja väljaõpe · Politseiametnikul peab olema kesk- ja kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal. Tööle saavad tulla ka muu kõrghariduse omandanud isikud, kes läbivad töö kõrvalt politseilise täiendusõppe. · Nii kooli kui ka tööle saavad vaid hea riigikeele oskusega kandidaadid. · Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse koolis on politseiametniku kutseõppeaeg üks aasta. Rakenduskõrgharidusõpe politseiteenistuse erialal kestab kolm aastat ning toimub politsei- ja
tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms. Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks. Kasutatud kirjandus: http://kutseharidus.ee/kutsekeskharidus/ehitus-ja- kinnisvara/ehitusviimistlus/ http://www.ehituskool.ee/main.php?id=179
Kliima on üldiselt kuiv 89% elanikkonnast on moslemid, teised – kristlased. Süüria keskmine asustustihedus on 118,3 in./km2 Riik ala - 185,180 km2 Geograafia Süüria – riik Lähis- Idas piirnevad Liibanoni ja Iisraeli Jordaania - lõunas Iraak - idas Türgi – põhjas Haridus Nagu kõigis Euroopa ja Kesk-Aasia riigid, haridus Süürias on järgmised sammud: Algharidus (alates 6-7 aasta); Kutsekeskharidus (16 aastat); Kõrgharidus (18 aastat vana). Poliitika Süüria - mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Riigipea - president. Praegu - Bashar al-Assad. Põhipartei on kinnitatud Araabia Baathi Sotsialistlik Partei. Süüria Lipp: Roheline - Islam värvi; Punane - Märtrite veri; Must - tume koloniaalne minevik; Valge - rahu värvi. Pealinn - Damaskus Inernet ja telefonid Süürias kaks mobiilioperaator - MTN (kollane märke) ja
omandamisega Alghariduseta, kirjaoskaja Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega Algharidus Kutsekeskharidus keskhariduse baasil Üldpõhiharidus Keskeriharidus pärast põhiharidust Üldkeskharidus Keskeriharidus pärast
Fotograafi põhiteadmised ja oskused: erialane terminoloogia ja fototehnilised põhimõisted, valguse seadmine ja kasutamine, kompositsiooni põhialused, fototehnika, pildisensorite ja fotomaterjalide omaduste tundmine ja kasutamine, piltide digitaalne töötlemine ja printimine, filmide ilmutamine ja kopeerimine, fotolavastus ja töö modellidega. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus. Õpe kestab 2 aastat. Tartu Kõrgem Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat . Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat). PALK JA MUUD SOODUSTUSED Tippfotograafi töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam
ja piiri valvamise tehnikat. Esinduslikuks suhtlemiseks on vajalik ka psühholoogia tundmine ja võõrkeelte valdamine. Piirivalveasutustes töötamine eeldab distsiplineeritust, lojaalsust, ausust, kohusetunnet ja otsustusvõimet. Piirivalveametnik peab suutma töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras, kiiresti reageerida ja meeskonnatööd teha. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Piirivalvuril peab olema vähemalt vastav kutsekeskharidus. Piirivalvealaseid algteadmisi antakse valikkursusena Abja, Orissaare ja Iisaku gümnaasiumis. Piirivalvekolledzi kutsekesk- või rakenduskõrghariduse õppesse sisseastumisel eelistatakse kutsealase eelkoolituse läbinuid. Piirivalvuriks saab õppida pärnu politseikoolis. Piirivalvesüsteemis pakutakse ka täienduskursuste võimalusi. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Piirivalvuri karjääriredel kulgeb ametialaselt vastavalt kõrgemate auastmete omandamisele.
Autorikomplekt. Spetsialiseerumine kõrgtasemel vähemalt ühele või mitmele erioskusele. Fotograaf V on rahvusvahelise tunnustusega fotograaf. Kutse taotlemiseks on vajalik autori-komplekt ja publikatsioonid või tegevus koolitajana. Haridus ja väljaõpe Eestis saab fotograafia eriala õppida Tallinna Polütehnikumis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus. Õpe kestab 2 aastat. Õppima võetakse kutsesobivuse testi ja vestluse alusel keskharidusega noori. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat (160 AP). Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat). Tööväljavaated
Riikidevahelises võrdluses kasutatakse taoliste juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kuivõrd arenenud maades kehtib kohustuslik põhiharidus, siis õppurite osakaal kuni 16- aastaste vanusrühmas on väga kõrge, lähenedes 100 protsendile. Koolisüsteemid on õpris erinevad, seepärast ei ole arukas koostada rahvusvahelisi võrdlusi klasside lõikes. Selle asemel kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Eestis õpib kõrgkoolis 4-55 protsenti 19-24- aastastest, samas kui II taseme hariduses on meil haaratud 92 protsenti 16-18-aastastest. Kohustuslik haridus peab olema õppuritele tagatud tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele. Arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7 protsenti SKP-st, Eestis on see näitaja samal tasemel.
2) Kutse-või keskharidus – algsed väärtused: kutseharidus põhihariduse baasil õppekava alla 2 aasta, lõpetatud üldkeskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil õppekava 2 aastat või enam 3) Keskeriharidus – algsed väärtused: kutseharidus koos keskhariduse omandamisega või keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust, kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil, 4) Rakenduskõrgharidus – algsed väärtused: kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus diplomiõpe või bakalaureus, 3-4 aastat õpingud 5) Kõrgharidus – algsed väärtused: ülikooli bakalaureusekraad (3-4 aastat õpinguid), magistrikraad rakenduskõrgkoolist, kutsekõrgkoolist, magistrikraad (3+2, või 4+2, 5+4 süsteemi järgi, sh integreeritud bakalaureuse- ja
Seetõttu ootavad tööandjad inimest tööle palgates enamasti eelneva müügikogemuse olemasolu. Teisest küljest need ettevõtted, kes müüvad keerulisi (näit. tehnika) tooteid, võivad nõuda lisaks müügioskustele ka tehnilist haridust. Ravimifirmade müügiesindajatena töötavad sageli arsti või farmatseudi ettevalmistusega inimesed. Seisuga juuli 2006 saab Eestis taotleda Müügiesindaja III kutsekvalifikatsiooni. Müügiesindaja III kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav kutsekeskharidus ja kuni 1-aastane erialane töökogemus või keskharidus ja 3-aastane erialane töökogemus. Müügikonsultandi töös on vaja head esinemisoskust, oskust klientidega kontakti luua, häid teadmisi tutvustatavate toodete kohta. Esitluspaiga valmisseadmisel on kasuks loovus, hea kujutlusvõime, oskus tooteid paigutada kliendile vaatlemiseks mugavalt ja käepäraselt. Pidevalt tuleb kohaneda uute klientide ja uue ümbrusega. Töö nõuab head füüsilist tervist.
Haridus ja väljaõpped Iluteeninduse valdkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda keskhariduse baasil. Juuksuri eriala saab omandada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õppetöö toimub nii eesti kui vene keeles. Samuti saab juuksuriks õppida Tartu Tööstushariduskeskuses. Õppeaeg keskkooli baasil on 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kosmeetiku väljaõpe toimub kooli omaniku poolt väljatöötatud õppekava alusel, mille koostamisel on aluseks võetud kosmeetiku kutsestandard ja rahvusvaheline CIDESCO koolitusprogramm. Õppida saab nii päevases (õppeaeg 1,5 aastat) kui õhtuse õppevormis (2,2 aastat). Kooli lõpetamisel on võimalus sooritada rahvusvaheline CIDESCO eksam, CIDESCO diplomi väljastab Comité International d'Esthetique et de Cosmétologie.
Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 9 klassi. Keskharidus jaguneb Eestis üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidust annavad Eestis keskkoolid ja gümnaasiumid. Keskkool ja gümnaasium algab 10. klassist ja lõpeb 12. klassiga. Üldkeskhariduse omandamine loob võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil, mis loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-eri-ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Eestis jagunevad kutsehariduskoolid lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast tasemest. Eestis on põhihariduse baasil tegutsevad koolid ja keskhariduse baasil tegutsevad koolid ning koolid, kus on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil.
riskigruppi. Taotleja peab tõestama oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu. Toetuse ja hoolekande traditsioonilised sihtrühmad on lastega pered ja vanurid. Töötatakse välja vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad ka eluasemeprogramme, päevahoiu ja meditsiiniteenuseid, paindlikke hõivevõimalusi jne. Hoolekandeteenused varjupaigad, hoolekodud, päevakeskused ja koduvisiidid. Hariduspoliitika I tase põhiharidus II tase keskharidus( gümnaasium, kutsekeskharidus) III tase ülikooliharidus Hariduse reformimise põhjuseid: Hariduse kvaliteet( riigieksamid) Kartus kaotada konkurentsivõime( suurendada reaal ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu) Elukestva õppe juurutamine( suurem tähelepanu täiskasvanuharidusele) Koolide juhtimise probleemid( napib efektiivsust, paindlikkust ja osapoolte kaasatust) Välismajanduspoliitika
osalemise määr, % Tööhõive 76,6 79,6 79,8 78,1 75,7 määr, % Töötuse 4,0 3,2 2,3 2,9 6,2 määr, % # Eesti haridustasemed: esimese taseme haridus või madalam alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhiharidusega noortele; teise taseme haridus kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse 17 baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil; teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus kutsekeskharidus keskhariduse baasil; kolmanda taseme haridus keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 5. Tööjõu vaba liikumine Üheks abinõuks tööpuuduse leevendamisel võiks olla tööjõu vaba liikumine, mida soodustab Euroopa Liiduga liitumine. Pärast 1.maid 2011 ei ole aga ühelgi
kutsetunnistus. Kutsetunnistus Dokument, mis tõendab, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutseharidus Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Kutsestandard Dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutseõpe põhihariduse baasil
lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3. klass. II kooliaste – 4.-6. klass. III kooliaste – 7.-9. klass12. 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel: põhikooli riiklik õppekava ja põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava13. Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse
tavapärane elukeskkond. .7.Haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. a) õnnestunud hariduspoliitika vähendab otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. b)õigus haridusele aitab tagada võrdsuse ja sidususe temaatika.Riikidevahelises võrdluses kasutatakse juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Kõrge inimarengu maades ja teadmusühiskondades võetakse tähelepanu alla just III taseme õppurite osakaal rahvastikus.Kohustuslik haridus on õppuritele tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juuredpääsu I ja II taseme haridusele. Ülikooliharidus, mis 20. sajandi tek ülikooliõppe rahastamise probleemi:1.USA liberaalses haridussüsteemis domineerib erasektor ja juurdepääs kõrgharidusele sõltub eeskätt rahakotist. Ülikoole on palju, ent
õppimiseks. AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS 1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 2.Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 3.Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 4.Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus programmid. 5.Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. KÕRGKOOLID 1.Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning
4. Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 5. Tõstame otsustavalt ettevõtjate rolli kutsehariduse korraldamisel (tööjõuvajaduse prognoosimine, õppeprotsessi kujundamine, õppekavade konsulteerimine, õppe- ja praktikabaasi loomine). 6. Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 7. Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistusprogrammid. 8. Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. Kõrgkoolid 1. Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning
aruandeid ning organiseerida saabujate tubade ettevalmistamist. Teab toiduvalmistamise aluseid ja oskab valmistada lihtsamaid toite. Tunneb toitlustusteeninduse põhimõtteid ja oskab teenindada külalisi. Tunneb majapidamistöö korralduse põhimõtteid ja oskab koristada numbritube ning üldkasutatavaid ruume. Hotelliteenindaja I kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus, kesk või kutsekeskharidus. 190 Hotelliteenindaja II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutsealane koolitus, kesk või kutsekeskharidus ja vähemalt 2aastane töökogemus majutusettevõttes. Hotelliteeninduse spetsialist III Sarnane hotelliteenindajale, kuid Hotelliteeninduse spetsialist III kvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks kesk või kutsekeskharidus, kutse ja juhtimisalane täienduskoolitus ja vähemalt 4aastane
Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ............................................................................ 6 S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted .............................
annaabi.ee 
