Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta - sarnased materjalid

pilane, ppeaine, iendav, ppet, semestril, evani, sooritada, ppeaasta, ppej, taotlus, eksamit, sooritatud, hindele, hemalt, taotlemise, taotlemine, dekaan, ppes, iskasvanud, ppides, bakalaureuse, esitanud, pingutest, ratakse, ppenud, hinnete, hjendatud, puni, bitud, pingerida, ppeaines, tallinnat, ldjuhul
thumbnail
2
docx

Küsimused õpingukorralduse II loengu kohta

3. Mis asi on õppeaine laiendatud ainekava? 4. Kuidas toimub vabanenud RE õppekohtade täitmine? 5. Mis on nominaalkoormus, täiskoormus ja osakoormus? 6. Kuidas määratakse üliõpilase koormus esimesel ja järgmistel õppeaastatel? 7. Mis juhtub, kui üliõpilane ei täida täiskoormusega õppimise nõuet? 8. Millal pikendatakse RE õppekohal õppimise aega ja kui palju? 9. Millised on üliõpilase koormusnõuded esimesel semestril ja iga õppeaasta lõpuks? Vastused: 1. Kindlustada keemiatööstuse ja temaga seotud tööstusharude (ehitusmaterjalide, tselluloosi-paberi, toiduainete, metalli-tööstuse jt) ning uurimisasutuste varustamine bakalaureusekraadiga spetsialistidega, kes oleksid võimelised töötama ametikohal, mis eeldab keemiatehnika ja keskkonnakaitse-tehnoloogia alaste probleemide tundmist, protsesside valikuoskust ja tehnoloogia üldküsimuste valdamist.Süvendada üliõpilaste üldhariduslikke

Õpingukorraldus
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta

soovil võivad kõigi kõrgharidusastmete üliõpilased minna alates teisest õppetööst osavõtu semestrist, avaldust saab esitada ainult kuni semestri punase joone päevani. Tervislikel põhjustel lubatakse üliõpilane akadeemilisele puhkusele igal ajal semestri jooksul kuni auditoorse õppetöö viimase päevani korraga üheks täissemestriks. 4. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal võib üliõpilane soovi korral esitada õpingukava, võtta osa õppetööst ning sooritada eksameid ja arvestusi. 5. Praktikat korraldavad ja arvestavad õppejõud (praktika kuraatorid) on määratud igale õppekavale. Praktika kuraator on nõuandja, kes soovitab vajadusel praktikakohti ning selgitab ja täpsustab nõudeid praktikakohale ja tegevusalale. Õppekavas KATB02/09-KTO311P - Tööpraktika 4 EAP- Sirje Jaansoo IV ­ 303. 6. Praktika arvestust võib taotleda kogu õpinguaja jooksul kuni lõputöö kaitsmiseni ja kogu õppekavas ettenähtud praktika mahu ulatuses korraga

Õpingukorraldus
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta

üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained, TTÜ teiste õppekavade aineid või teiste kõrgkoolide aineid. 8. Eeldusaine on aine, mille läbimisel on võimalik õppida mõnda teist ainet, mida ilma vastava aine eelneva läbimiseta pole võimalik võtta. 9

Õpingukorraldus
107 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Küsimused epistemoloogia loengu kohta

Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. ­ väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. ­ väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald ­ koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas ­ meie olemine meie kehas. Mõeldava vald ­ Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ­ ideed.

Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Küsimused ontoloogia loengu kohta

Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis ­ meenutamine. Oluline küsimus ­ kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemisest endast, eeldades et nei

Filosoofia
21 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loeng1, küsimused ja vastused loengu kohta

Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoof

Filosoofia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Küsimused ja vastused epistemoloogia loengu kohta

Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehis

Filosoofia
98 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Ehituskorraldus

1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.

Ehituskorraldus
259 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tagasiside andmine

Õppijale, kes pole veel jõudnud ettenähtud mahus eelneva semestri õppeaineid uue semestri alguseks ära hinnata, on hindamiseks nähtavad veel eelneva semestri õppeained [3]. Õppeained avanevad hindamiseks jooksvalt semestri jooksul. Neli nädalat enne semestri lõppu saadetakse õppija meiliaadressile teade, kui tal on ettenähtud piirarvu ulatuses hindamata õppeaineid. See on ka parim aeg otsustamaks, milliseid õppeaineid vastaval semestril hinnata [3]. Üliõpilased peavad vastama kohustuslikele küsimustele. [ 3].Õpetamise ja kursuste tagasisideküsitlus toimub kord semestris [6]. Tagasisideküsitlusele vastamine algab ÕISis nädal enne semestri esimese õppeperioodi lõppu ja kestab järgmise semestri kursustele elektroonilise registreerimise lõpuni. Õpetamise ja kursuste tagasisideküsitluse eesmärgiks on saada infot õppejõu õpetamispädevuste ning õppekorralduse eeskirja järgmise kohta.

Õendus
17 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke

Infoharidus
54 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

§2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused ­ otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud ­ otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused ­ juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik: - käsud ­ ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma.

Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�

Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
157 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas

.." ei tähenda siiski, nagu oleks tõendite kogumise koormus pandud üksnes haldusorganile. Uurimispõhimõtte teostamist ning menetlusosaliste osalemist toetab HMS § 38 lg 3, mille kohaselt menetlusosalisel lasub kohustus esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsad asjaolud ja tõendid- Selle kohustuse täitmata jätmise korral on soodustava haldusakti andmise menetluses võimalik jätta isiku taotlus läbi vaatamata. 2.6. Avalikkus ja andmekaitse Haldusmenetluse seaduse ettevalmistamise ajal 1990ndate aastate lõpus olid Eesti õigusloomes teravalt päevakorrale tõusnud dokumentide avalikustamisega seonduvad küsimused. Seepärast peeti eelnõu ettevalmistamisel vajalikuks lisada selle üldsätetele haldusmenetluse põhimõttelist avalikkust rõhutav säte. Kõnealune probleem lahenes 2000. aasta novembris vastu võetud ning 1.

Õigus
294 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille t

Õigus
270 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tööõigus

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Õigus
355 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Konspekt

6) Regulatsiooni viisi järgi võib norme liigitada kohustavateks normideks , keelavateks ja õigustavateks normideks. Kohustav norm kehtestab subjektile kohustuse teha mingi positiivne tegu. Keelav norm kehtestab aga kohustuse hoiduda teatud teost, tegevusest. Sellised on kriminaalõigusnormid, haldusõigusnormid. Sisust tuleneb, et see on keelav norm. Õigusnormid on sellised reeglid, millega määratakse kindlaks isiku jaoks positiivse sisuga õigused ning antakse talle ka õigus sooritada teatud positiivseid tegusid. 3. Õigussüsteem. 3.1Õigussüsteemi mõiste. Õigusnorme on loendamatu hulk. Kellelgi pole ülevaadet nendest paljudest normidest ja raskusi on leida sellest hunnikust üles õige norm, mida tuleks rakendada. Seega ei saa me seda normide kogumit vaadata mehaanilise kogumina, vaid kõik need normid oma erinevustest lähtudest moodustavad teatud süsteemi, mida nim. õigussüsteemiks. Õigussüsteemi kui ühe terviku

Õiguse alused
125 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles avalik võim kehtib

Õigus alused
73 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Kaitsvate normide hulka kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7) Vastavalt regulatsiooni viisile võib norme omakorda liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest (karistusõiguse normid). Õigustavad normid on sellised reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm

Õigus
33 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku

Õigus
150 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

Kui kohus siiski teisiti arvab, on seadus vastuolus põhiseaduse ja EIÕK-ga ning tuleks kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu kohtunik teeb seepeale määruse ja tagastab apellatsioonkaebuse. A esitab seepeale ringkonnakohtule taotluse raha maksmise tähtaja pikendamiseks. Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima? §147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks selle ebaproportsionaalsuse tõttu? Kui suurem riigilõiv tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kas sel alusel saavad kaebused uuesti esitada ka need, kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud? 7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles.

Õigus
553 allalaadimist
thumbnail
10
docx

essee

lõpetamiseks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus- eeskiri/ P.6.1.4.] Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeaineid deklareerida juhuk kui tegu on: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, selleks tuleb esitada kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja- juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ P.6.1.5, P.6.1.6] Järeleksameid- ja arvestusi saab teha esitades avalduse õppeosakonda. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja- juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ P.5.2.8.2.] ===Ülesanne=== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri

Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
48
doc

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal..............................

Õigusteadus
79 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud

Õiguse alused
66 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

karistuse kohaldamisele. Seetõttu nim neid ka õigust kehtestatavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme. Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Siia kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile liigitatakse norme kohustavateks, keelavateks, õigustavateks. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavate normidega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 4. ÕIGUSSÜSTEEM 4.1. ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina.

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õigusloome metoodika

1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste ­ iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õiguskorra selgus

Õigus
60 allalaadimist
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.

Infoteadus
253 allalaadimist
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun