Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- ha
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides.
CH2=CCH3 + HCl CH3CClCH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3CH=CHCH3 + Cl2 CH3CHClCHClCH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2O CH3CH2CHOHCH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2 CH3CHCHCH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA Isomeeria võib olla tinigitud kaksiksideme asukoha muutusest: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH3CH=CHCH3 2-buteen Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH2=CCH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 1 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained kus C aatomite vahel esineb kovalentne kaksikside või kolmikside. Pii side moodustub hübridiseerimata p orbitaalide kattumisel Alkeenid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kaksiksidet. (nomenklatuuris -een lõpp) Üldvalem CnH2n eteen Alkeenidel esineb isomeeria: 1) Kaksiksideme asukoha muutusest H3C H2C HC = CH2 -> H3C HC = CH - H3C 2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br
1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün),
arv vahel C C üksikside Küllastunud Tetraeedriline 1 paar G-side C=C Küllastumata Planaarne 2 paari G-side ja -side C=C Küllastumata Lineaarne 3 paari G-side ja kaks - sidet Nimetamine, isomeeria Alkeen CH3 - CH2 CH = CH2 but-1-een CH3 CH = CH - CH3 but-2-een CH3 CH3 CH CH = CH CH2 CH = CH2 6-metüülhept-1,4-dieen Alküün CH3 CH2 C = C CH3 pent-2-üün CH3 C = CH prop-1-üün CH3 CH = CH = CH C = CH heks-3,4-dieen-1-üün
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhaloge
Alkaan Alkeen Alküün Benseen C-C C=C CC C6H6 Küllastunud Küllastumata Küllastumata Aromaatne CH4 C4H10 on gaasid, kuni C10 C2H4 C4H8 on toatemperatuuril C2H2 C4H6 on gaasid. Benseen on toatemp. on vedelikud, ülejäänud on tahked gaasid. kergestilenduv vedelik Nimetuse lõpp aan. Peaahel on Nimetuse lõpp een. Näidata ära Nimetuse lõpp üün, mitme Benseen ehk 1,3,5 pikim järjestikku loetav ahel. peale mitmendat süsinikku kordse sideme korral eesliide di-, tsükloheksatrieen. Kõrvalrühma nimetuse lõpp on peaahelas on kaksikside. Mitme tri- jne.. Näidata ära sidemete -üül. kaksiksid
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLASTUNUD C
Keemia: 4.Kirjelda alkaloidide ja nende mõju inimesele. V: Alkaloidid on lämmastikalused. Üks lihtsaima ehitusega alkalode on nikotiin, mis leidub tubakas. Tekitab sõltuvuse nii füüsiliselt kui psüholoogiliselt. Põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ning kopsuvähki. Morfiin- sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlast-oopiumis. Üks tugevamatest valuvaigistitest( kuid tekitab suure sõltuvuse). Kofeiin- leidub kohviubades ja tees. Ergutava toimuega. Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. 5. Nimeta fenoole ja milliste omadustega need on? V: Leidub puu, põlevkivi- ja kivisöe tõrvas. Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad kergesti läbi naha. Mitmehüdroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, mõned neist tekitavad nahahaigusi. Fenoolidest valmistatakse polümeerseid aineid plastmasside tootmiseks või vaheühendeid polümeeride saamiseks. 6.Nimeta 3 areenide esindaja, nende omadused ja kasutami
Näiteks on silikoonkautsukid (sisaldavad räni) tunduvalt kuumuskindlamad. · (Jalgratta)rehvi leiutas sotlane Dunlop - ta valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud kasutusalaks oli "vahend pliiatsikirja eemaldamiseks" - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Indiaanlased tundsid selle materjali kasulikke külgi muidugi sajandeid varem Isomeeria Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Esimese isomeeride paari moodustasid kaks soola ,valemiga AgCNO. Üks sooladest oli püsiv, teine kippus plahvatama. Nime nähtusele andis rootslane Berzelius, selgituse andis venelane Butlerov
On tühja või osaliselt tühja orbitaali leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja osake.isomeeria-molekulmass,kuid erineva ehituse tõttu erinevad kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni pool kaksiksidet.terpeen-organismides ja taimedes leiduv lahtise vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt
CH2=CCH3 + HCl CH3CClCH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3CH=CHCH3 + Cl2 CH3CHClCHClCH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2O CH3CH2CHOHCH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2 CH3CHCHCH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA Isomeeria võib olla tinigitud kaksiksideme asukoha muutusest: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH3CH=CHCH3 2-buteen Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH2=CCH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H C==C C==C
8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järje korras. · Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di, tri, tetra, penta, heksa jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3tribromobutaan 9 2. Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH -- CH3 |
8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järje korras. · Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di, tri, tetra, penta, heksa jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3tribromobutaan 9 2. Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH -- CH3 |
8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järje korras. · Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di, tri, tetra, penta, heksa jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3tribromobutaan 9 2. Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH -- CH3 |
C CCCC CCC butaan isobutaan Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks. Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad. 2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides. Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: CH2 = CH CH2 CH3 CH3 CH = CH CH3 molekulvalem 1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8 Süsivesinike halogeeniderivaatide puhul põhjustab isomeeriat halogeeni aatomi asukoht. NT: CH3 CH2 CH2Cl CH3 CHCl CH3 molekulvalem 1-kloropropaan 2-kloropropaan C3H7Cl Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend:
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
Nimetuses põhirühmale antakse väiksem kohanumber. C3H7CHO. Üldiselt aldehüüdid vees ei lahustu sest neil puudub vesinikside. Keemilised omadused- a)hõbepeegli reaktsioon (Ag2O) b) Aldehüüdid oksüdeeritakse vastavaks happeks. c)Aldehüüdid redutseeritakse vastavaks alkoholiks d)Aldehüüdid reageerivad alkoholidega. Metanaal e formaldehüüd (HCHO)- on terava lõhnaga , mürgine gaas . Kasutatakse vaikude ja polümeeride valmistamisel. Formaliin on metanaali 38% vesilahus (mürgine , antiseptiliste omadustega) Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamiseks, muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks. Etanaal e atseetaldehüüd (CH3CHO) toa temperatuuril keev, mürgine vedelik, õuna lõhnaga. Kasutatakse etaanhappe, ravimite, värvainete tootmisel. Ketoonid Nimetamiseks on kaks võimalust. a) lõppliide oon (tunnusele väikseim
Ühinedes alkeeniga tekitas prooton väga reageerisvõimeline vahesaaduse, mis reageerides veega moodustas alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult prooton selles reaktsioonis katalüsaator. Halogeeni liitumine-Alkeenid liituvad ka halogeenidega, eriti hästi broomi ja joodiga. Küllastumata ühendite esindajaid- Eteen ehk Etüleen CH2=CH2. See on värvitu, nõrga meeldivad lõhna ning ka narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel, on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine, see toodab üle miljoni tonni aastas. Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on väga oluline keemiatööstuses lähteainete paljude saaduste valmistamisel
Polümerisatsioon võib aset leida ka värvide ja lakkide kuivamisel. Samal ajal ebasoovitavaks peetakse bensiini koostisesse sattunud alkeenide polümeriseerumist. Sel põhjusel krakitaksegi naftasaadusi vesiniku manulusel, et hüdrogeenida alkeenid alkaanideks. ALKEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks.
..................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria................................................................................................................................7 Alkaanide keemilised omadused........................................................................................... 7 Halogeeniühendid......................................................................................................................9 Isomeeria..................................................................................................
Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks. Bidentaatsed ligandid Etüleendiamiin Glütsinaatioon Oksalaatioon Heksadentaatne ligand Etüleendiamiintetraatsetaatioon 5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid. Paljud kompleksid ja kompleksühendid esinevad isomeeridena. Isomeerid on ühendid, mis koosnevad samast arvust samadest aatomitest, kuid paiknevad üksteise suhtes erinevalt. Üldiselt on isomeeridel ka erinevad omadused. Isomeerid jagunevad kahte suurde klassi: struktuuriisomeerid: aatomid on seotud erinevate partneritega;
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12
H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside. · Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad redu Alkohol 2. Aldehüüd 1. oksü karb hape
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Hüdraatimine on keemiline liitumisreaktsioon veega. Dehüdrogeenimine on vesiniku eraldumine keemili
52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55.suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus (nt lubjapiim) 56.aerosool - pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk 57.vaht - pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 58.vee karedus - kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees 59.Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks vedelas (sulas) olekus või polaarses lahustis 60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib elektrivoolu 61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud (dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62
)* 30) lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus
Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne HCC-H I I H H Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur (ehitus) ning seetõttu ka erinevad omadused. Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side. 4) C4H10 - butaan · Üldvalem CnH2n+2 5) C5H12 - pentaan · Nimetuse lõpp -aan
Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui 1 sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nim neid bi-, tri-, jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Etüleendiamiini mõlemad otsas on lämmastikud, mille on vabad elektronpaarid. Tris? (etüleendiamiin)koobalt(III), [Co(en)3]3+. Metalli ioon on kolme ligandi vahel. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid. Ionisatsiooniisomeeria [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br Hüdraatisomeeria [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2*H2O Seoseisomeeria [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ Koordinatsiooniisomeeria [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] Geomeetriline isomeeria trans-[CoCl2(NH3)4]+ ja cis-[CoCl2(NH3)4]+ oktaeeder, planaarne
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik.
kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. 6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 --- ETEEN C3H6--- PROPEEN C4H8 -- BUTEEN C5H10 --- PENTEEN C6H12 -- HEKSEEN C7H14 -- HEPTEEN C8H16 -- OKTEEN C9H18 -- NONEEN C10H20 -- DETSEEN 7. Mis on cis- isomeeria? Too näide ( 104 105 + konsp) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet cis-but-2- een 8. Mis on trans isomeeria? Too näide 104 105 +konsp) Trans-isomeeria aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet trans-but-2-een 9. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS C2H2 -- ETÜÜN C3H4 -- PROPÜÜN C4H6 -- BUTÜÜN C5H8 -- PENTÜÜN C6H10 - HEKSÜÜN C7H12 -- HEPTÜÜN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
