Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega
"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub
kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole.
Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene
võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlve. Ta abiellus kauge sugulase Iokastega. Nende valitsemise ajal hakkas Delfi Apolloni oraakel etendama juhtivat osa perekonnaõnnes. Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha
„Kuningas Oidipus“ Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik „Kuningas Oidipus“ Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta
,,Kuningas Oidipus" Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik ,,Kuningas Oidipus" Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus päris talt aru,aga Teiresias ei tahtnud öelda sede ennet välja ,ei tahtnud riidu vms,aga Oidipus otsustas,et kui Teiresias oma suud lahti ei tee,siis ta on mõrvariga kaassüüdlane,et teda ei avalda neile,ja siis sai ta ka Kreoni peale
Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2
Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana,
Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde
altarilgi. Kuningas tuli viisakalt tervitama saabunuid ja küsis mis on neil probleemiks. Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega . Ja oidipus andis sama nõu ka koorile otsida üles roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka
Sisu kokkuvõte „Kuningas Oidipus“ Kord valitses Teeba linna kuningas Laios. Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg)
1)missugused kohutavad sündmused Teeba linnas olid toonud preestri ja noorukesed poisid palvetama kuninganna lossi ette?- linna laastab katk, inimesed surevad, vili jääb hooleta, terve linn on vaevalt elus, 2)millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel?- Oidipus tappis enda isa, teine on see et ta on paaris naisega kes on ühtlasi ka tema ema 3)milles süüdistas Oidipus Kreoni, kui arvas, et Teiresias teda toetas?- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes
millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et
OIDIPUS 1. Millised sündmused Teeba linnas olid toonud preestrid ja noored poisid palvetama kuningalossi ette. (Tsitaat teoset) 2. Kuidas püüdis Oidipus pääseda ettekuulutusest, mille ta enda kohta teada sai? 3. Kes on Teireseias ja millist rolli mängib ta Odipuse elukäigus? 4. Mida saab tragöödiast teada Oidipuse kasuvanemate kohta? 5. Millise karistuse määrab Oidipus Laiose mõrtsukale enne, kui ta teada saab, kes see on? Millise karistuse määrab Oidipus pärast iseendale? 6. Miks ei selgitatud Laiose mõrvarit välja siis, kui roim oli veel värske? 7. Kumb teab enne tõde Laiose mõrvari kohta Iokaste või Oidipus? (Tsiteeri teost) 8. Kas Oidipus ja Kreon on vaenlased? Põhjenda oma arvamust . 9. Missuguse teate tõi Teebasse Korintose saadik? 10.Mida palus Oidipus Kreonilt soeses oma lastega? (Tsiteeri) 1
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas
Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Raamat algab sellega kui Teebas kuninga lossi ees kohtuvad kuningas ja preester ning preester kurdab Oidipusele oma muret riigi suhtes. Peagi saabus Kreon, kes ütles preestrile ja Oidipusele, et selleks et riiki päästa tuleb üles leida ja maalt välja saata endise kuninga Laiose mõrvar või mõrvarid. Oidipus käskis kõigil kes midagi mõrvarist teab sellest talle ütelda. Tuli Teiresias ja Oidipus päris temalt, kas ta teab kes on mõrvar. Pika vaidlemise peale vastas Teiresias, et Oidipus ongi mõrvar, mille peale Oidipus läks väga vihaseks. Teiresias ütles ka, et Oidipus on abielus tegelikult hoopis oma emaga, seda aga Oidipus muidugi uskuda ei tahtnud. Oidipus arvas, et Kreon käskis Teiresiasel sellist juttu rääkida ja ta arvas, et Kreon on ta reetnud
Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks
oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms
"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
Kaitsekõne ``Kuningas Oidipus`` Ma sündisin kuningas Laiose ja tema naise Iokaste lapsena.Enne minu sündi oli aga Laiosele ennustatud ,et ükskord oma poeg ta tapab .Seepärast lasigi ta mind kinni siduda ja kuristikku visata.Siiski olen ma veel elus.Sest milles mina süüdi olen see oli ju kõigest ennustus ,kuid mees kellele anti ülesanne mind tappa,oli hea südamega.Ta andis mind ühele tavalisele töömehel,kes kasvatas mu üles nagu oma poja.tema naist teadsin ma endale emaks olevat.
"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovib valitseda oma riiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud saatuse vältimiseks jalad läbi a viidi mägedesse surema. Kaastundlik kerjus aga toimetas lapse Korintose kuninga Polybose juurde, kes kasvatas ta üles, pani nimeks Oidipus. Noormehena sai Oidipus omakorda oraaklilt hoiatuse- olgu ettevaatlik, et ta ei tapaks oma isa ega naituks emaga. Polybost pärisisaks pidades põgenes ta laia ilma
On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose kuningale viis
Räägin teile oma kurva loo... Enne minu sündi kuulis mu isa ennustaja käest, et tema poeg tapab tema ja abiellub tema naisega. Mu isa uskus seda ja loobus minust. Tänu heale karjusele, kes mind päästis, elasin ma oma lapsepõlve Korintose kuningriigis. Ma arvasin oma emaks ja isaks olevat valesi inimesi. Nad ei rääkinud mulle kunagi, kes olid mu tõelised vanemad. Delfi oraakel ennustas mulle: "Sa emaga heitvat ühte ja hõim sest sündivat ja isa, kes kord su soetas, saadad surma sa." Ma uskusin seda ja eemaldusin oma vanematest ja lahkusin kungriigist. Mööda maailma ringi rännates kohtasin ma tundmatuid mehi. Mul tekkis nendega tüli ja ma tapsin ühe neist. Rännakut jätkates jõudsin ma Teeba linna. Sealne linnarahvas leinas oma kuningat, kes oli hiljuti tapetud. Tänu sellele, et ma lähendasin sfinksi koodi ja
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et
inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." ,,Iga inimene, kellest hoolime, on lõpuks järjekordne kaotus." ,,Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule." ,,Kuningas Oidipus" Sophokles (496-406 eKr) Vanakreeka. Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja
Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest
A on Zeusi ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu mirt, lind tuvi (mõnikord ka varblane ja luik). Hermes (Mercurius) Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist nutikaim ja kavalaim, meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal, näitas hingedele teed allilma. Ares (Mars) Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline, surelike kehastatud needus, aga ka argpüks. Lind raisakull. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes on üheltpoolt Zeusi ja Hera poeg, teisalt aga ainult Hera poeg. Hephaistos oli ainukesena inetu, lombakas. Oli ka sepatööjumal. Tema abikaasaks on Aphrodite. H on lahke ja rahuarmastav jumal. Hestia (Vesta) Zeusi õde, neitsilik jumal, kodukoldejumalanna. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle. PILET NR 2 ALLMAAILMA KIRJELDUS Surnute riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
