Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 SUHTUMINE AEGA Aega võib käsitleda kui üht nähtamatut dimensiooni, sest aeg on alati kohal, igal pool ning see avaldub suhlemises, samuti mõjutab suhtlemist. Kultuurid, kus tehakse korraga vaid ühte asja,
peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis
MADELEINE LEININGER 1925-2012 Marina Krupina Irina Solodova Ilja Pronin Polina Jakovleva Õ16 • Sündis 13.juulil 1925 aastal • Õendusabi teoreerik, professor ja arendaja mõiste kultuuridevahelises õenduses • Sünnikoht oli Suttonis, Nebraska osariigis • Esimene ülikoolitasemel täeinduskoolituse saanud õde, kellel on doktorikraad (PhD) kultuuri- ja sotsiaalantropoloogias • Pani aluse transkultuurilise õendustööle • Üks transkultuurilise õendustöö ja inimliku hoolitsuse teooria juhtfiguuridest KARJÄÄR • Bakalureusekraad 1950 – peaaineks bioloogia ja kõrvalineteks filosoofia ja inimeseteadused
üldjuhul võõrastatkse ning peetakse valeks ning ebameeldivaks. Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise kultuuri kohta ei langetataks otsust kergekäeliselt, selleks on muude teadmiste kõrval tarvis aru saada eeskätt oma kultuuri suhtlusnormidest, sealhulgas mõista kultuuris domineerivaid ruumireegleid. Kultuuridimensioonide abil on võimalik seletada ning prognoosida sarnasusi ning erinevusi kultuuridevahelises suhtlemises (Gudykunst 1996, 21). Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; b) kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; c) kuidas
vasteid ei tule. Saan 2 vastet. Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, nr. 2, lk 4850. Miks shokolaadidel on vahed vahel.... (2003). Toiduäri, nr. 6, lk 1617. 13. Leidke venekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 19992007, keelemängude kohta. Esitage kirjed. Kuidas otsingu läbi viite? Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis? Kuidas otsingu läbi viite? Kirjandusteadus allikaloendid Hetkel andmebaasis 1942 15. Leidke artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan märksõnaotsingut, kus valin märksõnaks infootsingud ja saan 16 tulemust.
Mida halvemini tunneb inimene kultuuri ja selle väärtusi, seda raskem on tal teistsugust käitumist mõista ja seda raskem teisest kultuurist pärit inimestega kohaneda. Eduka kultuuridevahelise suhtlemise alus on, et inimene on võimeline asetama end suhtluspartneri kohale ja andma vestlusele või käitumisele samu tähendusi, nagu teeb seda teine. Ilma oma ja teist kultuuri tundmata pole see aga võimalik. Et tunda end kultuuridevahelises suhtluses kindlalt, peab arendama kultuuritundlikkust. Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, et teist kultuuri ei saa muuta oma kultuuri sarnaseks. Kohaneda tuleb endal. tihti on aga vastupidi: võõrasse kultuuri sattudes ning erinevusi nähes tekib inimesel, kelle kultuuriteadmised on napid, kiusatus hakata õpetama teisi „õigesti“ käituma, ehk siis nii, nagu tulija enda kultuuris tavaks on. Selline õpetamine võib kohalikes põhjustada ka lühiajalist
märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena. Erinevate kultuuridevahelisel suhtlusel tasub meeles pidada: - Kultuurid on erinevad: ei ole head ega halba, õiget ega vale, arenenud ja vähearenenud kultuuri. - Teist kultuuri kiputakse hindama läbi enda kultuuri - mida rohkem meenutab see meie kultuuri seda "õigem" see on. - Stereotüübid ja eelarvamused käivad meiega kaasas kultuuridevahelises suhtluses tuleb enda käest alati küsida, kas minu arvamus/käitumine põhineb stereotüübil/eelarvamusel või tegeliku olukorra analüüsil. - Ole avatud (austa teistpoolt), empaatiline (mõtle, kuidas teinepool sinu käitumist tõlgendab), mõista erinevuseid aga otsi sarnasusi. - Kultuur on osa igast inimesest. http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus %20kultuuri%20handout.pdf Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine
Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit").
Lisaks sellele, et tegu oli erineva kontekstiga, siis antud situatsioon vihjab ka sellele, et mehed kipuvad üleüldse olema konkreetsemad ning naised armastavad rääkida n-ö läbi mulli. Miks see nii on, seda on raske seletada. Ka omast kogemusest tean, et kui mehed ütlevad asjad otse välja nii nagu on, siis naised armastavad pikalt ja laialt keerutada. Interkulturaalne pädevus on vahend, mille abil on võimalik ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu kultuuridevahelises suhtluses. Suhtlemises toimub reeglina konvergents ühes suunas- ühel poolel tuleb enamjaolt kohanduda teise reeglitega. Oluline osa on siinkohal kompromisside leidmise oskus. Meeste ja naiste vahelises suhtluses on raske öelda, et kumb pool tavaliselt n-ö alla annab ja kohandub teise kultuuriliste eripäradega. Pigem on olukord kuidas kunagi ja hea suhte aluseks on kompromisside tegemine. Mõlemad pooled peaksid tegema järeleandmisi ja üritama kohanduda teise eripäradega
Samas Hiina õpilastel oli kirest palju tumedam ettekujutus. Kirglik armastus tundus neile olevat seotud kurbuse ja südamevaluga. Hiina mehed ja naised seostasid armastus selliste ideograafidega, nagu sõge armumine, vastamata armastus, nostalgia ja kurbust täis armastus. Mida ihaldavad mehed ja naised romantilistes partnerites, seksuaalpartnerites ja paarilistes. Ülemaailmselt noored mehed ja naised ihaldavad palju samu omadusi kaaslases. Kultuuridevahelises uuringus Buss (1994) küsitles umbes kümmettuhandet meest ja naist kolmekümne seitsmelt erinevalt maalt, mis asusid kuuel kontinendil ja viiel saarel, et välja selgitada nende eelistused partneri valikus. Kolmkümmend seitse kultuuri esindasid geograafiliste, kultuuriliste, poliitiliste, etniliste, religioossete, rassiliste ja majanduslike gruppide vapustavat mitmekesisust. Nii mehed kui naised pidasid oluliseks emotsionaalset
keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus. Läbiv teema ,,Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" demokraatliku ühiselu korraldamise väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva tegutsemise väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas. Läbiv teema ,,Kultuuriline identiteet" roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi väärtustamine, diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine. Läbiv teema ,,Teabekeskkond" oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine; kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine; meedia toimimise ja mõju teadvustamine; avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivate reeglite tundmine ning autoriõiguste kaitse
(Alas, R. 2004, lk.17) Need on: 1. virtuaalne organisatsioon 2. ajutine personal 3. teadmistega töötajate valitsemine 4. õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine 5. töötajate erinevuste kasv 6. vananev töötajaskond 7. personali liikuvuse suurenemine. Kui muutuv keskkond ootab alluvatelt uusi omadusi, ei saa ka juhid muutumatuks jääda. (Alas, R. 2004, lk.17) 3.1 Kümme nõuet 21. sajandi juhile · Kompetentsus kultuuridevahelises suhtlemises. Maailm integreerub ja on peaaegu võimatu põgeneda ärikontaktide eest teiste kultuuridega. Peale oskuse erinevate kultuuridega suhelda vajame taustainfot ja kindlasti õiget hoiakut teistesse kultuuridesse. (Äripäev) · Keeled. Võõrkeelte valdamine ei ole enam eelis, vaid vajadus. Võõrkeeled on muutumas miinimumvajaduseks ka organisatsiooni madalamatel astmetel. Keeli on mõttekas õppida ka siis, kui neid hetkel vaja ei tundu minevat. (Äripäev)
kultuurid*Võimusuhe*Maskuliinsus feminiinsus*Ebamäärasuse vältimine 75. Mis võib takistada teisest kultuurist arusaamist? *Verbaalsed sõnumid*Mitteverbaalsed sõnumid*Normid ja rollid*Uskumused ja väärtushinnangud 76. Kas võõrkeele õppimisel piisab sõnavarast ja grammatikareeglite tundmisest? 77. Mis on etnotsentrism? on uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige 78. Mis on stereotüübid? 22. küsimus 79. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? *Mõju üksikisikutele*Sotsiaalne ja poliitiline mõju*Kultuuriline mõju 80. Mis on intervjuu? ... eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis... eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne 81. Millised on erinevad intervjuu liigid? *Standardsed intervjuud... ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda *Vabas vormis intervjuud ... küsijal ja vastajal on suurem vabadus
Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise
mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne
Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades, Brasiilias on sama märk aga vulgaarse tähendusega, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Jaatav/eitav vastus. Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud, oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises: vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused), ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus), ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, planeerimine), väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse, meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt. Emotsionaalsuse tase. Emotsionaalselt neutraalsetes kultuurides (nt Aasias, PõhjaEuroopas) ei
käitumise vahel. Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt. See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse objektid, institutsioonid, keel. Kõige ilmekamalt avalduvad need tunnused kultuuridevahelises suhtluses. Tajumine on üks valdkondi, mis moodustavad konkreetse kultuuri põhistruktuuri. Siit kujuneb arusaam sellest, kuidas asjad töötavad. Auto läheb katki, on kaks võimalust, kudias läheneda. Esiteks võib lähenemine olla objektivistlik: kuidas see jälle sai katki minna, alles käisin paranduses. Teiseks religioosne lähenemine: miks see just minuga praegu pidi juhtuma?! Teine valdkond on tunded: mida tunda matustel, pulmas jne; kas mehed ja naised nutavad sarnaselt
3) Prosoodia Sõnad võivad omandada erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kuidas neid välja öeldakse. Seda mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise ja sõnade väljaütlemisega, nimetatakse prosoodiaks. Selles on omakorda eristatavad viis erinevat aspekti. Öeldu tajumist võib mõjutada nii kõne tempo, pausid, hääle eripärad kui ka intonatsioon ja vaikus. Huvitaval kombel on nendel aspektidel sõnumi mõistmisel kohati olulisemgi mõju kui sõnadel endil. Kultuuridevahelises suhtluses mängivad need aspektid erilist rolli siis, kui suhtlevad erinevat tüüpi kommunikatsioonistiilide esindajad. Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid. Tugeva kontekstiga kultuuride esindajateks on aasia kultuurid, Kreeka ja Hispaania. Hille Pajupuu (1996) paigutab siia ka Soome. Nõrga
annaabi.ee 
