Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis
ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. · Gaasi rõhk-rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainte hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul kulgevad reaktsioonid rõhu tõstmisel. · Tahkete lähteainete peenestatus-tahkete ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus ainete kokkupuutepinna suurusest, seega ainete peenestatusest. · Reageerivate ainete segamine-segamisega on võimalik reageerivate ainete osakesi omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada. Järelikult suurendab reageerivate ainete segamine r-ni kiirust. · Temperatuur-kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem.
a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutusele. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl, katseklaaside komplekt Katseandmed, katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tasakaalukonstandi avaldis reaktsiooni jaoks : Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale
Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallis, mis aga paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei tõrju. Metalli reageerimisel veega on red metalli oks vesi. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis ja leelismuld metalli, tõrjudes veest välja vesinikku, saadusena tekkiv leelis. Keskmise akt. Metallid al kuni fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesiniku
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas), temperatuur (temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule), rõhk (rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb) Katalüüs, katalüsaatorid - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Reaktsiooni lõpuks taastuvad nad keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise
35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest α-aminohapetest. (valkude ehitamiseks on 20 kodeeritavat aminohapet) 36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42
süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: · lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. · temperatuur temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. · Rõhk rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl
loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrjudes happe lahusest välja vesinikku. Tavaliste hapetega ei reageeri metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal. (Cu,Hg,Ag,Pt,Au) Raud reageerides hapetega on II! Metalli asukoht pingereas iseloomustab seda, kui kergesti tema aatomid oksüdeeruvad vesilahustes kulgevates reaktsioonides metalli hüdraatunud katioonideks. Ca - 2 e - -> Ca2+ metalli aatom hüdraatunud katioon Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad hapete vesilahusest vesiniku välja. Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad.
süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summarne järk Temperatuur
reageerides ? oksiidikiht, selle tekitavad endale: Mg, Zn, Cr, Ni, Al, Fe rauatagi: rauale kaitseks moodustuv oksiidikiht, mismoodustub metalli pinnale kõrgemal temp kuivas hapnikus tekkinud oksiidikiht ei lase metallil edasi reageerida 10) Kas metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati oksüdeerijatena, alati redutseerijatena või mõlemat moodi? redutseerijana 11) Mis on metallide pingerida ning kuidas seda kasutatakse? metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 12) Pingerida lahjendatud hapetega reageerimisel ainult pingereas vasakul pool H2 olevad elemendid reageerivad 13) Pingerida veega/veearuga reageerimisel Li kuni Mg reageerivad veega, Al kuni Fe reageerivad veega ainult kõrgel temp ja passiivsed metallid (H paremal) ei reageeri veega. Metallide reageerimine kont. Väävelhappe ja lämmastikhappega VI IV 0 -II H2SO4→SO2→S →H2S So2 tekib kui H2 vasakul S tekib väheaktiivsete metallide korral (Cu, Hg, Ag)
Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Lähteainete kontsentratsiooni suurendades nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, saaduste suunas, saaduste kontsentratsiooni suurendades lähteainete suunas. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1). Eristatakse keskmist kiirust ajavahemikus ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine
a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutusele. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule · Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi (FeCl3) ja ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane
paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse
süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. temperatuur – temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. Rõhk – rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine.
süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, aga produktide kontsentratsiooni suurendamine - vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. ∆C Reaktsiooni kiirus: V= V t =−tanα V =k 1 ∙ C pA ∙ C qB ∆t ; ; Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid: Reageerivate ainete eripära Kontsentratsioon
Tingimused mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. · Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Fe(SCN)3(aq) punane
tekke suunas). Temeratuur- Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse
kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm¯³ · s¯¹)
reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige iseloomulikumas oksüdatsiooniastmes. 2. Metallide reageerimine hapete lahustega Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinikioonid. Metallide pingereas on metallid reastunud redutseeruvate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei trõju. 3. Metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lashustest välja vesinikku.
suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni. Saaduse konsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). 2 Temeratuur. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et
rohkem ära, seega tekib rohkem ainet (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk: Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalu-reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Keemilise reaktsiooni kiirus: Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne.
a.ii. Saaduste kontsetratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule.
b. Temperatuur:
b.i. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuste neeldumisega
kulgevva) reaktsiooni tasakaalu paremale.
b.ii. Temperatuuri tõstmine eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule.
c. Rõhk:
c.i. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates
tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste
molekulide arv väheneb. p1
134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm 134) Leelismetall- I A rühma metallid 135) Leelismuldmetallid- II A rühma metallid (va. Mg, Be) 136) Halogeenid- VII A rühma elemendid 137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 140) Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO 143) Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. 144) Isotoobid- erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest)
35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest -aminohapetest. (valkude ehitamiseks on 20 kodeeritavat aminohapet) 36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42
kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule (H2ja N2tekke suunas). NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkemsoojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Järelikult on ammoniaagi sünteesil parimateks tingimusteks lähteainete võimalikult kõrge kontsentratsioon või ka tekkiva ammoniaagi pidev väljaviimine süsteemist, suhteliselt madal temperatuur ja võimalikult kõrge rõhk. Keemilise reaktsiooni kiirus
Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid
aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis. 14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus: CO2 + H2O + hv-> {CH2O} + O2.
on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17. Le Chatelier´i printsiip Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale, analoogselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutav rõhu tõstmine tasakaalu suunas, milles on gaasiliste ainete moolide arv väiksem. 18. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) homogeenses süsteemis näitab reageerivate mol ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) dm 3 s 19. Massitoimeseadus (valem) - v1 = k1 C Ap C Bq 20
veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5- 10% tunnis. 24+25. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? Fotokeemilise sudu tekkeks on vaja kolme komponenti: UV-kiirgus; süsivesinikud; ja lämmastikoksiidid. Reaktsioonivõimeliste süsivesinike ning
on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17. Le Chatelier´i printsiip Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale, analoogselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutav rõhu tõstmine tasakaalu suunas, milles on gaasiliste ainete moolide arv väiksem. 18. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) homogeenses süsteemis näitab reageerivate mol ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) dm 3 s 19. Massitoimeseadus (valem) - v1 = k1 C Ap C Bq 20
ja vabad elektronid liiguvad kristallvõre sees. 4. Suur tihedus 5. Kõvadus 6.Värvus: hõbevalge, must (raud, rauasulamid:malm, teras), värvilised (hõbe, kuld). 7. Kõrge sulamis ja keemistemperatuur. METALLILISUS elektronide loovutamise võime. See kasvab perioodilisuse tabelis ülevalt alla, vasakult paremale. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides. Keemilised omadused: 1.Reageerivad hapnikuga (v.a väärismetallid), Fe+O -> 2Fe O 2 2 3 halogeenidega, Na+Cl -> NaCl mittemetallidega, Ba+2HCl -> BaCl2 + H2 hapetega (v.a väärismetallid), 2Al+6HCl -> 2AlCl+3H2 sooladega, Fe+CuSO4 -> FeSO4+Cu veega (vaid väga aktiivsed metallid), 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 Redoksreaktsioonid toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või
paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. · Lähteainete kontsentratsioonide suurendamine ja produktide konsentratsiooni vähendamine tasakaalusüsteemis nihutavad tasakaalu paremale produktide tekke suunas, · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule, · Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, milles on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid mille kontsentratsioon reaktsioonis ei muutu. Ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse. · Homogeenne katalüüs katalüsaator ja lähteained samas faasis. Luua alternatiivne reaktsiooni tee, millel on võrreldes tavalise reaktsiooniga madalam ativatsioonienergia.
avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine ja produktide kontsentratsiooni vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist) tasakaalusüsteemis nihutavad tasakaalu paremale - produktide tekke suunas Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale - saaduste tekke suunas, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule - lähteainete tekke suunas; Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem 1. Keemilise reaktsiooni kiirus. Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus Reaktsiooni kiirus v = (C2C1)/t, kus C2 on kontsentratsioon ajahetkel t2, C1 on kontsentratsioon ajahetkel t1 ning t = t2t1 on kontsentratsiooni muutumiseks kuluv aeg, ühik mol/ls 1. Massitoimeseadus
Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak NH3, mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põlemisprotsessides tekib lämmastikoksiide kolmel eri viisil: · termiline NOx: põlemisõhu lämmastik ja hapnik reageerivad omavahel kolde kõrge temperatuuri juures; · spontaanne (kiire) NOx: tekib leegis kulgevates põlemisõhu ja kütuse gaasilise osa vahelistes reaktsioonides; · kütuse NOx: kütuses olev keemiliselt seotud lämmastik oksüdeerub. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O). Lämmastikoksiidide teket põlemisel mõjutavad kütuse lämmastikusisaldus ning põletamismoodus ja sellega seotud tingimused. Fossiilsetest kütustest sisaldab
moodustub CaSO3. Kuivad meetodid lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid. LÄMMASTIKU ERALDAMINE Siia kuuluvad nii lämmastikoksiidid (NOx) kui ka ammoniaak (NH3) ja väga toksiline tsüaanvesinik HCN metalli- ja tekstiilitööstustest Põlemisprotsessides tekib lämmastikoksiide: Termiline NOx : põlemisõhu lämmastik ja hapnik reageerivad omavahel kolde kõrge temperatuuri juures; Spontaanne (kiire) NOx: tekib leegis kulgevates põlemisõhu ja kütuse gaasilise osa vahelistes reaktsioonides. Kütuse NOx: kütuses olev keemiliselt seotud lämmastik oksüdeerub. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikgaasid on lämmastikmonooksiid, lämmastikdioksiid ja dilämmastikoksiid. Kivisüsi sisaldab 2% lämmastikku. Eesti põlevkivi sisaldab vähe lämmastikku, seda põletakse soojuselektrijaamades Lämmastikoksiidide emissiooni keskkonda võib vähendada kahel viisil: takistades nende moodustumist
Järeldused: · Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale - produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist); · Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule - lähteainete tekke suunas; · Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete moolide arv väiksem. Näide: 3 H2(g) + N2(g)2 NH3(g) .H = 92.4 kJ (eksotermiline reaktsioon) selle reaktsiooni tasakaal nihkub: H2 kontsentratsiooni suurendamisel paremale NH3 kontsentratsiooni vähendamisel paremale temperatuuri tõstmisel vasakule rõhu tõstmisel paremale Katalüsaatori mõju Katalüsaator kiirendab ühtviisi nii päri- kui vastassuunalist reaktsiooni. Seega ei mõjuta
annaabi.ee 
