Organisatsioonikultuur organisatsiooni muutuste toetajana/takistajana Koostanud: 2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi ...
• Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised timurlased, kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega
On erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris Võivad põhineda ühisel eal, regioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamisel Mõned arenevad ühisest hobist või huvist Võivad olla lähedased dominankultuurile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Võivad peale väliste tunnuste esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eirpära, keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne. Rullnokad Nimetatakse teatud elustiili või isegi subkultuuri esindajaid Stereotüüp rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud huvideringiga noor mees, kes riietub sportlikult ja hindab kõrgelt autosid Rullnokkade põhitunnused Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub
pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid, e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale. (tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks).
1) Briti e Manchesteri koolkond – Smith, Perry, Rivers. Briti lähenemise idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos 1 korra ja 1 kohas ja levib sealt üle maailma. Pm radikaalsemas vormis nii, et maailmas on üleüldse 1 kultuurikolle, kus on kultuurinähtused tekkinud ja üle maailma levinud. Nt muistne Egiptus ja sealt edasi levinud. 2) Saksa-Austria koolkond – Ratzel, Graebner, Schmidt. Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana, vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang. 3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e
............................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt
............................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt
Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt. Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud. Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess. Moderniseerumine ja üleilmastumine Kultuurisuhtluse muutunud kontekst. Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks, mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand. Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord. Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud. Kelle poolt on määratletud, et teatud asju (maju) peetakse väärtuslikuks? Selge euroopalik pratkika, väärtustada arhitektuuri. Juured pärinevad valgustusajastust. Mineviku tähtsustamisega hakkas tegutsema ühiskonnas eelkõige jõukam klass.
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Kõige esimene termin on kultuurifookus. Igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mingid kesksed kultuuri elemendid, mis määravad selle kultuuri olemuse. Hästi palju kultuuri elemente, tohutu kirevus. Kuidas kultuuri eripärasid määratleda?? Kultuurifookus - Mõte selles, et mingis kultuuris on mingid väärused, millele kõik inimesed on fokuseerunud, mida kõik peavad tähtsaks, kui me suudame eristada need fookuses olevad väärtused, eripärad. Need kultuurielemendid on võtmesümboliks, et mõista kogu kultuuri, kogu ülejäänud kultuur avaneb meie jaoks. Moodsad kultuuriteooriad on selle vastu, see tähendab, et ühed elemendid on olulisemad ja määravad selle, kuidas ebaolulisemad ja kõik muu käitub, toimib. 4 Tegelikult ongi ebaselge kultuurielementide kogum, need kuidagi omavahel käituvad on omavahel suhetes. Kultuur toimib hajususe põhimõtte järgi.
Inimese häälestatus muuta sots seisundit ja keskkonda. Adapteerumine kohanemine uue kk-ga, rollidega. 9. Sotsiaalsed protsessid - ükskõik mis sotsobjekti või koostisosade muutumine. Funktsionaalsed tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise, arengupr viivad selle uuele tasandile, revolutsioonilised on kiired & põhjalikud. 10. Sotsiaalseid muutusi esile kutsuvad faktorid - muutuvad tootmismeetodid, kultuurielemendid, toimuvad sotsliikumised, kehtestatakse ued seadused. 11. Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon - 1)uuenemine, midagi teisiti tegema, tehnika muutus 2) kultuur loob uued struktuurid, Ogburni järgi kohanevad kultuuri osad pärast uue tehnoloogia rakendamist eri kiirusega. 3) konfliktid annavad märku probleemidest 4) kultuurielementide levik teistest ük-dest. 12
- Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas - soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur
Difusionism Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
sealt mujale levinud. Teadlaste ülesandeks on leida inimkonna kultuuri algkodu. Ühe seisukoha järgi on selleks Vana Egiptus, pakuti ka Babülooniast, muistset Hiinat. Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid.
Juhuslikkuse alusel eri kultuuride elementide tsiteerimine, kohandamine, segamine, ühendamine. Ei ole vajadust leida neis ühisosa või paigutada neid konkreetsesse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti. Sünkreetiline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus sulatatakse põlised etendusvormid ühte, mille järel sünnivad uued esteetilised alused. Postkoloniaalne teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus kolonialismijärgsed kultuurielemendid ühendatakse põliste traditsioonidega. ,,4. maailma teater" interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Koloniseeritud maades elavate põlisrahvuste, vähemuskultuuridesse kuuluvate lavastajate looming. Publiku-uuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Kitsas mõttes uuritakse sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist. Uuritakse, kes ja miks käivad teatris ja kuidas nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil:
kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt. Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi. Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi: 1.Sarnasuste olemuslikkus 2.sarnastuste hulk, 3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus *Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi
• Õpilastest kasvas välja etnopsühholoogia. (Ruth Benedict) 6. B.Malinowski ja Funktsionalism. Bronislaw Malinowski (1884–1942) — üks 20nda sajandi tuntumaid antropo- looge, pärit Poolast, hiljem Inglismaa, USA. Teda tunnustatakse kultuurant- ropoloogia rajajana. Oli hõivatud Okeaania elanikkonna uurimiseks tehtud välitöödega. • Trobriandi saarte välitööd. • Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7. Briti strukturalistlik-funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown) • käsitles vastuolu individualistliku ja kollektiivse lähenemise vahel. • Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon
teemaplaneerimisele. Füüsiline planeerimine Kaasajal jaotatakse avaliku sektori planeerimistegevus peamiselt nelja eri valdkonda, sõltuvalt sellest, milliseid ühiskonna aspekte käsitletakse ja millised erialateadmised loovad planeerimiseks vajaliku kompetentsuse: • füüsiline (eelkõige maakasutuse) planeerimine; • sotsiaalne planeerimine; • majanduslik planeerimine; • kultuuriline planeerimine (esteetilis-visuaalne; tehislikud kultuurielemendid ruumis). Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis- territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. Ameerika ‘physical planning’, saksa ‘Raumordnung’ või ‘Raumplanung’ ja prantsuse ‘amanegement du territoire’.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
