· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised =10900 * 0,45 = 4922 Küttekulud kokku: 2000 Veoautode veo kulud : 70(kulu Tartu piires)*(76+26+127+47)(koormate arv) = 19320 Summa kokku 164002
· Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2
Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus............
Söödakulu arvutused ostusööda kasutamisest lähtudes jaotame üleskasvatusaja neljaks perioodiks järgmiselt: periood perioodi alguskaal perioodi lõpukaal juurdekasv söödakulu juurdekasvule kg/kg I periood 1 sea kohta 15 25 10 3,2 kogu grupi kohta sigade arv 100 1000 kaaluvahemiku saavutamiseks vajamineva sööda hulk 3200 kaaluvahemiku saavutamiseks kuluv päevade arv 24,61538 25 söödakulu kokku lähtudes täispäevade arvust 3250 II periood 1 sea kohta 25 40 15 3,1 kogu grupi kohta sigade arv 100 1500 kaaluvahemiku saavutamiseks vajamineva sööda hulk 4650 kaaluvahemiku saavutamiseks kuluv päevade arv 27,76119 28
veel jõudnud rutiiniks muutuda. Teisalt võib rutiinsete tööülesannete täitmise uuesti ajastamine säästa aega, jaotada tööde kuhjumist ning muuta ajakasutust eesmärgipärasemaks. Tegevuse ajastamiseks on vaja teada?: • Töö tegemiseks kuluvat aega • Töö sooritamise eeldusteks kuluvat aega (ahju kuumenemine nt) • Roogade küpsemiseks kuluvat aega Töö tegemiseks kuluvat aega võib mõõta kellaga või hinnata kogemuse põhjal. Töö sooritamiseks kuluv aeg on alati sõltuv sellest meetodist, mille abi tööd sooritatakse, köögi varustatusest jms. Peale eelpool toodute tuleb arvestada ka aega, mida on vaja töökoha korraldamiseks ja korrashoiuks (neid nimetatakse antud olukorras abiaegadeks). Abiaeg kulub: • Korrastustöödeks töökohal • Seadmete kokkupanekuks • Transporttöödeks • Nõupidamisteks probleemide korral • Kätepesuks • Puhkepausideks
antud uurimustöö raames poisse ja tüdrukuid eraldi ei käsitletud, kuna uuritavad olid soo alusel jaotunud gruppidesse enam vähem võrdselt. Uurimustöö andmed on kogutud Eesti noorte küsitlemisel. Tabelis 1, 2 ja 3 on välja toodud õpilaste andmed (protsentides) nende tundide alguseaja, kodutöödele kuluva aja, unepikkuse ja puhanud tunde kohta. Tabel 1. 12 – 13 aastaste noorte tundide algusaeg, õppimisele - ja magamisele kuluv aeg ning hinnang puhanud tundele Tundide % Õppimisele % Magamisel % puhanud % algusaeg kuluv aeg e kuluv aeg 8:00 30% -30min 30% 4h-5h 10% JAH 10% 8:15 40% 30min-1h 55% 6h-7h 60% EI 90% 8:30 30% 1,5h-2h 15% 8h-9h 30% Tabel (1) kirjeldab, et 12 kuni 13 aastased noored alustavad koolipäeva pigem kella kaheksa
temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub (mitu) a. ainekoguse massist c. Aine aurustumissoojusest 6. Jää sulamistemp on 273 kraadi a. absoluutses temperatuuriskaalas (K) 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub (mitu) a. keha temperatuurist b. Aine erisoojusest c. Massist d. Aine tihedusest e. Keha temperatuuri muudust 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a
Aine sulamissoojuse määramine Mõõdetakse temperatuur, mille juures toimub aine sulamine. Määratakse soojushulk, miś on vajalik aine täielikuks sulatamiseks. Aine sulamissoojuse määramine Et suurus ei sõltuks ainetüki massist, soojushulk siis jagatakse sulamiseks kuluv soojushulk aine mass massiga. Aine sulamissoojuse määramine Võetakse kasutusele suuruse tähis. Aine sulamissoojuse määramine Arvutatakse suurus Q ja tuletatakse m füüsikalise suuruse mõõtühik. 6000 J J 60000 0,1kg kg Sulamissoojuse mõõtühik
Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/ Kaalulangetamiseks kuluv aeg Kui teate, mitu kilogrammi soovite kaalu alandada, arvutage välja selleks kuluv reaalne aeg. Aeglasem kaalulangetamine on organismile kasulikum Kaalulangetamine oleks soovitav jagada etappideks. 2.Toitumise hindamine Enne kaalulangetamise alustamist oleks soovitatav vähemalt nädala jooksul analüüsida oma praegust toitumist. Süsivesikuid 55-60% Valke 10-15% Rasvu 25-30% Päevamenüü arvutamine Menüü väljaarvutamiseks saate kasutada spetsiaalset programmi.
Aurustumissoojus · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks · On füüsikaline suurus · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril · Sõltub temperatuurist · Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku keemistemperatuur keemissoojus · Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm Mõningate ainete keemissoojused Kondenseerumine on: · Aurumise pöördprotsess · Vabaneb energia (soojushulk Q) · Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C
aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest. Kehaline aktiivsus on igasugune skeletlihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuliku oleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaguneb : põhiainevahetuseks kuluv energia, kehatemperatuuri säilitamiseks kuluv energia ja kehaliseks aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. See on selge, et kehaline aktiivsus on vajalik keha õigeks funktsioneerimiseks. Kuidas siiski saame me öelda, et oleme kehaliselt piisavalt aktiivsed
Hüdrosüsteem Labortöö nr 2 Tööprotsess: Pumba käivitades hakkas tööle silinder, mis hakkas välja liikuma pikalt ja siis tagasi sisse. Peamiselt kasutatakse sellist silindrit lautades sõnniku koristamiseks. 5-le töökäigule kuluv aeg 2:55 min Töökäigu aeg(kesmine) 23,83 sek Tagasikäigu aeg(keskmine) 13,73 sek Põhiparameetrid 50Hz 380-420V/690V 60 Hz 8,7A 4kW 8,8 / 5,11 4.8kW 1425...1440 p/min 1720...1740 p/min L=1,75m Pump koos käivitus mootoriga
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
Küsimus 4 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon töötlemisel kasutatavate tööriistade materjaliks on Vali üks: a. Cu-W b. WC c. Al203 d. roostevaba teras Küsimus 5 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (traaterosioon) detaili paksusega H=12 mm ja pikkusega L=82,5 mm pooleks lõikamiseks kuluv aeg t (s). Soovitud tolerants T on 20 μm. t=L/vf , kus vf - ettenihe, mm/min (vt Tabel), L - lõike pikkus, mm. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 6 Valmis Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lõikamisel traadiga on traadi minimaalne läbimõõt (mm) Vali üks: a. 0,05 ÕIGE b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
SPRINT e. kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit
Reis on ka kooskõlas kehtestatud normatiividega (MKM määrus nr 42). 7 6. Veo kestus ja hind Barcelona ja Narva vaheline kaugus on umbes 3500km ning ilma puhkeajata oleks sõidu aeg umbes 35h. Oletan, et autorongi keskmine kütusekulu on 35l 100km kohta. Selle oletuse põhjal on kogu kütusekulu 1225l. Kuna autojuht tangib Eestis ning liitrihinnaks on 1,2€, siis kütusele kuluv summa on 1470€ reisi kohta. Kuna tagasireisiks on haagisel uus veos, siis ei arvesta ma selle kulu telerite transpordikulu sisse. 5 reisiga kuluks kütusele 7350€. Kui autojuhi palgale kulub 1200€ ja päevarahade näol 800€ siis kokku kulub autojuhile 2000€. Kuludesse lähevad veel ka erinevad teemaksud, kokku suurusjärgus 250€. Seega on kogukuluks 9600€. Veo omahinnaks tuleb 2,7€/km. Ühe teleri veoks kuluv summa on 4,4€ (omahind).
Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest.
Algoritmi nende osade ajaline keerukus, mis ei sõltu n-st on O(1). Iteratiivse algoritmi ajalise keerukuse hindamiseks leitakse tsüklite kordamise käigus sooritatavate põhioperatsioonide arv. Nii saame lineaarse tsükli ajalise keerukuse hinnanguks O(n) (tsüklis eeldatakse üks põhitehe). Ülesanne: Leida ajalise keerukuse hinnang lihtsale kahekordsele tsüklile, mis sisaldab ühte põhitehet. Rekursiooni sisaldava algoritmi täitmiseks kuluv aeg avaldatakse rekurentse võrrandina. Näide: Algoritm, mille kohaselt lähteülesanne mahuga n jaotatakse kaheks alam- ülesandeks (kumbki mahuga n/2), mis lahendatakse mõlemad samal meetodil. Tulemuste kokkupanekuks alamülesannete lahendustest kulub veek n operatsiooni. Võrrandiks saame f(n)=2*f(n/2)+n (f(1)=0) Def. Algoritmi keskmine ajaline keerukus A(n) konkreetse ülesande lahendamiseks kuluv keskmine operatsioonide arv. Def
molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks
· Liiv (räniliiv) + Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) + Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) = Klaas Klaasi välimus · Klaas on läbipaistev värvuseta peegelduv sile klaase on igasuguseid, värvlisi, õhemaid, paksemaid ja palju teisi erinevaid, selleks on lisatud teisi koostisosi Klaasi head omadused · kõva materjal · läbipaistev · hea peegelduvusega · raskesti kuluv · lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida Klaasi halvad omadused · habras · kergesti purunev · klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist Kasutusalad · Aknaklaas · Optilised elemenid · Mahutid · Dekoratiivsed rakendused · Ehitusmaterjal · Igapäevaelus Kasutatud materjalid · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse
Selle tagavad 1. Energiabilanss *Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama: Südame töö , Hingamise, Toidu seedimise , Neerude töö, Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö, Püsiva kehatemperatuuri, Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise, Liikumise *Energiavajadus sõltub: Vanusest, Soost, Pärilikkusest, Kehamassist, Aktiivsusest *Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab
Miks seda tuleks kasutada? ...avastamise elementidega vestlus. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise: -uurima, avastama -lahendama probleemsituatsioone -vaidlema -valikuid ja otsuseid tegema Mida ütleb jõukohasuse printsiip? · vanus · ülesande täitmiseks kuluv aeg · huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid · individuaalsed iseärasused Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Reeglid: -kasuta kõige olulisema kohta -nähtav siis kui kasutatakse -anna tajumiseks aega -lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? 1
Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekanes levib siseenergia soojemat külmemale kehale. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Keha siseenergiat saab muuta 2 viisil: töö ja soojusülekande abil. Keha soojendamiseks kuluv soosjushulk sõltub 3 asjaolust: temp. Muutusest, keha massist ja keha ainest. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra Q=cm(t2-t1) c= Q _ m( t2-t1) Q- soojushulk m-mass t2-lõpp temp. t1-alg temp. c-erisoojus J _ kg°C
Materjali laotamine Buldooser-CAT D6R T vahetuse kestvus 8,00 h Lsahk saha laius 3,05 m V saha maht 3,23 m3 Llaot laotamis pikkus 4,81 Vlaot kiirus II käik 1,89 m/s Tlaot laotamisele kuluv aeg 2,55 sek Ltühi tühisõidu pikkus 100,00 m Vtühi tühisõidu kiirus 4,08 m/s Ttühi tühisõidu aeg 24,51 sek Tkäik käiguvahetusele kuluv aeg 20,00 sek Tt täistsüklile kuluv aeg 47,06 sek
suureneb kõigi soojenevate kehade siseenergia täpselt nii palju, kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Keha temperatuuri muudu leidmiseks tuleb keha lõpptemperatuurist lahutada selle algtemperatuur (t2-t1). Erineva massiga kehade soojendamiseks sama temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub temperatuuri muudust, keha massist ja ainest.
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks.
Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väi...
6.06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 64,46 𝜂= ∙ 100% = ∙ 100% = 61,27%. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 105,2 Võimsuse leidmiseks määrata kõige kiirema temperatuuriga ajavahemik ja saadud temperatuuritõusuks kuluv energiahulk jagada ajavahemiku pikkusega. Arvutame võimsuse, kui arvestada, et temperatuur tõusis 30 sekundi jooksul 1 kraadi võrra 𝑄 𝑐𝑣 ∙ 𝑚𝑣 ∙ ∆𝑡 + 𝑐𝑡 ∙ 𝑚𝑡 ∙ ∆𝑡 4,19 ∙ 208 ∙ 1 + 0,465 ∙ 410 ∙ 1 1062 𝑃= = = = = 35,41 𝑘𝑊. 𝜏 𝜏 30 30 2 6.06
8. pilet 1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmise...
...........ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.......................... ehk ................................ (naatriumoleaat/palmitaat/stearaat jt) Nt: Leelise koguse arvutamine – SAP-arv 1g rasva seebistamiseks kuluv leelise kogus mg-des on SAP arv (saponification ingl k) Arvutatakse molekulmasside järgi ristkorrutisest. Nt leiame glütserüültripalmitaadi SAP-arvu ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ .........................
TOIDAB PÄIKEST JA TÄHTI. § TERMOTUUMASÜNTEESIL PÕHINEVAT ENERGIATOOTMIST ON MAAILMA ERINEVAD RIIGID ÜRITANUD TEOSTADA VIIMASE NELJA KÜMNENDI JOOKSUL. TULEVIK - ITER • REAKTORI EHITAMISE ÜHEKS SUUREMAKS PROBLEEMIKS ON ÜLIKÕRGE TEMPERATUUR, (PROTSESSI KÄIGUS TÕUSEB TEKKIVA PLASMA TEMPERATUUR 150 MILJONI KRAADINI NING ÜKSKI MATERJAL EI SUUDA SELLISELE PÕRGUKUUMUSELE VASTU PIDADA) • TEISEKS PROBLEEMIKS ON REAKTORI KÄIVITAMISELE KULUV ENERGIA, SEST SIIANI KULUS REAKTORI KÄIGUS HOIDMISEKS ROHKEM ENERGIAT, KUI VIIMANE TOOTA SUUTIS. • VAADATES ITER-I EES SEISVAID RASKUSI ON SELGE, ET NENDE PROBLEEMIDE ÜLETAMINE ON VÕIMALIK AINULT VÄGA LAIALDAST KOOSTÖÖD TEHES, SEST ÜKSKI RIIK EI OLE VÕIMELINE FINANTSEERIMA PEA 5 MILJARDIT EUROT MAKSVAT PROJEKTI. MIKS ON TERMOTUUMAENERGIAT VAJA? • TERMOTUUMA ENERGIA KÜTTEVÄÄRTUS ON KÕRGEM • REAKTSIOONIL EI TEKI KESKKONDA SAASTAVAID JÄÄK-
alandanud 20% võrra? 7. Mitu grammi tuleb lisada 30%-list äädikat 250 grammile puhtale veele, et saada 3%-line segu? 8. Korvpalliklubi "Hale Kokk" resultatiivseim mängija tabas esimesel poolajal 24-st pealeviskest 14 korda. Kui mitu tabavat pealeviset peab ta tegema teisel poolajal, et saavutada 80%-line viske- tabavus (eeldame, et teisel poolajal tabasid kõik visked)? 9. Auto liikus 20% võrra planeeritust suurema kiirusega. Kui mitme protsendi võrra väheneb sõiduks kuluv aeg? Kas see sõltub läbitud tee pikkusest? 10. 9.a. klassis õpib 30 õpilast. Esimesel õppeveerandil sai 3 õpilast hinde "5", 9 õpilast hinde "4", 13 õpilast hinde "3" ja ülejäänud õpilased hinde "2". Leia hinnete protsentuaalne jaotus ja koosta vastav sektordiagramm
pööratakse masin ringi uue läbiku tegemiseks. Töötsükli kestus arvutatakse alljärgneva valemiga: s1 s2 s3 t = -- +-------- + ------ + k tk + n th + m tp , sekundit (9) v1 v2 v3 milles: s1, s2, s3 - lõikamise, teisaldamise ja tühikäigu teepikkused, m; v 1, v2, v3 - liikumiskiirused vastavatel operatsioonidel, m/s; tk - käiguvahetusele kuluv aeg, s (1 vahetus ~2...3 s); k - käiguvahetuste arv tsüklis; th - hõlma tõstmise ja langetamise aeg, s (3...4 s); n - = 2 (langetamine ee alguses, tõstmine ee lõpus); tp - masina ringipööramiseks kuluv aeg (iga pööre ~10 s); m - =2 (kui töötab pööretega, m = 0 kui süstikuna). Operatsioonide teepikkuste määramine
-Internet SIHTGRUPP -Algajad internetimaastikul -Kogenud internetimaastikul -Eraisikud (mehed/naised, noored/vanad, põhimõtteliselt kõigile) -Firmad (paljud firmad kasutavad youtube oma toote tutvustamisek) -Kõik, kellel on juurdepääs internetile TULUDE STRUKTUUR -Pakub reklaamipinda teistele ettevõtetele/internetilehtedele -Muusika- ja filmitööstuselt raha saadava reklaami eest KULUDE STRUKTUUR -Serveriruumi rentimine -Töötajate palk -Kontoriruumi rentimine -Arendamisele kuluv raha -Kontori halduskulud -Muusika- ja filmitööstusele kuluv raha
Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus Kesktõmbekiirendus kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel Jõumoment jõu ja jõuõla korrutis M=Fl Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi pöörlemisraadiuse korrutis
Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasulikum oleks rakendada tööstust kui põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa
Kui vastus on vale, võivad ka teised võistkonnad pakkumise teha. ,,Kuldvillakule" sarnaselt saavad õigesti vastajad plusspunkte ja valesti vastajad miinuspunkte. *** Mängu käigus saavad õpilased koostööd tehes keskenduda teose ühele tahule. Kuna mängus ei tohi olla mitmel korral sama vastust, siis lisab see keerukust koostada 20 küsimust kitsamas plaanis (ainult tegelaste või sündmustiku vms kohta), samal ajal kogu teost hõlmates. Arutlusele kuluv aeg on väärtuslik, kuna õpilased jagavad omavahel lugemiselamusi, analüüsivad kirjandusteose sisu ning kuulavad kaaslaste tõlgendusi ja hinnanguid. Teises tunnis mängides lisab elevust ja hoogu, et oodatakse oma rühma koostatud küsimusi, kuid neid ei tulegi. Samal ajal mõeldakse kogu teosele endale uuesti ja juba laiemas plaanis. Küsimuste sõnastamine on lõiming ka praktilise eesti keelega. Õpilased on üllatunud, et heade küsimuste koostamine võtab päris kaua aega.
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas
· SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees.
Sagedus(f)-ajaühikus tehtud ringide arv 3. Võnkumise liigid 1) Vabavõnkumine-(omavõnkumine)kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul 2) Sundvõnkumine-keha paneb liikuma mingi väline jõud 3) Sumbvõnkumine-kui keha võnkumine lõpeb mingi aja jooksul 4. Kui keha energia varud lõpevad, lõpeb ka võnkumine. 5. Hälve-võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud-maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood-ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus-näitab võnke arvu sekundis 6. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui nende võnke amplituud on väike. 7. Laineliigid: 1) Ristilained-osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel 2) Pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimis suunda. Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena)
vahet sõita, vaid soodustus algab siis, kui õpilane elab koolist vähemalt nelja-viie kilomeetri kaugusel. "Õpilase kuupileti hind (80 krooni, T. R.) on sama mis kahe kinopileti hind," ei pidanud Kivimägi bussisõitu noortele üleliia kalliks. Kosenkranius rääkis, et Pärnu linnabussides on kavas kasutusele võtta plastkaardid, mis bussi sisenedes loenduri vastu panna tuleb. Kaardilt arvestatakse maha sõiduks kuluv summa ja kaardile saab internetist või müügipunktist raha juurde kanda. Selleks, et inimesed harjuksid linnabussi esiukse kaudu sisenema, lubatakse alates 1. veebruarist pärast kella 19 bussi siseneda ainult eesuksest. "Natuke kurb oli lugeda, et Pärnu linn on talvel välja surnud," kommenteeris Kivimägi etteheidet, et noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise. "Aga teater, kontserdimaja, kino, ujulad, huvikoolid, noortekeskused,
Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Jah Läänemeri: Üks maailma saastatumaid; Madal Halb veevahetus; Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Mürgid kogunevad isendite
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus