Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha. Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest Postimehest ja Eesti Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole jäänud ka soomekeelsed. Ka telemängud ei jätnud kirjanikku päris külmaks, eelistas Kuldvillakut. Ise loomulikult ta kaasa ei mänginud, kuid kuulama on küll jäänud. Tuju oli alati tõstnud küsimus, millele ta ise teadis vastust. Rita Gudrina G3a
vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate kuritegudeni. Ta mürgistab Iasoni uue naise ja tapab seejärel ka oma pojad kuigi ta armastab poegi, on viha Iasoni vastu ja kättemaksusoov tugevamad... Tragöödia lõpus lahkub Medeia koos laste surnudkehadega Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. ·Jäär päästis lapsed ohvrialtari juures ära.
kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiaks:Trag:Aheldatud Prometheus.Räägib Prometheus titaanist,kes andis Zeusi tahte vastaselt inimestele tule ja aheldas ta karistuseks kalju külge.Loodus tunneb talle kaasa ja ta langeb allmaailma.Prometheusi kujutatakse seal julge,romantilise mässajana.Zeus-õel türann. Euripides.Keskendus inimese siseheitlusele ja valis peategelaseks ka naisi."Medeia"-Media päästab Jasoni,keda ta armastab samal ajal ohverdades oma venna. Aidanud röövida Jasonil kuldvillakut Jason jätab Media maha ja haitub koos Korintose kuningatütrega.Media ,olles Jasoni peale vihane mürgitab Jasoni uue naise ja tapab oma pojad.Kuigi ta neid armastab on viha Jasoni vastu liiga suur.Lõpus Media lahkub koos poegade surnukehadega vankril. Komöödia.Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid.
11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile astuma, kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja. 2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis, et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde. (inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid) 3
Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha. Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda
Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina. Udu hajus, kui sissepääsu juurde jõudsid ja valvurid, kes sedamaid hiilgavaid noormehi märkasid, lasksid külalised aupaklikult sisse ja saatsid kunnile sõna nende saabumisest. Kunn kohe väga vastuvõtlik, kohe söögid-joogid. Medeia piilus ja Eros lasi noole südamesse, tohtud valud ja armus I-sse. Peale söömingut alles hakati küsitlema külalisi. I vastas, et nad
Natuke laeva ots sai vigastada. Siis lõpuks jõutigi Kolchisse, kuldvillaku maale. Hera oli mures, et kuidas need mehed seal hakkama saavad ja siis jumalad otsustasid, et Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre Iasonisse armuma. Selle nimi oli Medeia. Siis igastahes vahepeal need mehed olid jõudnud kuninga juurde ja siis Eros kasutas võimalust ja pani Medeia Iasonisse armuma oma noolega. Siis Iason rääkis, et tahaks kuldvillakut ja Aietes (kuningas) ütles, et ainult siis saavad, kui Iason saab sellega hakkama, et künnab pronksjalgadega ja põleva hingeõhuga härgadega põldu ja külvab sinna lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed. Iason pidi nendega võitlema ka. Iason läks oma meestega nõu pidama, siis tuli tema juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis, et Medeia on ülivõimas. Siis Iason ja Medeia said kokku, see Medeia oli täiega armunud ja nõus kõike tegema. Medeia õpetas, et tuleb ennast
Helle kukkus alla. Meri sai tema järgi nime Helle meri, Hellespontos. Phrixos lendas edasi ning märkas maad. Maandus sinna, nägi purskkaeve, üks purskas piima, teine veini, kolmas õli ning neljas vett, mis kunagi ei külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni. Eros ja Psyche: Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema. Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati. Aphrodite sai kurjaks ning kutsus oma venna Erose, et too aitaks tal printsessi karistada
maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid (seega noormees uppus). Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused. Kui Kolchise kuningas Iasonilt kuulis, mis kreeka sangareid tema poole tõi, teeskles ta, et nõustub kuldvillakut neile loovutama, kuid ühel tingimusel Iason peab taltsutama kaks ninasõõrmeist tuld purskavat härga, need adra ette rakendama ja üles kündma põllu, kuhu tuli külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel
päeval kui ööl talle usaldatud aaret. Phrixos jäi kuningas Aietese juurde ja võttis hiljem ühe tema tütre naiseks. Aastad möödusid. Phrixos suri, kuldvillaku kuulsus aga levis üle kogu maailma. Vanal kuningal Aiesel oli kombeks tamme juures käia ja kuldvillakust rõõmu tunda. Ennustus oli talle ette kuulutanud, et tema perekonda tabab õnnetus, kui ta villakust ilma jääb. Seepärast oli tal hea meel, et tema aaret valvab selline peletis. Palju uljaspäid katsus kuningalt kuldvillakut röövida. Aga need, kes tulid jalgsi, surid tulipalavas liivakõrbes, mis eraldas Aietese riiki muust maailmast. Meed, kes tulid laevadega, said otsa laevaõnnetuse läbi pikal ja hädaohtlikul teekonnal. Ja need, kes kõigest hoolimata kuningriiki pärale jõudsid, ei pääsenud kiskjaliku ning valvsa lohe käest. Kuldvillak säras lakkamatultAietese maal, päeval nagu päike ja öösel nagu kuu. Tema pärast asusidki teele kangelased, keda juhtis Iason.
oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last
kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks. Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda.
Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees
amatsoonide maa, nende isa oli sõjajumal Ares. Argonaudid oleksid seal ka peatuse teinud, ent tuul oli soodne ja nad kiirustasid edasi. Sama päeva päikeseloojangul jõuti kuldvillaku maale Kolchisesse. Mehed olid öösel üsnagi hirmunud ja samal ajal pidasid jumalad Olümpose mäel nende saatuse üle nõu. Aphrodite poeg Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre armuma Iasonisse. Eros oli sellega pari ja ka Iason. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal
teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi
pidanud Orpheus enam vastu ja kiikas üle õla.. et näha Eurydiket allmaariiki tagasi kistavat. Leinast materdatult luusis Orpheus mööda maad ringi, kurvastades oma naise surma üle. Teel aga sattus ta menaadide kätte, kes ta tükkideks rebisid. Tema laul ujus jõge mööda allavoolu ja kõik oli kadunud. Lõpuks jõudis tema pea Lesbose randa nii sai sellest saarest luule keskus. Oma elu jooksul jõudis Orpheus olla ka üks argonautidest kuldvillakut otsimas. Ekspeditsioonil päästis ta oma kaaslased sireenide käest, lüües nad üle ilusa lauluga, palju ilusama kui nende oma.5 Vana-Kreeka muusika ajalugu Vana-Kreeka muusika oli eraldamatu luulest ja tantsust, kogu ulatuses monoodiline, igasugune harmoonia selle tavapärases tähenduses, puudus. Varajasim muusika on praktiliselt tundmatu, kuid Homerose ajajärgu rahvusliku muusikalise kultuuri on hilisemad generatsioonid ristinud kuldseks ajastuks. Peamine muusikaline instrument oli 4
näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks. Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda. Medeia viib
ilmus miski asi. Argonaudid kasutasid kavalust: lähenenud kaljudele, lasksid nad lahti tuvi, kes ruttu lendas nende vahelt läbi. Kaljud lähenesid teineteisele, kuid said kinni ainult tuvi sabast. Niipea kui kaljud uuesti eemaldusid, sõitsid argonaudid kiiresti nende vahelt läbi. Kaljud jõudsid laeval ära murda ainult tüki ahtrit. Nõnda jõudsid argonaudid peale rohkearvulisi seiklusi lõpuks Kolchisesse. Kuldvillakut oli väga raske kätte saada. Ta asus hiies, kus rippus puu otsas. Seda puud valvas hirmus draakon. Kuid argonautide juht Jason sai abi Kolchise tütrelt, nõiatar Medeialt. See valmistas draakoni uinutamiseks kooke ja minnes hiide andis need draakonile. See kargas kohe kookide kallale, sõi nad ära ja uinus. Sel ajal võttis Jason kuldvillaku ja pöördus laevale. Peale seda sõitis ta tagasi oma kodumaale. Temaga koos sõitis ka Medeia, kes oli hakanud teda armastama.
Delfa Delfa, Medeia vana amm; tenor või kastraat (1988 kontratenor) Aigeus Egeo, Ateena kuningas; tenor Demo Demo, kokutav kääbus Aigeuse õukonnas; tenor Tuulte koor Coro di venti Vaimude koor Coro di spiriti Orkestri koosseis (René Jacobs 1988): 2 viiulit, 2 vioolat, tello, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit, 2 zinki, timpanid Basso continuo: 2 klavessiini, positiiv, lauto, kitarr, harf, lirone Mütoloogiast Iason asus mereretkele laevaga "Argo", et saada kätte kuldvillakut. (Kuldvillakust kõnelemine on omaette lugu. Edith Hamiltoni raamatus "Antiikmütoloogia", Tallinn, Eesti Raamat, 1975, seletatakse nii: Iasoni isa lapsepõlves tekkis olukord, mil nõuti tema ja ta õe ohverdamist, ent viimasel hetkel tormas ohvrialtari juurde imeelukas - jäär, kelle villak oli puhtast kullast - ja kandis lapsed läbi õhu minema. Jumalad olid laste ema palveid kuulda võtnud. Kui jäär ületas väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli
Kuid siis andis ta salvi, mis oli tehtud Prometheuse verest tärganud taimest ja mis andis inimesele, kes sellega end määris, puutumatuse, noormehele, kes I'le Medeiast rääkinud oli ning palus mehelt I enda juurde kutsuda. M rääkis I'le salvist ning palus, et I mäletaks Medeiat. I läks laevale ja proovis salvi. Künd õnnestus ja sõjameeste sekka heidetud kivi pani tärganud mehed omavahel kaklema. Iason sai hakkama. Aietes ei tahtnud kuldvillakut ikkagi ära anda. Medeia aga palus argonaute, et nood ta kaasa võtaksid ning sõnas, et mehed peavad villaku ruttu kätte saama ning siis lahkuma, muidu nad surevad. Medeia kaasas, sõitsid nad villaku peidukohta, mida valvas lohe. Villak rippus püha salu puuoksal. M uinutas lohe lauluga magama, I haaras villaku oksalt ning kõik kiirustasid merele. Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose
Kuid siis andis ta salvi, mis oli tehtud Prometheuse verest tärganud taimest ja mis andis inimesele, kes sellega end määris, puutumatuse, noormehele, kes I’le Medeiast rääkinud oli ning palus mehelt I enda juurde kutsuda. M rääkis I’le salvist ning palus, et I mäletaks Medeiat. I läks laevale ja proovis salvi. Künd õnnestus ja sõjameeste sekka heidetud kivi pani tärganud mehed omavahel kaklema. Iason sai hakkama. Aietes ei tahtnud kuldvillakut ikkagi ära anda. Medeia aga palus argonaute, et nood ta kaasa võtaksid ning sõnas, et mehed peavad villaku ruttu kätte saama ning siis lahkuma, muidu nad surevad. Medeia kaasas, sõitsid nad villaku peidukohta, mida valvas lohe. Villak rippus püha salu puuoksal. M uinutas lohe lauluga magama, I haaras villaku oksalt ning kõik kiirustasid merele. Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose
tegusid Teebast välja oli saadetud. Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima