Õpetaja on inimene, kes on meile tervel kooliteel teejuhiks. Hea õpetaja aitab kujundada noore inimese maailmavaadet, hea õpetaja muudab meid ilusateks inimesteks. Lisaks suunab meid õigele rajale, kui tundub, et oleme kaotanud õige tee. Õpetaja on inimene, kelle käe all kasvab suureks sadu lapsi ja kes seejuures ei soovi midagi utoopilist vastu. Vaid austust ja säravaid silmapaare talle vastu vaatamas, kelle teadmistejanu on kustutamatu. Siinkohal tahaks mainida ära eriti olulise osa meie koolielust ja arengust meie esimesel õpetajal. Ta on keegi, kes jääb meie südametesse alatiseks ja kelle kasvatuslikku käekirja saab meis lugeda veel tänasenigi. Esimene õpetaja, esimene teejuht, suunaja ning toetaja kuni lõpuni välja. Mul on hea meel, et saan südamest ja siiralt tõdeda, et meie koolis on nii palju rõõmsameelseid ja suure südamega õpetajaid, kes on alati valmis kuulama õpilasi ja koos
Alliksaare luules võib näha kolme põhikihistust. Tee luulesse, traditsiooni isikupärane omandamine, kindluse saavutamine luule juurdunud avaldumisvormides. Sidemete katkestamine traditsiooniga, hoogne eksperimenteerimine sõnaga, püüd luulekujundit uuendada, saavutada täielik sõltumatus. Alliksaare põhimotiivid ja tähised on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete
muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged. Paljud abielud lahutatakse põhjusel, et oodatud sooje suhteid ei tekkinud. Perekond kui kultuuri kandja esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri kandja kui looja (omad traditsioonid jne). vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunniga, oma harjumuste ja tegude ning vigade ja tegematajätmistega. Vanemad jätavad oma lastesse kustutamatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid läbi terve elu. Põlvkond Sugupõlve e. põlvkonda võib määratleda kui ligikaudu ühel ja samal piiratud ajavahemiku jooksul sündinud inimeste hulka või kui ajavahemikku, mille jooksul sel ajal sündinud inimestest enamik jõuab ühelt põlvnemise tasandilt teisele. Teisalt võib rõhutada põlvkondade sisemist, hingelist ühtsust. Põlvkonda võib vaadelda kui inimeste hulka, kelle haridus, veendumused, elukogemused ja harjumused on
magusam on vili. Teised aga kasutavad nii öelda halbu meetodeid nagu näiteks varastamine, petmine ja ärakasutamine. Need võivad endaga kaasa tuua palju segadusi, probleeme ja hingevalu. Sellist rada mööda minnes inimene vaid valetab iseendale. Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot" on väga selgesti kirjeldatud lihtrahva ja kõrgseltskonna vajadusi ja soove. Kuigi kahel klassil on erinevad kombed ja eluolu, ühendab neid tugevalt kustutamatu ja peaaegu iseenesestmõistetav janu raha järele. Eesmärk rikkuseni jõuda on peaaegu kõigil raamatu tegelastel. Seega on rahal inimeste kõrval justkui eraldi väga kõrget positsiooni omav roll. Põhjus on väga lihtne, nagu isa Goriot ütles: "Raha eest saab kõike". Kahjuks on see olnud üks aegumatuid ühiskonna valupunkte juba väga pikalt, sest raha ei kao meie eludest mitte kunagi. Isa Goriot puhul oli tegemist vana nuudlikaupmehega, kellele kuulus küllustes rikkusi
SÜMBOL! Sõna tähendus on kokku lepitud vaid mingil määral, näiteks sõna ,,laud" seostub mõnel kõigepealt söögilauaga, teisel kirjutuslauga, või pikalt saekaatris töötanule hoopis saelauaga. Seega et sõna tähenduse mõistmine sõltub inimese elulaadist, elukutsest, sellest, mis seoses on see sõna tema mällu jäädvustunud. 2. Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv, kuid kustutatav, lausutud sõna on ajaliselt hetkeline, kuid kustutamatu. Lihtsam on kirjutatud sõnaga kuna seda saab peale kirja panemist veel muuta ja lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb. Keerulisem on kõnekeelega, kuna korra lausutud, ei saa enam tagasi võtta. Mõtte kiirusel tuleb mõte meeles sõnastada ja siis veatult välja hääldada. Vaat selle järgi, kuidas see välja kukub, tunneb suure ande kohe ära. Näiteks Heinz Valgu sujuv,
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel
tähistaeva hinge ülekanne, elamuste pillav pidusöök.“ („Asüül“) Luulele sünonüümsed sõnad unistus, igatsus, ulm ja lumm märgivad samuti ahvatlusi, mida on kerge tajuda luuletustes „Sentense kahesusest (Nefas)“. Samas märksõnad luule ja ulm tähistavad Alliksaarel tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad kustutamatu janu kujutelmad. (Muru, 1987) *** „Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas.“ („Janud“ 6) Kui on tekkinud kustutamatu janu, siis võib vallanduda rõõmude ja elamuste saamishimu, tung naudingute läbielamiseks
esilekutsumiseks). Korduval kasutamisel kulutab oksekivi maoseinu, kuni normaalne okserefleks kaob. Siis on võimalik mürki manustada, ilma et magu selle välja tõrjuks. Kuu aega hiljem manustati Napoleonile orzaadi, mis on jahutav segu apelsiniõite veest ja mõrumandlitest (sisaldavad sinihapet). Napoleonile öeldi, et see jook leevendab põletavat janu üht arseenimürgistuse iseloomulikku tunnust. Imperaatori kustutamatu janu jätkus ja ta jõi aina rohkem orzaadi. 3.mail andis Napoleoni ustav teenija Louis Marchand talle suhkruvees lahustatud kalomeli. See pidi aitama vabaneda kõhukinnisusest, mis on samuti arseenimürgistuse tunnus. Kalomel ja orzaad ühinesid Napoleoni maos, muutudes tapvaks mürgiks elavhõbedatsüaniidiks. Sel õhtul saabus lõpuks kriis. Napoleoni viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodiriiete pideva vahetamise. Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5
valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema varastel eluaastatel pandi kõik lootused uue dünastia osas tema peale. Kümneaastaselt austati teda tiitliga ,,Kuninga vanim poeg" ning teismeeas kujutati teda koos tema isa Setiga väikese figuurina Karnaki Liibüa-sõjakäikude reljeefidel. Noor prints saatis oma elukogenud isa tema igapäevastes tegemistes ning õppis temalt nõnda
Koidula oli rahva ja eesti luule ärataja. Liiv oli selle edasiviija. Mõlema poeedi puhul on tegu asendamatute suurkujudega, kelleta oleks eesti luule tundmatuseni erinev. Nad olid äärmiselt austatud juba oma eluajal. Nende loomingu rada oli kohati sarnane, kulmineerudes elu lõpuaastatega, kui nad andsid edasistele põlvedele ülesande oma luulet edasi viia (ühel puhul tahtlikult, teisel tahtmatult). Nad on jätnud eesti luulesse kustutamatu jälje ja sõnumi. Leides vastuse küsimusele, kas kaks nii erinevat isiksust võivad olla milleski ka sarnased nii Lydia Koidula, kui ka Juhan Liiv on austustväärivalt suured poeedid, kes on andnud asendamatult suure osa eesti luule kujunemisele. Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele
Lisaks olevat Pascal olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. KOKKUVÕTE Referaadi kirjutamisel võisin tõdeda, et Blaise Pascal oli tõepoolest väga tähelepanuväärne mees. Eelkõige oma mitmekülgsusega on ta 17. sajandi üks silmapaistvamaid teadlasi. Oma leiutistega on ta pannud aluse mitmetele hilisematele avastustele nagu elektrooniline kalkulaator ja arvuti. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teada on see, et teoreeme ja seadusi muutma ei hakata. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia16_1.html http://nrg.tartu.ee/algkursus/Teema1.htm http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,843,844 http://www.obs.ee/~jaak/loengud/esimene_02/loeng7/tryk7.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pascal_blaise.htm http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ajalugu.html http://www.avenyy.ee/main.php
Ometi on Vautrinis paralleele ka isa Goriot'ga. ,,Olen suur luuletaja. Ma ei kirjuta oma laule: minu omad koosnevad tegudest ning tunnetest," ütleb ta Rastignacile. Mõlemas on romantilist suurejoonelisust ja ülevust. Isa Goriot on tõeline kirgede ja kannatuste inimene - jumaldav, kuid ühtaegu ka muretsev ja leinav isa ning väimeeste ohver -, nii nagu Vautrin on ihade ja tegude inimene. Kirgede ja ihade võrgustikku on mässitud kõik tegelased. Ennekõike on neil kustutamatu ning peaaegu iseenesestmõistetav vajadus raha järele. Nad ihaldavad raha, ning raha saab iha enese tähenduse; kullaiha on ,,Isa Goriot's" umbes sama mis armukirg. Koguni proua Vauquer' esialgne äriline vaimustus Goriot' jõukusest äratab temas ühtlasi iha Goriot' enese järele; maailmas, kuhu püüdleb Rastignac, on taolised kulla ja kire vastavused täiesti teadlikuks normiks. Rahal on aga ka üldisema sümboli väärtus. Raha kulub. Isa Goriot kulutab. Kuid mitte ainult
mida kasutati haigete oksenduse esilekutsumiseks). Korduval kasutamisel kulutab oksekivi maoseinu, kuni normaalne okserefleks kaob. Siis on võimalik mürki manustada, ilma et magu selle välja tõrjuks. Kuu aega hiljem manustati Napoleonile orzaadi, mis on jahutav segu apelsiniõite veest ja mõrumandlitest (sisaldavad sinihapet). Napoleonile öeldi, et see jook leevendab põletavat janu üht arseenimürgistuse iseloomulikku tunnust. Imperaatori kustutamatu janu jätkus ja ta jõi aina rohkem orzaadi. 3.mail andis Napoleoni ustav teenija Louis Marchand talle suhkruvees lahustatud kalomeli. See pidi aitama vabaneda kõhukinnisusest, mis on samuti arseenimürgistuse tunnus. Kalomel ja orzaad ühinesid Napoleoni maos, muutudes tapvaks mürgiks elavhõbedatsüaniidiks. Sel õhtul saabus lõpuks kriis. Napoleoni viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodiriiete pideva vahetamise. Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5
normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne. Kõnelemise tempo on u 10 korda kiirem kui kirjutamisel.kõnelemise ajal saame mõelda vaid üksusele, mida produtseerime, kirjutades saab vaadata valmis teksti.
ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale. 21. märts 1939 nõuab von Ribbentrop, Saksamaa välisminister, et Danzig tuleb ühendada Saksamaaga ja Poola koridor tuleb kaotada. Tegelikult on nõudmised pealispind, sest väidetavalt oli plaan juba paigas. Sarnased sündmused ka Leedus 23. märts esitatakse ultimaatum vägede viimiseks Klaipedasse ja kohe külastab Hitler linna, kuulutades selle Suur-Saksamaa omaks. Poola-Saksa piiril on pinged, kallaletungiplaan on Hitleri poolt juba
Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise teha. Tüvest voolas verd ja hääl hoiatas, kuid mees ei kuulanud. Demeter käskis ühel drüaadil viia sõna Näljale pimeduseriiki, et Erysicthhon ei tohi milleski saada oma nälga rahuldada. Nälg istutas Erysicthoni kustutamatu näljatunde. Ta kulutas kogu raha söögile, kuid isu vaid kasvas. Peagi oli tema ainus vara tema tütar. Ta müüs tütre orjakaupmehele ja Metra palus Poseidonilt abi. Poseidon muutis neiu kaluriks. Orjakaupmees jäi aga pika ninaga. Metra ruttas koju ja isa mõistis, et tal on hindamatu võimalus nii raha teenida. Ikka ja jälle müüs ta Metra ära ja alati päästis Poseidon neiu. Varsti ei järkunud rahast, mis nii tuli, ning Erysicthon sõi iseennast ära.
Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub. · Kõnelemise tempo on üle 100 s/m, kirjutamise tempo ca 13 s/m.
rahvaviiside, rahvamotiivistiku suur kasutaja ja propageerija oma loomingus, avaldas Rimski-Korsakov määravat, kustutamata mõju oma õpilastesse ja kaasaja heliloojatesse, suunas nad oma loomingulistes töödes siirduma rahvaviiside, rahvamuusika rikkalikele, ammendamatuile allikaile, õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemat ja võltsimatut muusikalise väljenduse allikat." Selgitades Rimski-Korsakovi kustutamatu mõju põhjusi süütab Saar meile tema enda loomingulist arengut suunavate tähiste kustumatud märgutuled. 1907. a. lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel- 1904. a. ja 1907.a.- võttis ta õppeajal osa 1904. a. alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest Eestis. Rahvalaulikute ja pillimeeste omapärane kunst, improvisatsioonilise ettekande mitmekesisus ja siirus lihtsais viisiridades avaldatud sügav eluliste nähete üldistamine süvendas Mart Saare huvi vana
pidi ta sellest puutumata mööda minema? Üksainuke tilk sellest karikast, ja siis -- tulgu mis tuleb! Gabriel langes äkisti põlvili ja kummardus uinuja näo üle. Magus joovastus tõusis talle pähe. Lähemal silmapilgul oli «kuritegu» tehtud. Gabriel surus oma kuumad tuksuvad huuled uinuja soojale pehmele suule, esiti õrnalt, vaevalt puutudes, siis ikka tugevamini: üheainsa tilga oli ta õnnekarikast rüübata tahtnud, aga ta tundis, et janu kustutamatu oli! Uinuja kehast käis värin läbi. «Gabriel!» sosistasid ta tuksuvad huuled; siis lõi ta silmad lahti. Ta ei kohkunud Gabrieli kah-vatut, sügavat hingeerutust tunnistavat nägu enese üle nähes, vaid naeratas õnnelikult; nähtus ei olnud ju muud kui eelnenud unenäo järg ja Agnes arvas end ikka veel und nägevat. «Agnes!» kogeles Gabriel värisedes. «Anna andeks, ma olen eksinud.» Nüüd alles ärkas Agnes tõeliselt. Ühe krapsuga kargas ta asemelt üles
annaabi.ee 
