Külm sõda konspekt (0)
Külm sõda (1945-1991?) - Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunistliku režiimi
pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
*idablokk- NSVL + tema Ida-Euroopa kommunistlikud liitlasriigid
Valdkonnad:
1. Võidurelvastumine - tuuma-ja tavarelvastus
2. Intensiivne luuramine üksteise järele
3. Sõjalised liidud: NATO (1949), Varssavi pakt (1955)
4. Õpetuse levitamine - demokraatia vs kommunism
5. Käsilassõjad: Korea sõda, Vietnami sõda. Afganistani sõda
6. Võidujooks teistes valdkondades (kosmose vallutamine, sport)
7. Diplomaatide väljasaatmine
Võidurelvastumine:
● Riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega
kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees.
● Tuumaraketid, vesinikpommid, tuumaallveelaevad, kaugpommitajad, sõjalennukid
Vastastikune luuramine:
USA - CIA(välisluure); FBI (vastuluure, terrorismivastane): NSA(sideluure)
NSVL - NKVD, alates 1954. KGB (vastuluure ja välisluure); GRU(sõjaväe luurepeavalitsus,
peamiselt sõjalise info hankimine)
Propaganda külma sõja ajal:
● Propaganda - valeinfo, valikuline faktide jagamine
“Külm sõda oli ideede sõda, ideoloogiate võitlus, närvide sõda, mis jagas ligi 40 aasta jooksul
maailma bipolaarseks võitlusväljaks, mida iseloomustasid pigem sõnasõda ja tuumarelva
kasutamise ähvardused kui nende tegelik kasutamine”
Lahinguväli ja võitlusvahend:
● Üheks külma sõja lahinguväljaks oli globaalne infokeskkond, võitlusvahendiks
ideoloogilises vastasseisus muutus propaganda
Eesmärgid:
● USA - püüdis kujundada kommunismivastasust (nt filmid, koomiksid)
● NSVL - eesmärk hoida oma kodanikke raudse eesriide taga oma mõju all +
vastupropaganda lääne meedia mõju vastu
KUUBA RAKETIKRIIS (1961-1962)
Põhjused
Konflikti kulg
Tagajärjed
● 1959 - Fidel Castro ja
tema pooldajate
võimuletulek Kuubal,
orienteerusid NSVL-le
● USA vastumeelsus
sellele, et tema
lähinaabruses tekib
NSVL mõju all olev
riik
● USA surve Kuubale:
1)Diplomaatiliste
● USA saatis Kuubale
enda poolt välja
õpetatud
väliskuubalased, kes
pidid Castro
kukutama.
Ebaõnnestus(Sigade
laht)
● NSVL paigutas
Kuubale
keskmaaraketid
● Kompromiss
● NSVL - pidi
likvideerima
raketibaasid Kuubalt
● USA - kohustus
Kuubat mitte rünnata
● Kuuba - Castro
diktatuur jäi püsima
suhete katkestamine
2)USA ei ostnud
enam Kuuba suhkrut
● Kuuba riigistas USA
ettevõtted
● USA avalikustas
NSVL teod, nõudisd
rakettide
eemaldamist.
● USA mereblokaad
Kuubale ja
● USA ähvardus
reaalse rünnakuga
● NSVL andis järele
VIETNAMI SÕDA (1957-1975)
Osapooled
Põhjused
Tagajärjed
● Riiklikud
mittekommunistliku
d: USA ja Lõuna-
Vietnam
● Riiklikud
kommunistlikud:
Põhja-Vietnam,
NSVL, Hiina RV
● Mitteriiklikud:
Vietkongid (Lõuna-
Vietnami kommunistlik
vastupanuliikumine)
● 1957 - algas
kommunistide
vastupanu Lõuna-
Vietnamis
● USA soov takistada
relva jõul kommunismi
levikut Kagu-Aasias
● Põhja-Vietnami teotus
vietkongidele
● Pärast seda kui USA
andis vastutuse üle
Lõuna-Vietnamile ja
taandus, alustas
Põhja-Vietnam
Lõuna-Vietnami
vallutamist ning oli
edukas.
● Tekkis ühtne
kommunistlik
Vietnam
● Kommunistid tulid
võimule ka Laoses ja
Kambodžas.
USA sisepoliitika külma sõja ajal (1945-..)
1950
1960
● Majanduslik tõus
● Kehtis segregatsioon
(rassieralduspoliitika), kuid algas selle
kaotamine
● Makartism - kampaania kõrvaldada
kommuniste avalikest ametitest +
filmitööstusest
● 1950. Lõpp - arvati, et USAs
keskendutakse liiga palju heaolule ja
unustati kõrgemad sihid
● 1960- J.F. Kennedy presidendiks.
Tugevus: uuenduslik, kõrged sihid
(vaesuse kaotamine, kosmosesse
jõudmine) Nõrkus: välispoliitikas
polnud tugev
● 1963 -JFK tapmine (vandenõu või
“üksiku hundi” töö?)
● PÄRAST JFK:
● Suur ühiskond - rassilise
ebavõrdsuse vähendamine
● Mustanahaliste protestid +
protestiliikumised:
● M.L. King - vägivallatu, võrdsed
õigused
● Malcolm X - valgete vastane, nõudis
eraldi mustanahaliste kogukonda
● Mustanahaliste õiguslik olukord
paranes
● Majanduslik tõus sai läbi, optimism
vähenes
USA 1970
● Majanduslik madalseis
● Stagflatsioon - seisak + inflatsioon
● Pessimismi süvenemine ühiskonnas
● Watergate’i skandaal - USA president R. Nixon(vabariiklane) lasi valimiste ajal oma
demokraatidest vastaseid Watergate’i hotellis pealt kuulata. Tekitas umbusaldust USA
kodanikes
● Tuli ilmsiks, et USA oli Vietnami sõda põhjendades valetanud
Lähis-Ida pinged 20. Saj keskpaigast tänapäevani.
Riiklikud
Mitteriiklikud osapooled
● Iisrael (1948, juudiriik)
● Araabia:Jordaania, Egiptus, Liibanon,
Süüria
● Üliriigid: USA ->Iisrael; NSVL -
>Araabia riigid
● ÜRO
● PVO (Palestiina araablasi ühendav
rühmitus, mille eesmärk oli hävitada
Iisrael ja rajada iseseisev Palestiina
riik)
● Muud araablaste terrorirühmitused
Põhjused
Tagajärjed
● Palestiina araablastele ja
ümbritsevatele Araabia riikidele ei
meeldinud juudiriigi Iisraeli rajamine
● Araabia-Iisraeli sõjad, mille tagajärjel
jäi Iisrael püsima
● Palestiina araablased pidid lahkuma
oma kodudest ning elama
põgenikelaagrites
● Algas palestiina araablaste
radikaliseerumine= said aru, et nad
on konfliktis Iisraeliga nõrgem pool
ning alustasid terrorismi kasutamist.
JOM KIPPURI SÕDA (1973)
Sündmused
Tagajärjed
● Egiptus ja Süüria üllatusrünnak
Iisraelile
● Iisreali taganemine, seejärel asumine
vasturünnakule
● NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisrael
Suessi kanali piirkonnas edasi tungib,
mis ähvardas põhjustada III MS
● Araabia riikide naftaembargo Iisraeli
toetajate suhtes
● Egiptus sõlmis pärast pikki
läbirääkimisi Iisraeliga 1979. rahu
Kaks Saksa riiki:
Saka Liitvabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik
● Lääneliitlaste heakskiidul tekkinud
● NSVL heakskiidul tekkinud
parlamentaarne demokraatia
● Turumajandus
● Lääneliitlaste toetus alguses
● Sotsiaalne turumajandus - säilis
majanduslik vabadus, kuid riik tagas
elanike heaolu (suured
sotisaaltoetused)
● Kujunes majanduslikult edukaks
üheparteisüsteemiga riik, valitses
SSÜP(kommunistlik), teised parteid
olid lihtsalt lubatud
● Plaanimajandus (aregupiduriks)
● NSVL rahaline toetus alguses
● Jäi Saksa LV-st maha
● Enne Berliini müüri ehitamist (1961)
põgenesid idasakslased läände
Denatsifitseerimine - natside sümboolika ja NSDAP liikmete kõrvaldamine riigiametist +
natside hukkamõistmine
Euroopa lõimumine
Iraani revolutsioon (1979)
● Miks? Euroopa oli kogenud II MS,
sõdade vältimiseks otsustasid Lääne-
Euroopa riigid teha rohkem koostööd
● 1950 - Euroopa Söe-ja
Teraseühendus
● 1957 - Euroopa Majandusühendus,
algas riikide vahel tollitõkete
kaotamine
● Koostöö EMÜ riikide vahel järjest
tihenes ning see oli kasulik kõigile
● 1991 - Uue Euroopa lepinguga asutati
Euroopa Liit
Põhjused:
● Iraani šahh( R. Pahlavi) viis ellu palju
läänelikke reforme (naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse edendamine,
maareform)
● Reformide tõttu asusid linnadesse
elama traditsiooniliste hoiakutega
talupojad, kellest said uuenduste
vastase islamiliikumise toetajad
Kulg:
● Rahutused, mida šahh üritas
salapolitsei ja armeega maha suruda,
kuid see suurendas riigis kaost. Šahh
lahkus riigist
Tagajärg:
● Võimule tulid usujuht ajatolla(vaimulik)
Khomeini pooldajad
● Iraan kuulutati islamivabariigiks, kus
kehtisid islami seadused
● Iraan muutus välispoliitiliselt
agressiivseks ning pidas oma
põhivastaseks USA-d
Külm sõda, valdkonnad, Võidurelvastumine, luuramine, sõjalised liidud, Propaganda külma sõja ajal, Lahinguväli ja võitlusvahend, KUUBA RAKETIKRIIS (1961-1962) põhjused, konflikti kulg, tagajärjed. Fidel Castro, VIETNAMI SÕDA (1957-1975) osapooled, põhjused, tagajärjed, USA sisepoliitika külma sõja ajal (1945-..) segregatsioon, Makartism, J.F. Kennedy, M.L. King, Malcolm X. USA 1970, Watergate’i skandaal, Lähis-Ida pinged 20. Saj keskpaigast tänapäevani: Iisrael, Araabia, ÜRO, PVO, Araabia-Iisraeli sõjad, JOM KIPPURI SÕDA (1973), naftaembargo, Saksa Liitvabariik, Saksa Demokraatlik Vabariik, sotsiaalne turumajandus, Denatsifitseerimine, Euroopa lõimumine, Iraani revolutsioon (1979)
Sarnased õppematerjalid
6
docx
Külm Sõda
soovisid Läände elama minna, mille
tagajärjel rajati Berliini müür(1961)
Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI
keelustamine ja hukkamõistmine;; keelustaamine ja hukkamõistmine;;
natsidega seondava eemaldamine natsidega seondava eemaldamine
avalikust elust avalikust elust
Külma sõda (1945-1991)
*Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis
erinevates eluvaldkondades
Eluvaldkonnad:
1)Diplomaatide riigist välja saatmine
2)Võidurelvastumine
3)Sõjaliste liitude sõlmimine
4)Oma õpetuste levitamine
5)Käsilassõjad
6)Kosmose vallutamine
*Võidurelvastumine-riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja
relvastuse osas
*Tuuma- ja tavarelvastus
8
docx
Külm sõja kospekt
Võisteldi ka õhu- ja
raketitõrjerelvade väljatöötamises.
1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu
ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra,
Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
ehk NATO.
1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk-
ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide
kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu
kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide
delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus
tekkis kaks Korea riiki.
Korea sõda 1950-1953
5
docx
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid
Aastate teisel poolel.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning
inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid
demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada
ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete
pingestumisest sai alguse külm sõda.
2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus.
Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku
idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes
vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO);
võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt
6
docx
Maailm pärast Teist maailmasõda
Liikmed:
Alalised 5liiget USA, GB, FRA, NSVL, CHI vetoõigusega
Ajutised 10 liiget
Selleks, et mingit otsusta vastu võtta, pidi ajutistest vähemalt ½ poolt olema
Sekretariaat võimuorgan, mille ülesanne on ÜRO igapäevase asjaajamise korraldamine (ÜRO
peasekretär)
Praegune juht Ban Ki-Moon vahetub iga 5 aasta järel
Eesti liitus 1991 aastal
Külm sõda
Puudus otsene sõjategevus
Osalesid NSVL ja USA
Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest
tuumarelva pärast
Sõja vormid:
Propaganda
Ideoloogia (demokraatia <-> kommunism)
Majandus (kiire vs aeglane)
Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng)
Võidurelvastumine ja kriisid
Eesmärgid:
USA tõkestada kommunismi levikut
44
docx
Lähisajalugu: Külm sõda
sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga
majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist,
kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased
SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.
Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku
režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu,
võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu
Kolmandas Maailmas
o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse
vähendamine
12
pdf
Maailm pärast II maailmasõda
● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide
eesotsas.
2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka
tugevaimad
3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks.
● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja
demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“
● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma
mõjuvõimu.
● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida
nimetatakse külma sõja kriisideks.
KAKS: Külm sõda (1946-91)
•Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku
1) Külm sõda: mis see oli? Miks oli see „külm“?
● „Külmaks sõjaks“ nimetatakse demokraatlike ja kommunistlike riikide vahelist
7
rtf
KÜLMA SÕJA KRIISID
USA nõuab
ÜRO-lt agressoriks kuulutamist saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja-
Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased
ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma.
· Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja
NSVL kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine
siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks.
3. KUUBA KRIIS
· 1962
· Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli
diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti
suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba
sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust,
riigistati USA ettevõtted Kuubal
30
docx
II MS ja Külm sõda
turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid).
Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud
ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.-
1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem
meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito
Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt).
Külm sõda
Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis
ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas
ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning
võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise
otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid