Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid




Külm sõda (1945-1991?) - Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunistliku režiimi 
pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
*idablokk- NSVL + tema Ida-Euroopa kommunistlikud liitlasriigid
Valdkonnad:  1. Võidurelvastumine - tuuma-ja tavarelvastus
2. Intensiivne luuramine üksteise järele
3. Sõjalised liidud: NATO (1949), Varssavi pakt (1955) 
4. Õpetuse levitamine -  demokraatia vs kommunism
5. Käsilassõjad: Korea sõda, Vietnami sõda. Afganistani sõda
6. Võidujooks teistes valdkondades (kosmose vallutamine, sport)
7. Diplomaatide väljasaatmine Võidurelvastumine:  ● Riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega  kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. ● Tuumaraketid, vesinikpommid, tuumaallveelaevad, kaugpommitajad, sõjalennukid Vastastikune luuramine
USA - CIA(välisluure); FBI (vastuluure, terrorismivastane): NSA(sideluure)
NSVL - NKVD, alates 1954. KGB (vastuluure ja välisluure); GRU(sõjaväe luurepeavalitsus, 
peamiselt sõjalise info hankimine)
Propaganda külma sõja ajal:  ● Propaganda -  valeinfo, valikuline faktide jagamine “Külm sõda oli ideede sõda, ideoloogiate võitlus, närvide sõda, mis jagas ligi 40 aasta jooksul 
maailma bipolaarseks võitlusväljaks, mida iseloomustasid pigem sõnasõda ja tuumarelva 
kasutamise ähvardused kui nende tegelik kasutamine”
Lahinguväli ja võitlusvahend:  ● Üheks külma sõja lahinguväljaks oli globaalne infokeskkond, võitlusvahendiks  ideoloogilises vastasseisus muutus propaganda Eesmärgid:  ● USA - püüdis kujundada kommunismivastasust (nt filmid, koomiksid)
● NSVL - eesmärk hoida oma kodanikke raudse eesriide taga oma mõju all +  vastupropaganda lääne meedia mõju vastu KUUBA RAKETIKRIIS (1961-1962) Põhjused Konflikti kulg Tagajärjed ● 1959 - Fidel Castro ja  tema pooldajate 
võimuletulek Kuubal, 
orienteerusid NSVL-le ● USA vastumeelsus  sellele, et tema 
lähinaabruses tekib 
NSVL mõju all olev 
riik ● USA surve Kuubale:  1)Diplomaatiliste  ● USA saatis Kuubale  enda poolt välja 
õpetatud 
väliskuubalased, kes
pidid Castro 
kukutama. 
Ebaõnnestus(Sigade 
laht) ● NSVL paigutas  Kuubale 
keskmaaraketid ● Kompromiss
● NSVL - pidi  likvideerima 
raketibaasid Kuubalt ● USA  - kohustus  Kuubat mitte rünnata  ● Kuuba - Castro  diktatuur jäi püsima


suhete katkestamine 
2)USA ei ostnud 
enam Kuuba suhkrut ● Kuuba riigistas USA  ettevõtted ● USA avalikustas  NSVL teod, nõudisd 
rakettide 
eemaldamist. 
● USA mereblokaad  Kuubale ja ● USA ähvardus  reaalse rünnakuga ● NSVL andis järele VIETNAMI SÕDA (1957-1975) Osapooled Põhjused Tagajärjed ● Riiklikud  mittekommunistliku
d:
 USA ja Lõuna-
Vietnam ● Riiklikud  kommunistlikud
Põhja-Vietnam, 
NSVL, Hiina RV ● Mitteriiklikud:  Vietkongid (Lõuna-
Vietnami kommunistlik
vastupanuliikumine) ● 1957 - algas  kommunistide 
vastupanu Lõuna-
Vietnamis ● USA soov takistada  relva jõul kommunismi
levikut Kagu-Aasias ● Põhja-Vietnami teotus vietkongidele ● Pärast seda kui USA  andis vastutuse üle 
Lõuna-Vietnamile ja 
taandus, alustas 
Põhja-Vietnam 
Lõuna-Vietnami 
vallutamist
 ning oli 
edukas.
● Tekkis ühtne  kommunistlik 
Vietnam
● Kommunistid tulid  võimule ka Laoses ja 
Kambodžas.
USA sisepoliitika külma sõja ajal (1945-..) 1950 1960 ● Majanduslik tõus
● Kehtis segregatsioon  (rassieralduspoliitika), kuid algas selle 
kaotamine ● Makartism - kampaania kõrvaldada  kommuniste avalikest ametitest + 
filmitööstusest ● 1950. Lõpp - arvati, et USAs  keskendutakse liiga palju heaolule ja 
unustati kõrgemad sihid ● 1960- J.F. Kennedy presidendiks.  Tugevus: uuenduslik, kõrged sihid 
(vaesuse kaotamine, kosmosesse 
jõudmine) Nõrkus: välispoliitikas 
polnud tugev ● 1963 -JFK tapmine (vandenõu või  “üksiku hundi” töö?) ● PÄRAST JFK:
● Suur ühiskond - rassilise  ebavõrdsuse vähendamine ● Mustanahaliste protestid +  protestiliikumised:  ● M.L. King - vägivallatu, võrdsed  õigused ● Malcolm X - valgete vastane, nõudis  eraldi mustanahaliste kogukonda ● Mustanahaliste õiguslik olukord  paranes


● Majanduslik tõus sai läbi, optimism  vähenes USA 1970 ● Majanduslik madalseis
● Stagflatsioon - seisak + inflatsioon
● Pessimismi süvenemine ühiskonnas
● Watergate’i skandaal - USA president R. Nixon(vabariiklane) lasi valimiste ajal oma  demokraatidest vastaseid Watergate’i hotellis pealt kuulata. Tekitas umbusaldust USA 
kodanikes ● Tuli ilmsiks, et USA oli Vietnami sõda põhjendades valetanud Lähis-Ida pinged 20. Saj keskpaigast tänapäevani.  Riiklikud Mitteriiklikud osapooled ● Iisrael (1948, juudiriik)
● Araabia:Jordaania, Egiptus, Liibanon, Süüria ● Üliriigid: USA ->Iisrael; NSVL - >Araabia riigid ● ÜRO
● PVO 
(Palestiina araablasi ühendav  rühmitus, mille eesmärk oli hävitada 
Iisrael ja rajada iseseisev Palestiina 
riik) ● Muud araablaste terrorirühmitused Põhjused Tagajärjed ● Palestiina araablastele ja  ümbritsevatele Araabia riikidele ei 
meeldinud juudiriigi Iisraeli rajamine ● Araabia-Iisraeli sõjad, mille tagajärjel jäi Iisrael püsima ● Palestiina araablased pidid lahkuma  oma kodudest ning elama 
põgenikelaagrites ● Algas palestiina araablaste  radikaliseerumine= said aru, et nad 
on konfliktis Iisraeliga nõrgem pool 
ning alustasid terrorismi kasutamist. JOM KIPPURI SÕDA (1973) Sündmused Tagajärjed ● Egiptus ja Süüria üllatusrünnak  Iisraelile ● Iisreali taganemine, seejärel asumine  vasturünnakule ● NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisrael  Suessi kanali piirkonnas edasi tungib, 
mis ähvardas põhjustada III MS ● Araabia riikide naftaembargo Iisraeli  toetajate suhtes ● Egiptus sõlmis pärast pikki  läbirääkimisi Iisraeliga 1979. rahu  Kaks Saksa riiki: Saka Liitvabariik  Saksa Demokraatlik Vabariik ● Lääneliitlaste heakskiidul tekkinud  ● NSVL heakskiidul tekkinud 


parlamentaarne demokraatia ● Turumajandus
● Lääneliitlaste toetus alguses
● Sotsiaalne turumajandus - säilis  majanduslik vabadus, kuid riik tagas 
elanike heaolu (suured 
sotisaaltoetused)  ● Kujunes majanduslikult edukaks üheparteisüsteemiga riik, valitses 
SSÜP(kommunistlik), teised parteid 
olid lihtsalt lubatud ● Plaanimajandus (aregupiduriks)
● NSVL rahaline toetus alguses
● Jäi Saksa LV-st maha
● Enne Berliini müüri ehitamist (1961)  põgenesid idasakslased läände Denatsifitseerimine - natside sümboolika ja NSDAP liikmete kõrvaldamine riigiametist + 
natside hukkamõistmine Euroopa lõimumine Iraani revolutsioon (1979) ● Miks? Euroopa oli kogenud II MS,  sõdade vältimiseks otsustasid Lääne-
Euroopa riigid teha rohkem koostööd ● 1950 - Euroopa Söe-ja  Teraseühendus ● 1957 - Euroopa Majandusühendus,  algas riikide vahel tollitõkete 
kaotamine ● Koostöö EMÜ riikide vahel järjest  tihenes ning see oli kasulik kõigile ● 1991 - Uue Euroopa lepinguga asutati Euroopa Liit Põhjused:  ● Iraani šahh( R. Pahlavi) viis ellu palju  läänelikke reforme (naiste ja meeste 
võrdõiguslikkuse edendamine, 
maareform) ● Reformide tõttu asusid linnadesse  elama traditsiooniliste hoiakutega 
talupojad, kellest said uuenduste 
vastase islamiliikumise toetajad Kulg:  ● Rahutused, mida šahh üritas  salapolitsei ja armeega maha suruda, 
kuid see suurendas riigis kaost. Šahh 
lahkus riigist Tagajärg:  ● Võimule tulid usujuht ajatolla(vaimulik) Khomeini pooldajad ● Iraan kuulutati islamivabariigiks, kus  kehtisid islami seadused ● Iraan muutus välispoliitiliselt  agressiivseks ning pidas oma 
põhivastaseks USA-d
Külm sõda konspekt #1 Külm sõda konspekt #2 Külm sõda konspekt #3 Külm sõda konspekt #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 416419 Õppematerjali autor
Külm sõda, valdkonnad, Võidurelvastumine, luuramine, sõjalised liidud, Propaganda külma sõja ajal, Lahinguväli ja võitlusvahend, KUUBA RAKETIKRIIS (1961-1962) põhjused, konflikti kulg, tagajärjed. Fidel Castro, VIETNAMI SÕDA (1957-1975) osapooled, põhjused, tagajärjed, USA sisepoliitika külma sõja ajal (1945-..) segregatsioon, Makartism, J.F. Kennedy, M.L. King, Malcolm X. USA 1970, Watergate’i skandaal, Lähis-Ida pinged 20. Saj keskpaigast tänapäevani: Iisrael, Araabia, ÜRO, PVO, Araabia-Iisraeli sõjad, JOM KIPPURI SÕDA (1973), naftaembargo, Saksa Liitvabariik, Saksa Demokraatlik Vabariik, sotsiaalne turumajandus, Denatsifitseerimine, Euroopa lõimumine, Iraani revolutsioon (1979)

Sarnased õppematerjalid

Külm Sõda
6
docx

Külm Sõda

soovisid Läände elama minna, mille tagajärjel rajati Berliini müür(1961) Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI keelustamine ja hukkamõistmine;; keelustaamine ja hukkamõistmine;; natsidega seondava eemaldamine natsidega seondava eemaldamine avalikust elust avalikust elust Külma sõda (1945-1991) *Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis erinevates eluvaldkondades Eluvaldkonnad: 1)Diplomaatide riigist välja saatmine 2)Võidurelvastumine 3)Sõjaliste liitude sõlmimine 4)Oma õpetuste levitamine 5)Käsilassõjad 6)Kosmose vallutamine *Võidurelvastumine-riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas *Tuuma- ja tavarelvastus

Ajalugu
Külm sõja kospekt
8
docx

Külm sõja kospekt

Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu
Maailm pärast Teist maailmasõda
6
docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Liikmed: Alalised 5liiget USA, GB, FRA, NSVL, CHI vetoõigusega Ajutised ­ 10 liiget Selleks, et mingit otsusta vastu võtta, pidi ajutistest vähemalt ½ poolt olema Sekretariaat ­ võimuorgan, mille ülesanne on ÜRO igapäevase asjaajamise korraldamine (ÜRO peasekretär) Praegune juht Ban Ki-Moon vahetub iga 5 aasta järel Eesti liitus 1991 aastal Külm sõda Puudus otsene sõjategevus Osalesid NSVL ja USA Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest tuumarelva pärast Sõja vormid: Propaganda Ideoloogia (demokraatia <-> kommunism) Majandus (kiire vs aeglane) Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng) Võidurelvastumine ja kriisid Eesmärgid: USA tõkestada kommunismi levikut

Ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.  Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
12
pdf

Maailm pärast II maailmasõda

● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide eesotsas. 2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka tugevaimad 3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks. ● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“ ● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma mõjuvõimu. ● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida nimetatakse külma sõja kriisideks. KAKS: Külm sõda (1946-91) •Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku 1) Külm sõda: mis see oli? Miks oli see „külm“? ● „Külmaks sõjaks“ nimetatakse demokraatlike ja kommunistlike riikide vahelist

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist ­ saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja- Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL ­ kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun