elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
"Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper "Käsikäes" ooper V.Tormis "Eesti kalendrialulud" lauludetsükkel "Raua needmine" ? "Luigelend" ooper "Eesti ballaadid" folkloorne lavateos "Kevade" "Libahunt" filmimuusika "Teele teele kurekesed" lastelaulud A.Pärt "Meie kooli katseaias" laste kantaat "Perpetum mobile" ? "College teemal B-A-C-H" ? "Pro et contra" tsellokontsert ... O.Ehala "Nukitsamees" filmimuusika "Karoliine hõbelõng" filmimuusika "Don Juan Tallinnas" filmimuusika
paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (IIII, 19231924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule.
Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis laialdaselt j a sisaldas tänapäevani populaarseid lastelaule "Teele, teele, kurekesed", "Uinu, mu laps" jt. Fr. Kuhlbars oli oma töös lugupeetud ja hinnatud inimene. Viljandis elas kirjanik üle veerand sajandi pensionärina nii, et vähesed tema olemasolust teadsid ja teda nägid. Kirjanik suri 28.augustil 1923. aastal ja on maetud Viljandi kalmistule. Fr. Kuhlbars on eesti kirjanduse ajalukku jäänud lüürikuna. Ta tuli kirjandusse pärisorjusliku igandite vastu suunatud võimsa ühiskondliku liikumise tõusu ajal, mis toimus rahvuslike loosungite all
Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus jäi peatuma viljapuuaeda. Küsi päevalille käest, kui sa muidu ei usu! TULI SÜGIS VÄRVIDEGA Helvi Jürisson Sügis astus metsa, värvipotid õlal. Tema kannul kajas vaskse kella kõla: ,,Aeg on teele minna, pääsud, kurekesed!" Aga mahajääjail oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured,
F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917)
Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub". Juhan Kunder( näitekirjanik) ,,Kroonu onu", ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus". Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", ,,Armastuse narrid", ,,Tallinna narrid ja narrikesed" (,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud
koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul").
väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed. Friedrich Kuhlbars (pse. Villi Andi; Mangu Sild; Fritz Klüse)- TÕSi kasvandik, koolmeister Viljandis, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Looming: ,,Laulik koolis ja kodus"; ,,Laste laulik"; ,,Kooli kannel". Tähtsus: viis ilmaliku laulurepertuaari koolidesse; ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Kungla rahva" sõnade autor; ,,Lõikuselaul" Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: ,,Kooli laulmise raamat"; ,,Pildiaabits", ,,Eesti lugemise raamat", ,,Laste lugemiseraamat". Tähtsus: ,,Viisk, põis ja õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse
Näiteks Eesti asub suurel Ida-Atlandi rändeteel, mis läbib 75 maailma riiki ja mida kasutab 295 linnuliiki. Rändlindude heaks käekäiguks tuleb tagada turvaline rändetee, säilitada peatumis- ja toitumiskohad ning elupaigad talvitusaladel. 9 KASUTATUD ALLIKAD LINDUDE RÄNNE. Riho Kinks. http://www.eoy.ee/sites/default/files/Lindude_r2nne_www.pdf (26.01.2016) Ritta, ritta, kurekesed! http://www.eestiloodus.ee/artikkel4841_4822.html (02.02.2016) 10
sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni. Ajaviitekirjandus: robinsonaadid – populaarse rahvusvahelise päritoluga jutukirjandus, mõningal juhul lastele jenovevad – armsad ja haledad lood ilmsüütust naisest Jenovevast 19. sajandi olulisimad autorid Carl ja Martin Körbu ''Karjalaste luggemise ramat'' J.V. Jannsen, F. Kuhlbars ''Teele, teele kurekesed'' A. Grenzstein ''Viisk, põis ja õlekõrs'' F.R. Kreutzwald ''Eesti rahva jutud'' Jakob Pärna ''Lühikesed jutud armsa lastele'' 19. sajandi lõpul võeti sõna ajakirjanduses lastekirjanduse üle. Lastekirjandust hakati määratlema pedagoogiliskirjandusliku nähtusena. 19. sajandi viimasel veerandil tugevnesid esteetilised taotlused. Kogumikke koostasid koolmeistrid või vaimulikud, sajandi teisel poolel toimus murrang ka õppekirjanduses. 1900-1917
d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons (31.03.2011, 11:30) Julius Oengo (1901 1941) Julius Oengo õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis.
loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke",
Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. 1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor
14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab?
· Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud". · Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked. Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars: · ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle
lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923- 1924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule. Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal. Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi
Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu. Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud, üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad käes on puhas viis! Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks. Parvest jälle puudub üks... Kurest lastekirjanduse kogumikes: 1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985; lk. 23. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kure sukad, Olivia Saar, lk. 22. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Kure plaanid, Eno Raud, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Kaval konn ja edev kurg, August Jakobson, lk. 181. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud
· Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad,
annaabi.ee 
