Kuningas Oidipus (0)

Sophokles. „Kuningas Oidipus“  kui antiikaja peegel Leia tragöödiast neile väidetele kinnitust. Kasuta ka tsitaate. # Inimesed pöördusid oraaklite poole, kui neil oli vaja lahendada 
probleem. Tavaliselt olid inimesed ebakindlad oma tegevustes, või ei teadnud üldse, 
mida teha, seetõttu pöörduti oraaklite poole, otsides tuge või kinnitust, et 
nende tegevused on õiged. Oraaklid, ennustades tulevikku, andsid küsijaile 
teada nende saatusest. # Enesetappu peeti üllaks ja kangelaslikuks teoks “Tapja end ükskõik kus peitku, olgu tal kaassüüdlasi või ärgu olgu, kuid mu 
needus leiab ta ja autu ots ta autud päevad lõpetab.” Oidipus ütles, et ta leiab selle, kes tappis Laiose, ning seda ta ka tegi. Rahvas
ülistas teda selle pärast, et ta oma lubadust pidas. Rahvas ülistas Oidipuse 
julgust ennast ise pagendusse saata ja end eraldada sellest riigist oma 
pattude pärast.  Enesetapu tegi Oidipuse ema Iokaste, aga ma ei leidnud raamatust värssi, 
kus mainitakse selle teo kangelaslikkust või üllust. # Usuti, et riiki peavad juhtima haritud aristokraadid, kuna nemad 
oskavad teha rahvale parimaid otsuseid. Vana-Kreekas oli ainuüksi hariduse saamine juba raske asi, aga sealt edasi 
aristokraadiks saamine on veel raskem. Kui nad on juba selle staatuse 
saavutanud, siis on neil kergem saavutada rahva usaldus. Nad on võimelised
langetama paremaid otsuseid kui mõned teised selles riigis. # Vana-Kreekas pandi lastele sümboolseid nimesid. Vana-Kreekas pandi lastele nimesid, mis tähendasid tugevust või jõudu, et 
see oleks neile abiks elus. Oidipuse nimi tähendas aga Jämejalga. Ta sai selle
nime oma jalgade järgi, mis olid vigaseks tehtud, kui tal need väiksena kinni 
seoti. Üks viide sellele on Saadiku värsid tema ja Oidipuse vestlusest.  “Eks vaata liikmekohti enda jalgadel! … Sealt aukudest ma välja nöörid 
kiskusin. … Seetõttu just sind kutsutaksegi Oidipus.” # Usuti, et jumalad määravad inimese saatuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja 
mõjutada elus ja looduses toimuvat. Seda kinnitab see fakt, et jumalad panid
needuse Oidipuse isale, Laiosele, selle eest, et too jamas Jumala pojaga. 


Laiose saatuseks sai see, et ta ei tohi jätkata oma vereliini. Kuid kui Laios ja 
Iokaste said omale poja, Oidipuse, määrati saatus hoopis temale. Et, poeg 
tapab iseenda isa ning abiellub oma emaga.  # Tähtsaks peeti omapärast väljendusoskust. Ma arvan, et omapärase väljedusoskuse all peetakse silmas oraaklite 
kõnepruuki. Nad tõid ju jumaltelt kuulutusi või ennustasid tulevikku 
mõistukõnes.  Teine omapärane väljendusviis võib olla sfinksi mõistatused. Nende peamine 
eesmärk oligi olla väga omapärane, et segadust tekitada. # Lisa veel üks antiikajale iseloomulik tunnus, mis avaldub 
tragöödias. Antiikajal peeti väga tähtsaks austust ja lugupidamist. Kui selles kaheldi, siis 
tavaliselt reageeriti sellele halvasti. Tragöödias on hästi esindatud see, 
kuidas Oidipus reageerib tema võimu vaidlustamisele ja tema 
süüdistamisele. Ta saab väga vihaseks kui teda süüdistatakse oma isa 
tapmises ja emaga abiellumises.  “Kui kaua veel ma kannatan neid jõhkrusi! Et surm su korjaks! Et sa 
kärvaksid! Sa tee, et ringi vaatamata kaod mu silma alt!” SISU kohta 1. Oidipus ütleb Laiose kohta, et  olen kuulnud tast, mitte näinud 
silmaga. Kas tal on õigus? Põhjenda. Tal ei ole õigus, sest tegelikult on Oidipus näinud Laiost (isegi ta ära tapnud),
aga ta ise ei ole sellest teadlik. Ta nägi Laiost teede ristil, aga ei suutnud 
teda tuvastada, sest Laios ei näinud välja nagu kuningas. 2. Milles ja miks süüdistas Oidipus Kreoni? Oidipus arvas, et Kreon tahab ta trooni endale saada ning et ta plaanib 
Oidipuse langemist.  3. Milline roll on teoses kahel karjusel? Ühele karjusele anti väike Oidipus, et too selle mägedesse surema viiks, aga 
karjus andis lapse teisele karjusele, kes selle siis viis Korintosesse. Oidipus 
anti Polybosile ja Periboiale, kes olid Korintose valitsejad, kes ei saanud lapsi.
Üks karjustest oli ka Laiose teener ning temast sai ainuke tunnistaja kuninga 
tapmisele. Hiljem mängisid karjused olulist rolli tõe päevavalgele toomisel. 4. Kuidas suhtub  Iokaste oraaklitesse, ennetesse? Iokaste suhtub ennetesse ja oraaklitesse skeptiliselt. Ta on arvamusel, et 


Oidipus on surnud ning seetõttu on ta oma saatusest pääsenud ning nüüd ta 
ei taha enam uus endeid ja ennustusi uskuda. 5. „Miks küll su naine tormas lossi, käskija, nii raskes 
meeleheites?“ Mis oli Oidipuse arvates selle põhjuseks? Aga 
tegelik põhjus? Oidipus arvas, et Iokaste oli šokis, et Oidipus ei pruugigi olla kõrgest soost 
mees. Tegelikult aga sai Iokaste aru, et Oidipus ongi tema laps ja tema 
saatus ei olnud muutunud.  6. Apolloni templil Delfis on kaks mõttetera “Tunne iseennast“ ja 
„Mitte midagi liiga palju“ (st hoia mõõdukust).Kuidas on need 
seotud Oidipuse tragöödiaga? Kas need mõtted on olulised ka 
tänapäeval? “Tunne iseennast“ on oluline nii tragöödia sisule kui ka tänapäeva 
indiviididele. Iseenda tundmine on väga oluline, sest võib ju hoolida palju 
teistest, kuid selle käigus iseenda eest aga ei hoolitseta. Samuti vedas 
Oidipust alt tema sugupuu mittetundmine (mida tegelikult saab mingil 
määral andestada, arvestades seda, et tal ei olnud võimalust seda uurida). 
Enda sugulaste ja eelkäijate tundmine on oluline nii rahvusliku kuuluvuse 
tunnetamiseks ja selleks et ei juhtuks sama viga, mis juhtus Oidipusel. „Mitte midagi liiga palju“ teine mõttetera tähendab mõõdukuse hoimist 
ning ma arvan, et Oidipus oleks pidanud leppima sellega, mis tal juba oli 
(Korintose prints). Kui Oidipus oleks Teeba kuninga kohast ära ütelnud ning 
oleks jäänud ainult linna päästjaks kangelaseks, siis oleks võimalik tema 
saatust muuta (kuid seda ei juhtunud).
 Arvan, et ka tänapäeval on samamoodi; joostakse ühe asja juurest, mis ei 
sobi enam, teise juurde ja tahetakse kohe kõige paremaid asju. Tahetakse 
endale parimat lõpplahendust. 7. Mis iseloomustab Oidipust isana? Missuguse palve esitas O. 
Kreonile seoses oma lastega? Oidipus hoolis oma lastest väga, olenemata sellest, et need kaudselt tema 
omad õed-vennad oli, ning ta palus Kreonilt, et ta hooliseks ta tütarde eest 
nagu need oleks ta enda omad. Samuti palus ta, et ta lapsed ei peaks 
tundma samu piinu tundma nagu tema. 8. Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? 
Kuidas? Kui Oidipus oleks jäänud Korintosesse oleks kõik olnud välditav. Tema 
teekonnal on veel palju kohti, kus ta oleks võinud teha teise otsuse ja oma 


saatust muuta, nt. kohtumine Laiosega teeristil, Teeba kuningakoha 
saamine, Laiose tapja otsimise poolelijätmine jne.  9. Tragöödia põhjal võib sõnastada mitu ideed (sõnumit). 
Kasutades mõisteid teadmine-mitteteadmine, õnn ja õnnetus, 
sõnasta need. “Mitteteadmine on õnn, teadmine ei pruugi olla õnnetus, aga sa ei saa seda 
kindlalt väita ilma teadmata.”
Arvan, et see võiks sobida teost iseloomustama, sest kõik olid õnnelikud 
teadmata tõde, aga Oidipus lootis tõe välja selgitamisega kõiki veel 
õnnelikumaks muuta, lõppude lõpuks, tehes hoopis vastupidist. Loe järgmist katkendit Anne Lille artiklist „Saatus ja vaba tahe
vanakreeka tragöödias“ (Vikerkaar 198, 7). „Saatusetragöödias on kangelane võimetu muutma sündmuste 
determineeritust(ettemääratust), tema püüdlused sel eesmärgil on kasutud. 
Tulemuseks on jõuetuse ja hirmu teke, antiiksed kangelased on aga kõike 
muud kui väetid pelgurid./…./ Huvi keskpunktis on tragöödias tavaliselt see, mida oraaklites pole- 
kangelase siseheitlus, otsuste, valiku tegemine. Kui eesmärk oleks näidata 
ainult saatuse täitumist, kaoks tegelikult kogu traagiline konflikt. Sündmuste raskuspunkt on aga eetilisel tasandil, keskne probleem on 
moraal ja väärtused, mille nimel kangelane tegutseb. Oraakleid oleks 
mõistlik pidada mängureeglitest tulenevaks, asja juurde kuuluvaks 
atribuutikaks, mille abil ja mille kaudu saab näidata inimest tema 
suhtumiste, tunnete, otsuste ja kogu käitumise keerukuses.“ Kuidas aitab see tõlgendada tragöödiat? Kas võtta seda kui 
saatusetragöödiat või kangelase Oidipuse tragöödiat? Põhjenda. See katkend paneb mõtlema lähemalt Oidipuse tegevustele ja käikudele, mis
ta tegi. Mina võtaks seda kui saatusetragöödiat, kuna Oidipus ei saanud 
muuta seda, mis talle ette kuulutatud oli. Tegelikult, ta esialgu ei teadnudki, 
milline saatus tal oli. Mõeldes veidi rohkem Oidipuse mõtlemisele, siis ta ei 
teinud midagi oma saatuse suhtes, sest hetkeks, kui ta sellest teada sai oli 
talle kuulutatu juba tõeks saanud. Karoline Tõnne 10B