sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes, luues nii vabastava elamuse. Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1
2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati...
Pastoosne reljeefne, paksu värviga maalimisviis. Paspartuu pilti raamiv kartong. Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum
15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17. Novelli tunnused tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, kindel suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi ja valgusevarjundite tundlikku esitamist. Impressonistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga. Bernhard Kullerkupp; Friedebert Tuglas; A. H. Tammsaare. 19. Fr. Tuglase ,,Suveöö armastus" on novell, sellepärast et seal on vähe tegelasi, tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20
1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so. ajajärgule ja keskkonnale tüüpilise kujutamist. Romaan - Jutustav kirjandusteos, eepika ulatuslikem Zanr. Tavaliselt proosavormis. Iseloomulik on avar elukujutlus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng.
silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke Ümarplastika oli reljeefikunstist kohmakam, detaile ei kasutatud, propotsioonisuhted paigast ära; Steel kuningate soovil ehitatud kivisambad REALISM on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist PRANTSUSMAA Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist, kujutasid kaasaega (19-saj keskpaik) 1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga
Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM 1.(ca 1830-1870 2. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. 5. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. 6. cONSTANTIN MEUNIER-laevalastija- belgia 7. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist.
REALISM (ca 1830-1870) Ladina keeles realis - e esemeline. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet ( KURBEE ) 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD
Kujunes 1930ndatel aastatel. Eeskujuks 19. sajandi realism. Teostes pidi sisalduma kommunistliku partei ideoloogia. Selline nähtus nagu sotsialistlik realism, mida harrastati Nõukogude Liidus 1940- 50-ndatel kasutas realistlikku laadi, kui ei kujutanud elu realistlikult, kuna piltidelt vaatavad eranditult vastu õnnelikud inimesed, kes teenivad oma riiki ja valitsejat suurima heameelega. Nõukogude Liidu ametlik kunstimeetod oli 1930. aastatest alates sotsialistlik realism, mis valitses ühtviisi kõigil loomealadel kirjandusest kujutava kunsti ja filmini. Selle ülesanne oli mõjutada kõrvuti muu propagandaga rahvast mõtlema ja käituma võimule sobival viisil. Kui Eestis 1940. aastatel kehtestati Nõukogude reziim, kaasnes sellega senise eesti kultuuri loomepärandi keelamine, hävitamine ja ümberhindamine. Tühjaks jäänud kohale aga asuti
keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Ta isegi hakkas looduses nähtavat tagasi viima üksikutele geomeetrilistele vormidele. Nõnda tekkis tema teooria, et "looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju", mille mõned Cezanne järgijad üles puhusid. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele. Cezanne' loomingu laadi ja temaatika määras suures osas tema valitud kunstimeetod. Vahel kaldus ta peatähelepanu esemete struktuurile. Ta hakkas maalima esemeid, mis 5 lasksid välja tuua neid omadusi (puuviljad, nõud, tekstiil). Natüürmordi kaudu püüdis ta näidata, et kolorii võib edasi anda mitte ainult õhu värelust, vaid ka materjali ja eseme plastilisust. Vahel rakendas ta esemete konstrueerimismeetodi ka portreedes. Ta maalis
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus
vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare Intervjuu- usutlus Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Iroonia- Terav pilge Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum
6. Iseloomusta realismi, Balzac 1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist)
freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist)
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste
1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. 2. Realism(ca 1830-1870) Ladina keeles realis - e esemeline. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee]
isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin. Leidis väljundi sotsialistliku realismi kunstimeetodis · Sotsialistliku realismi kunstimeetod reeglite kogum, mis paneb paika nõuded või reeglid selle kohta, kuidas kunsti luua, levitada, vastu võtta, selle üle arutleda. Ambitsioon oli tegelikult laiem eesmärk oli maailma suurejooneline ümberkujundamine, totaalne muutmine. Kui kunstil on kasvatuslik eesmärk, peab suunama inimesi, siis see ongi tema eesmärk. Üritati maailma totaalselt ümber kujundada. Sotsialistliku realismi kunstiteosed:
Toob esile mässumeelsuse. Tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale Esindajad: Hugo, Sand. (Consuelo), Scott (Ivanhoe), Byron, Shelly, Koidula, Eliisabet Aspe, Andres Saal. Kunstis: Goya, Dedacroix (Delakroaa) Realism: kõige avatum, kõige mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k.) Tekkis 19 saj. 30-ndatel aastatel NB! Tuleb eristada realism kunstivoolune ja kunstimeetodina! kunstivool on tänaseni, alates 19 saj. 30-ndatest aastatest, sellel on palju alavoolusid kunstimeetod võis olla ka varem, lihtsalt kasutati neid meetodeid, see on laiem mõiste. Kasutatakse tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist, põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist, ebaoluliste seikade esitamist ja kirjandusväliste zanride matkimist. Läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga "Punane ja must"". Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj
Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert’i “Madame Bovary”. Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism. Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. „Realismus“ - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne- Euroopas 1830-1870. 1831 – Stendhal „Punane ja must“ - esimene realismi esindav teos. Realism – kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste
Teadusliku meetodi rakendamine kirjteoses viis naturalismi (Zola), elustus filosoofiline romaan, tugeva in (n-ö tõelise in) otsingud muutusid helgemaks ning optimistlikumaks + suurem huvi psühholoogia vastu. Maailmavaade: positivism, mõistus, loodusteadus (täpsus). ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund tekkis 1830ndail Lääne-Euroopas. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist (on äärmuslikum, rõhutab halba, madalat, inetut realismi haru). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning
annaabi.ee 
