Budism Eestis [[Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale,...
· "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Kalju Lepiku luulevõistlus · Igal aastal, 7. oktoobril · Esimene kord 2003. aastal · Toimub Aruküla mõisas · Saab esitada trükis avaldamata omaloomingut. · Toetavad Koeru vallavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Raamatukogu, Koeru Kultuurimaja ning Koeru Haridus- ja Kultuuriselts · 2007 a. luulevõistlusest võtsid osa Kalju Lepiku lesk Asta Lepik Stockholmist ja tütar Aino Lepik Wiren perega. Tänan kuulamast ja lootkem, et ei pea rongi peale minema.
rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest. Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei mõista ersad mokša keelt ja vastupidi, mistõttu nad kasutavad omavahelises suhtlemise vene keelt. Suhtlemist takistab ka eelarvamus, et kuna nad räägivad eri
Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond Budismi Instituut Eesti-Tiibeti Kultuuriselts Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Brahmanis m http://nyingmapa-buddhism.no- ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&lin k_id=117&Itemid=2 http://www.miksike.ee/docs/elehed/6kl ass/2maaime/maaime10-1.htm
▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus
soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru. Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile. Kuld tähistab päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ja rõõmu. Sinine värvus märgib merd ja kõike sellega seonduvat
Ka läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, (Karl Tõnisson). Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel. Budism Tema pühadus 14 Dalai Lama, Gyalwapa Tenzin Gyatso
nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus"ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust üllitav Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel, Läänemaal ja Viljandimaal mõned stuupad. Mõisted bodhisatva: theravadas olend, kes taotleb valgustumist, et ta saaks virgununa oma ülima tarkuse abil aidata teisi olendeid; mahajaanas olend, kes kaastundest teiste olendite vastu on tõotanud mitte minna nirvaanasse, enne kui kõik olendid on sinna läinud. karma - samsaara - budism mõisted
Laste koolitarvete,- riiete kompenseerimine Prillide ja muude abivahendite kompenseerimine Ravimite ja muude raviga seotud kolude kompenseerimine Õpilaskodu kulude kompenseerimine Linnas koolis käivate valla laste bussipiletite kompenseerimine Laste huviringide 50% osalustasu kompenseerimine, koolid kellega vald on sõlminud lepingud on : Rakvere Muusikakool Tantsu-ja Kunstikool Athena Hariduse-ja Kultuuriselts Kaur Muusikakool Rajaots Esteetika- ja Tantsukool Arma Ratsakool Perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Lapsehooldustasu rakse- ja sügava puudega lapse vanematele Peale rahaliste toetuste ja teenuste aidatakse vallas peresid ja lapsi toidu- ja humanitaarabi jaotamisega, mis saadakse organisatsioonidelt ja ühendustelt, tugisüsteemid valla koolides sotsiaalpedagoogide näol, korraldatud on koolibussitransport, tegutsevad mitmed keskused.
Hitler, kes ka ise maalimisega läbi lüüa oli üritanud, kuid põrus, oli vaenulik avangradistide vastu, kes temast edukamad olid olnud ning ka see oli üks põhjus, miks avangardiste Saksamaal taga kiusati. Paljud ekspressionistid põgenesid üle ookeani Ameerikasse, et pääseda niinimetatud häbinäitustest, mida Saksamaal kunstnike häbistamiseks ja nii öelda halva kunsti näitamiseks korraldati. 1927. aastal sai Alfred Rosenberg Hitlerilt ülesandeks luua natsionaalsotsialistlik kultuuriselts. Selts hakkas kandma nime ,,Saksa kultuuri võitlusliit" (Kampfbund für deutsche Kultur). Selles ühingus võideldi nii erinevate modernismi ilmingutega (arhitektuuri bauhaus, ekspressionism, abstraktsus maalikunstis) kui ,,kultuuribolsevismiga". Saksa Kultuuri Võitlusliidu baasil loodi Riigi Kultuurikoda, mille kuuest kojast üks pidi haldama kujutavat kunsti. Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma
juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”. 1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega. August Wilhelm Hupeli grammatika ja sõnaraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (I trükk 1780; II, täiendatud trükk 1818). Tekstinäide F. W. Willmanni raamatust „Juttud ja Teggud”: Nüüd hakkas perremees ülles räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning
täielikku asendumist valitseva riigi omaga. Siiski, on Tiibetil ka lootusi oma keele ja kultuuri säilitamiseks tänu Indias paguluses elavatele tiibetlastele, kes on sinna põgenenud Hiina reziimi eest, ning kel on võimalik seda erinevalt Tiibeti tiibetlastest igapäevaselt praktiseerida ilma sõjaväe järelvalveta. Tiibetist teab kogu maailma, ning ka see võib sundida kultuuri säilima. 7 Allikaloend Eesti-Tiibeti kultuuriselts 2008. Tiibeti toetustõrvik Suurel Munamäel. http://www.tibet.ee/munamagi/Tiibeti_toetustorviku_infovoldik.pdf Forbes, Andrew, David Henley 2011. 'The First Tibetan Empire' in: China's Ancient Tea Horse Road. Chiang Mai: Cognoscenti Books Marks, Thomas A. 1978. "Nanchao and Tibet in South-western China and Central Asia." The Tibet Journal. Vol. 3, No. 4. Winter 1978, pp. 1316. Richardson H. E. 1985. 'A Corpus of Early Tibetan Inscriptions. Royal Asiatic Society. pp
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
aastast. Uuest aastatuhandest alates on asutatud kümneid budistlikke ühendusi, keskusi ja budistiku kultuuriga seotud kodanikuühendusi, mis kõik edendavad erinevaid budismiga seotud valdkondi, sealhulgas nii usk kui ka teadus. Näiteks Budismi Instituudis toimuvad juba rohkem kui kümne aasta jooksul budismiteemalised loengud ja seminarid, kusjuures loengupidajateks on olnud nii budistlike koolkondade usujuhte kui ka teadlasi nii kodu kui ka välismaalt. Eesti-Tiibeti Kultuuriselts on juba 15. aasta jooksul korraldanud mitmesuguseid harivaid üritusi s.h. Tiibeti (kultuuri) päevad, filmifõhtud- festivalid, näitused, budismiuurijate ja laamade loengud, üritusi Tiibeti toetuseks jms. Paljud budistlikud ühendused on praeguseks korraldanud mitmesuguseid avalikke kursusi, läbi viinud rahvusvahelisi meeleharjutuslaagreid, rajanud oma templi- ja altariruume jne. Budistlikud keskused (s.h. Khordongi Ühing Eestis jt
1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Elatusalad Karjalaste peamiseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Olulised on ka kalapüük ja küttimine. Viimastel sajanditel on karjalastele
" Nõgu sõnul püüdis tema firma pakkumist tehes kinnitada oma siirast soovi seda maja edaspidigi Rakvere linna huvides kasutada. "Samas ei tea ma, kas konkurendi huvi on osta kinnisvara või pidada lasteaeda," ütles Anne Nõgu. Rakvere linnavalitsuse komisjon jätkab ostupakkumiste arutamist järgmisel neljapäeval. Komisjoni esimees Erich Petrovits arvas, et siis õnnestub komisjonil teha ka ettepanek linnavalitsusele, kumma pakkujaga Koidula 14 hoone ostu-müügileping sõlmida. Kultuuriselts Kaur soovib Kaurikooli maja endale27 Kultuuriselts Kaur soovib endale saada Kauri kooli maja ehk Rakvere endist pioneerimaja, mis asub Koidula tn 14. Kultuuriseltsi Kaur kiri sooviga "omandada kinnistu või kinnistu hoonestusõigus" jõudis linnvalitsusse septembri alguses. Alla on kirjutanud seltsi juhatuse esimees Anne Nõgu. Eksperthinnangute järgi on maja koos krundiga väärt 2,5 miljonit krooni. Kauri kooli maja on linna oma ning Kaur rendib seda.
1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. 9 Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu.
1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks. 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa niinimetatud suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. (Nõmmevalitsus, 2015) Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984) 11 Kokkuvõte Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril, Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased. Karjala suurtel aladel elab erinevaid karjalasi, kellel on üksteisest erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk vienakarjalased, lõunaosas aunusekarjalased ning Venemaa lähistel Ida-Karjalas
valge. Kuna Võiste liiv on hästi valge, siis sellest ka nimi. Tahkuranna Naisseltsi ja Tahkuranna Kultuuriseltsi eestvedamisel valmis 2004.aasta lõpupäevil Võiste aleviku ja Piirumi küla ühine arengukava, mis on piirkonna tegevuse ja arengudokumendiks. Võistelaste kasutuses on suveaed, rahvamaja, Tahkuranna Lasteaed, Algkooli saal, kus toimuvad suuremad kultuuri- ja väiksemad spordiüritused. Vabaaja tegevuste, ürituste ja seltsielu korraldamise eestvedajateks on naisselts, kultuuriselts ja pensionäride klubi "Elurõõm" . Kuna Võiste on rannaäärne alevik, siis paljude perede sissetuleku annab meri, mis küll vahel võib olla väga karm. 15.3. Green Key Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi,
Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel ,,Kukerpillid" ja ,,Kentukid". Korraldajad olid Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts koos Koonga vallavalitsus. Toetajad olid Kohalik Omaalgatuse Programm, LIVIKO, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo, Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus, Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012) 8 KOKKUVÕTE Mihkli laat toimub eranditult juulikuu 3. laupäeval
Hüpotees leidis kinnitust: ökoloogilistel nõudmistel võidusaavutamine andis eestlastele julguse esitada ka poliitilisi nõudmisi ja viis lõpuks Eesti iseseisvumiseni. KASUTATUD KIRJANDUS: HEIKI VALK, LAURI VAHTRE , MART LAAR – „Kodu lugu“. AS „Infotrükk“ Tallinn 1992 MATI LUKAS väljaande direktor Teatmik- aastaraamat 2002 „Elu Eestis“. Tunne Kelami Büroo „ Hirvepark 1987“. MTÜ Kultuuriselts Hirvepark 2007. Ruutsoo,R. (2009,august 21). Balti kett1989-kes olid võitjad, kes kaotajad. Õpetajate Leht Varrik,M.(2009). Balti Ketist ajaloolase pilgu läbi. Balti kett 20.Meie Maa.,6. Kruuse,K.(2009, juuli 22). Balti kett ühendas 20 aastat tagasi oma riigi taastajate käed.Balti kett 20. Meie Maa., 6-7. Prei,T.(2009,august 8).Balti kett kuulutas vabaduse vääramatut saabumist. Oma Saar., 10.
Osa ingerisoomlasi suutis põgeneda Rootsi, ent umbes 56 000 saadeti tagasi NSV Liitu. Naasjatel ei lubatud asuda oma kodukohta, vaid asustati laiali Sise-Venemaale. Tühjenenud ingerisoome külad asustati venekeelse elanikkonnaga. Pärast Stalini surma võisid ingerisoomlased oma väljasaatmispaikadest tasapisi lahkuda. Paljud neist asusid Leningradi, Karjalasse ja Eestisse. Koos NSV Liidu lagunemisega algas ingerisoomlaste taassünd. 1989 asutati Ingerisoome kultuuriselts, Puskinos (endine Tsarskoje Selo) peeti soomekeelseid jumalateenistusi juba 1977. aastast (Kolga jt 1993: 130). Peterburis ja Leningradi oblastis hakkas tegutsema Inkerin Liitto, liidreiks Vladimir Kokko ja Aleksanteri Kirjanen, sihiks ingerisoome renessanss Ingerimaal. Samas on paljud ingerisoome päritolu inimesed nii Venemaalt kui Eestist asunud ümber Soome. Osa neist on venestunud ega püüagi Soome ühiskonda lõimuda, küll aga tarbivad selle hüvesid. Elatusalad
Võrdlustabel Läti Eesti ajaleht läti 1856 Mahjas Weesis 1857 Pärnu Postimees poliitiline aja 1862 Peterburgas Awises 1878 Sakala päevaleht 1877 Rigas Lapas 1891 Postimees kirjaoskus (%) 91,8% 96,3% kõrgharidusega inimesi 1850(1913) kuni 1000 (1915) üliõplasorg 1855 (,,läti õhtud“) 1870 ,,Kalevipoja õhtud“ kultuuriselts 1868 Riia Lätlaste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts üldlaulupidu 1873 Riias 1869 Tartus Rahvuseepos 1888 Lacplesis 1862 Kalevipoeg realistli romaan 1879 Maamõõtjate aeg 1896 Külmale maale suur rahvaluulekogu 1894-1915 Latvjas dainas 1904-1907 Setukeste laulud Läti 20 saj alguses Kolm kubermangu , kaks kuulusid läänemere kubermangude hulka. Nendest kahest ainult üks
1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti. 1988 – Tallinnas taastati esimesena Nõukogude Liidus juudi kogukonna tegevus juudi kultuuriseltsina, mis oli Eestimaa Rahvaste Ühenduse liige. 1989 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 4 613 juuti. Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST Ruth Bettina Birn
annaabi.ee 
