Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980
Alates 1993 aastast töötanud Eesti Kunstiakadeemias joonistamise õpetajana, 19931998 maali õpetajana, 19982003 maali dotsendina, 20032010 maali professorina ja maali õppetooli juhatajana. Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik. Kaido Olel on olnud ohtralt isiku ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning kahel korral on ta pälvinud ka Kultuurkapitali aastapreemia. 2012. aastal määrati Kaido Olele kolme silmapaistva näituse eest 2012. aastal Konrad Mäe medal ja sellega kaasnev 3200 euro suurune preemia. 2014. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi
märgiline erakordsus Looming Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag. Tunnustus Balti Assamblee kunstipreemia 2013 Eesti Muusika Aastapreemiad, Kultuurkapitali, Eesti Muusika Päevade ja muud preemiad mitmel korral Aasta Seikluse tiitel 2010 ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest (žüriis Go Reisiajakiri ja Matkasport) Lingid https://www.youtube.com/watch?v=T-bWSk CzOjg https://www.youtube.com/watch?v=XoDcZI 1bQ7w https://www.youtube.com/watch?v=_TvcCG OB2hc
Ühiskonnakriitika ,,Ma nägin seda. ,,Naised seisavad nii Riigisaladus-Kottida kui müür’’ 2007-2009 rahvast’’ 2004 Maalid ,,Ma nägin seda.Jeesus ,,Bunker’’ 2004 on sündinud’’ 2003 Loodus ,,Looduse pilt. Talvine mets’’ 2001 ,,Pesa’’ 2001 Preemiad • 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 20 000 Eesti krooni ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane
aastal. Pärdil on mitmeid teoseid, kõige uuemad on: "Für Lennart in memoriam" (2006), Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" (2008) – pühendatud Venemaa naftafirma Jukos eksjuhile ja praegusele vangile Mihhail Hodorkovskile, "Adam's Lament" ("Aadama itk") (2009) ja "Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel" (2009). Samuti on saanud Arvo Pärt palju tunnustusi, üks neist saadi 15. Oktoobril 2014. aastal- Praemium Imperiale (rahvusvaheline kunstipreemia, mida antakse välja alates aastast 1989 nende kunstivaldkondade esindajatele, mida Nobeli preemia ei kata). Kati Kollom 12.C
parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus
Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks
veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aastat Tartu Laste Muusikakoolis klaverit ja on laulnud mitmetes koorides. Nemvalts oli ka 1978. aastal asutatud Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige, samal aastal sai ta Kuressaare linna kunstipreemia. Tema tööd on olnud näitustel Tallinnas, Kuressaares, Pärnus, Põltsamaal ja Soomes. Tema meelistehnikad on akvarell ja õli, ta on katsetanud ka graafikat. Oma õpetajateks Saaremaal peab ta Külliki Järvilat ja Ants Varest. Kõige rohkem meeldisid mulle lillemaalid, teiste seast veel rohkem jäi mulle meelde maal ,,Must lill" kuna see oli must-valge ja mulle see väga sümpatiseerib, see on lihtne ja puhas ning samas tekitab suuri emotsioone, pilt on väga voolav
Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda, Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid, Kolme Koka kok, Opel Kadett Caravan, Viini sai, Norra kampsun, laev Tormide Rand, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta, jõululaupäev, suur reede, luukapäev, uusaasta, lihavõtepühad, jaanipäev, dalai laama, Tema Majasteet Norra kuningas Harald,
installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja kandis see nime "monument tallinnale". läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris. Teosed___ Tunnustused · Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973) · Tokio graafikabiennaali preemia (1974) · Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Publikatsioonid Leonhard Lapin: Tarbimishulluse lõpp. Välislingid · Ants Juske. Leonhard Lapin kas suurim klassik? epl.ee, 25. aprill 2009 · Jürgen Rooste Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees Maaleht, 04. mai 2012 · Leonhard Lapin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK Leonhardi tegemised Pornokomisjoni liige oma töös midagi roppu ei näe
On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht * 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest.
Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev. See maal rääkis mulle, kuidas hobuse ja poisi vahel on eriskummaline side. Nii poiss kui ka hobune kaitsevad mõlemad üksteist oma eluhinna eest. Nad oleksid
http://digikogu.ekm.ee/no_category/oid12178/?&offset=5164 Luulekogud "Armastades" (2012) "Võta suhu sõna" (2011) "Kaunimad laulud: luulet möödunud sajandist" (2000) "Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. 19691977 Teosed on avaldatud Albert Trapeezi nime alt Tunnustused Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973) Tokio graafikabiennaali preemia (1974) Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Tänapäev Paljud tema teosed on erakogudes ülemaailma ja teoseid on võimalik oksjonitelt osta. Eelnev L.Koidula autoportree on oksjonil müügil 1650 euro eest Küsimused Mis sõna tõi Leonhard eesti ja soome keelde esmakordselt? Kellest tegi kunstnik autoportree? Mis oli paljudel piltidel esiplaanil? Kasutatud materjal
kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972). Aastal 1972 tunnustati teda A. Aleksandrovi nimelise hõbemedaliga. Aastal 1973 sai ta Eesti NSV muusika-aastapreemia, aastal 1976 ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia. Tema tuntumaid lugusid: Heldur Karmo sõnadele: · Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972)
juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Tänaseks on Tüür enim mängitud eesti helilooja koos Arvo Pärdiga. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Bänd In Spe sai alguse 1979 aastal Tüüri algatusel. In Spe muusika kaudu tahtis Erkki-Sven Tüür väljendada oma huvi klassikalise muusika ja roki ühendamise vastu. Tüüri "Sümfoonia seitsmele esitajale" esimene lugu, kus rokistiil on ühendatud vanast ja kaasaegsest sügavmuusikast. Suhteliselt instrumentaalne, kuid kurvameelne teos. Esimest korda lugu kuulates tekkis silme ette keskaegne turg, kuid trummid annavad loole rokihõngu, mis justkui
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid
(arvestades ka tema lühikeseks jäänud eluteed) väga produktiivne. Lisaks on raske ette kujutada eesti skulptuuri ajalugu ilma Ülo Õunata, võib ainult mõelda, mida ta oleks praeguseks ajaks loonud. Õun lahkus vara. Kriitikud olid tema tööde vastu sõbralikud, ometi hoidis ta pigem omaette. Ülo Õunast on tehtud kaks filmi: ,,Mitme tahuga Õun" (1984) ja ,,Pildi sisse minek" (1986). Mees on pälvinud ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia aastal 1979. TEOSEID "Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969) "Mikk Mikiveri portree" (1975) "Isa ja poeg" (1977) "Kaljo Põllu" (1978) "Voldemar Panso" (1978) Hermann Adolf Alexander Schmidti mälestussammas Tartus (1982) Eduard Vilde portreebüst Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1983) Paul Pinna portreebüst "Estonia" teatris (1984) Theodor Altermanni portreebüst "Estonia" teatris (1985)
õlietüüdid. 6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Azbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga. 7) Avas 1904 Tartus oma stuudio. Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid
Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamise ga nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines
Alates 1992.aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3
2. 2010. aastal valmis Toomikul tema teine lühifilm "Oleg" mis on tumeda, süütundest kantud atmosfääriga psühholoogiline lugu, mis põhines tema isiklikel nõukogude armeeteenistuse mälestustel 1980. aastatest. Toomik on ka avalikult väljendanud soovi lavastada täispikka mängufilmi. Tunnustus · 2005. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidult Konrad Mäe medali, mida kunstnik saab pälvida vaid korra elus ja mis on küllaltki prestiizne kunstipreemia, seda eriti eesti maalijate seas. · Lühifilm "Armulaud" sai zürii eripreemia 54. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil. · Jaan Toomik elab ja töötab jätkuvalt Tallinnas ja on 2000-ndatel aastatel töötanud Eesti Kunstiakadeemia Interdistsiplinaarsete kunstide professorina ja maalikateedri juhatajana. 1. ,,Nimeta" 2. ,,Tantsides isaga" http://www.youtube.com/watch?v=rWDDmsB2EDA 3. ,,Teekond Säo Paulosse" 4. ,,Tantsides koju" 5. ,,Nimeta mees"
Igavene Linn, Roheline Mander Kohanime juhuslik täiend lava Vargamäe, tuleviku Jaapan kultuuri Pariis Autasude nimetused Nobeli rahuauhind, Friedebert v.a neis nimetustes sisalduvad muud Tuglase novelliauhind, Kristjan nimed Raua kunstipreemia, Prantsuse ajalehe Spordileht karikas, Brüsseli Akadeemia suur romaaniauhind maailmanäituse suur hõbemedal Nimetusele lisanduv järgumärge esimese järgu preemia, suur medal, kolmanda astme diplom Aunimetused sajandi eestlane, aasta õpetaja, aasta kultuurisündmus, parim lihaveisekarja kasvataja, EOK
Lõuna-Londoni galerii; Closing the Distance. Lania Kaasaja Kunsti Keskus Gdanskis; 2001 "Ars 01" Kiasma Helsingis; 2000 "Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf NRW"; 10 PAAR. Kuressaare loss; Kuurne, Belgias; "Painterly Issues". Vilniuse maalitriennaal; 1999 23. Rahvusvaheline Ljubljana graafikabiennaal. Preemiad: 2003 Sadolini aastapreemia; 2003 Hansapanga aastapreemia; 2002 Kultuurkapitali aastapreemia; Maalikunstnike liidu aastapreemia; 2000 Kristjan Raua nim. Kunstipreemia; Harpuun, Vaala galerii preemia; 1997 UNDP aastapreemia. Publikatsioonid: Kaie Kotov, "Marko Mäetamme visuaalne grammatika. Kunstiteaduslikud uurimused, 2004/1(13); Marko Mäetamm (autor), Lennart Mänd (köide). "Kõnelevad majad". Speaking houses. Ribop 2003, Tallinn; Michael Hübl. "Estland: John Smith (Marko Mäetamm und Kaido Ole)". Kunstforum International, Bd. 166 August oktoober, 2003; Anders Härm. Marko und Kaido. Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th
Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.com www.navitrolla.ee www.eppmaria.ee
Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil
1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest
Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998), Suure Vankri auhinna (1996, 1997) ja on olnud aasta kodanik(2009). Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt
kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. 2
· 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia · 1997 Ado Vabbe preemia · 1998 Terzo premia International Exhibition of Art "Citta Di Locri" · 2001 Konrad Mäe preemia · 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia · 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil · 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia VIGALA SASS JA SAATANLIK JÄNES - LASTE TERVISE RIKKUJA - KAS SIIS SEE ONGI SEE RIIK, MILLE EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED: 1991,1995,1997 Tartu Ülikooli raamatukogus 1992,1997 Raatuse galeriis, Tallinn 1993 MINA Vaal galerii, Tallinn 1993 Sebra galerii, Tartu
Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Kristjan Raua preemia Kristjan Raua nimeline aastapreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja 1973. aastast peale Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Erandina võidakse preemia välja anda varem valminud tööde või elutöö eest. Igasugune autasu on andja(te) zürii, komisjoni seisukohavõtt. Kristjan Raua kunstiaastapreemia on aga aastakümnete vältel nii demokraatlikuks, lausa hõlmamatult laiapõhjaliseks muutunud, et on
helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming: Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu oratoorium "Ante finem saeculi" ("Sajandi lõpu eel", 1985), missa "Lumen et cantus" (1989), "Inquiétude du fini" ("Lõplikkuse rahutus", 1992). Üks kaalukamaid teoseid selles vallas on dirigent Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994). Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper "Wallenberg" (2001).
Tema folkloori-interpretatsioonid tegid nähtavaks regivärsilises pärandist kaasaega kandunud kangelased ning muinasolendid, kellel eesti rahvalauludes ja muistendites polnudki seni antud kuigi konkreetset väliskuju. See, mis sõnaliselt jäi kaasaegsele publikule väheütlevaks, tõlgiti Raua loomingus arhetüüpide universaalsesse mõõtmesse, milleta üheski kultuuris kuidagi toime ei tulda. 4. K.Raua preemia Kristjan Raua nimeline aastapreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja 1973. aastast peale. Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Erandina võidakse preemia välja anda varem valminud tööde või elutöö eest. Igasugune autasu on andja(te) zürii, komisjoni seisukohavõtt. Kristjan Raua kunstiaastapreemia on aga aastakümnete vältel nii demokraatlikuks, lausa hõlmamatult laiapõhjaliseks muutunud, et on
Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. 8. Autasud Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe ~ ajalehe Spordileht karikas (autasu välja pannud asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind,
1997: Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '99" lavastajapreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2004: 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruni Wiliam Horzyca teatris välja Witold
NB! prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik on prantsuse rahvusest, prantslane) Prantsuse maalikunstnik (maalikunstnik Prantsusmaalt, ei pruugi olla prantslane). Sarnaselt: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, jaapani kunst, vene ballett Usundinimetused: luteri usk, buda usk, muhamedi usk Autasud: üldnimelised autasud (v.a neis sisalduvad muud nimed): Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind, Kristjan Raua kunstipreemia, Spordilehe karikas Üritused: üldnimelised üritused (v.a neis sisalduvad muud nimed): rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, 15. olümpiamängud, 24. üldlaulupidu, 21 sisekergejõustiku MM-võistlused, rahvusvaheline muusikakonverents, Tallinna päevad, hansapäevad, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival Kuud ja nädalapäevad: mai, juuni, neljapäev, reede
Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. Autasud Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Eesti Vabariigi teaduspreemia, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe karikas (autasu välja pannud riigi, asutuse, ühenduse vm järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk,
annaabi.ee 
