Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis. Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatsevad su päritolu kohta, siis sa võid iial mitte teada saada, et sa pole nende poeg või tütar. See, et Oidipos tappis oma isa, see oli minu arust täitsa juhus, sest ta ei teadnud Laiost. Aga nagu öeldakse, iga vale tuleb kunagi päevalgele. Nii tuli ka see. Oidipus sai juhuslikult Iokastelt teada Laiose surma asjaolusid ja kui ta hakkas seda enam uurima, siis selgus, et tema poolt tapetud Laios oli tema nioloogiline isa ja naine kellega Oidipus abielus oli, oli tegelikult tema lihane ema. Tal olid oma emaga lapsed, sohilapsed. Seda ei saanud aga kumbki kannatada
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
annaabi.ee 
