aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit . Karli järglase Ludwig I Vaga (814840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni
VANA-ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat
,,paganliku" ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi
kontrolli alla. Montenegro pindala kahekordistus. Austria tunnustas Montenegro piire 1842.aastal, 1859.aastal tegi seda Türgi ja 1878.aastal Berliini Kongressil kõik teised riigid: nad tunnustasid Montenegrot kui iseseisvat riiki. Montenegro kuningas oli Montenegro kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1910. aastal kuni likvideerimiseni 1918. aastal. Ainuke Montenegro kuningas oli Nikola I Petrovi. Nikola ja tema järeltulijad jätkasid kuningatiitli kasutamist ka peale kuningriigi likvideeridmist. Nikola I valitsusajal (18601918) haaras Montenegrot ja tema pealinna Cetinjet majanduslik areng. Tähelepanuväärne on, et see toimus ajal, kui valitses ebakindlus ja Türgi võis sooritada uusi rünnakuid. Enne 1868.aastat oli Montenegros ainult mõni algkool, kuid ajavahemikul 18681875 avati 72 kooli, milles said haridust keskeltläbi 3000 õpilast. Algharidus, mida pakuti tasuta, sai kohustuslikuks
Suhetekorraldamisest hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. 687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell. Riiki tungisid araablased, kes said Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdati ratsaväge jagades maatükke (tulu eest ostsid varustust). Pippin Lühikese ajal tugevnesid suhted suhted paavstiga. Kriitilistes olukordades tuginesid küsimustes frangi riigi valitsejate poole. Paavsti toetust oli vaja kuningatiitli saamiseks. 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756 pani aluse kirikuriigile andes Kesk ja Põhja-Itaalia ümbruse paavstile. Karl suur valitsemise ajal tõusis võim haripunkti. Laiendas piire kõigis suundades. Oli ka langubardide kuningas. Suur osa Lääne-Euroopast allus talle. Paavst vajas sõjalist ja poliitilist kaitset. Aastal 800 kroonis paavst ta keisriks. Keisrivõim oli seega taastatud. Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid
Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri 2. frangi riik karolingide ajal Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni
7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema
Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel
· Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Poitiers'i lahing (Tours'i lahing) oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.
Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.
üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem toetas kultuuri hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid Karolingid: Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst, sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises. Nii tulid võimule Karolingid. Karolingide renessanss Frangi riigi kultuuriline edasiminek. Eeskujuks oli antiikaeg. taheti saavutada hea teadmiste ja oskuste tase, mis oleks võrdne mineviku suureeskujudega rajasid ilmalikke õppeasutusi, et oma järeltulijaid roomlaste kombel kasvatada ja harida Frangi riik pärast Karl Suurt:
(Neutris, Austraasia, Burgundia, Alemannia). 7. sajandil oli laiskade kuningate ajajärk. Nad ei jõudnud riiki valitseda ning nad vajasid kojaülemaid. 7. sajandi lõpus läks see võim Pippiniidide kätte. Üks tuntumaid Pippiniidide suguvõsast on Karl Martell. Tema suurim tegu oli 732.aastal Poitiersi lahingu eestvedamine, et peatada araablaste sissetung Euroopasse. Karl Martelli poeg Pippin Lühike otsustas võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni
maatükk läks pojale edasi, aga maatüki ülemineku pidi kinnitama see, kes oli maatüki andnud. Talupoeg pidi maaomanikule makse maksma maksude eest osteti sõjavarustust · Karl Martell pani alguse feodaalsuhetele maa jagamine sõjateenistuse eest · Kuningaks sai Karl Martelli poeg Pippin Lühike. · 751. aastal viimane merovingide soost kuningas kõrvaldati troonilt ( ei tapetud, vaid saadeti kloostrisse) Paavst andis Pippin Lühikesele kuningatiitli. Pippin andis paavstile maad( kirikuriik ) · Pärast Pippin Lühikest sai võimule tema poeg Karl Suur. · Ta tegi 50 sõjaretke, et laiendada Frangi riiki · Kagusuunas langobardide vasu ning nende riik liideti Frangi riigiga · Teine suund, kuhu suunduti olid saksid ( paganad Reini jõe ja E vahel) · Sõjad sakside vastu kestsid aastakümneid · Niipea kui sõjavägi lahkus, alustasid saksid ülestõusu
Inglismaa eestvedamisel 1713 kirjutati alla rahulepingule Prantsusmaa ning Inglismaa, Hollandi, Portugali ja Savoia vahel. 1714. aastal sõlmiti Rastatti rahu Prantsusmaa ning keisri ja Saksa vürstide vahel. Felipe V sai troonile tagasi tingimusel, et Hispaania ja Prantsusmaa ei sõlmi kunagi personaal ega reaaluniooni. Hispaania Habsburgide valdused (madalmaad, milano, napoli ja sardiinia) läksid Austria habsburgidel. Savoia hertsog sai kuningatiitli ning 25 Habsburgide valdustest Sitsiilia. Osalevad pooled: Habsburgid- Saksa keisririik, Austria, Inglismaa, Madalmaad, Portugal, Preisimaa, Hispaania (Kataloonia- Carlos III) vs Bourbonid- Prantsusmaa ja Hispaania (Felipe V). Inglismaa välispoliitilised huvid Hispaania pärilussõjas ja nende teostumine- Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Baleaari saarestikus
Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895- 1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni
Tema Aafrikasse väge juhtima jäänud pojad tapeti rahulolematute sõjameeste poolt ja väed läksid Kartaago leeri üle. Sitsiilias aga tõrjus Agathokles kartaagolased tagasi ja sõlmis 306. a. rahuleppe, millega müüs kartaagolastele tagasi neilt äsja võetud alad. Ka kreeklaste vastasleeri liider tuli Agathoklese poole üle, ja Sürakuusa türann kindlustas võimu kogu saare kreeka osa üle. Hellenistlike valitsejate eeskujul võttis ta endale kuningatiitli. 56 Valitsusaja lõpul laiendas Agathokles oma võimu Lõuna-Itaaliasse ja tema kätte langes ka Korkyra saar Kreeka ranniku juures. Nii tõusis Agathokles üheks toonase hellenistliku maailma vägevaimaks võimukandjaks, keda idapoolsed hellenistlikud valitsejad tunnistasid kui endaga võrdväärset. Agathokles andis tütre naiseks Epeirose
annaabi.ee 
