Kuldnokk Kuldnokk on Eesti keelne nimi, kuidas ladina keeles kölab nii, Sturnus vulgaris L. Rahvasel on neevl temast palju nimesi. Näiteks Kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane ja neid on veel ja veel. Tiivade pikkus ulatub koguni 13-14 cm-ni. Keha mass on kesmiselt 53-67g. Levinud on nad peaaegu üle terve euroopa. Kuid meil vedas, meil eilavad kuldnoka üle terve Eesti. Vahepeal üks pilt ka siis. Nüüd te teate kuidas näeb välja kuldnokk. Ilus onju? Kahjuk nende arvukus 20 viimaste aastate jooksul on tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000 kuni 50 000 paari. Tema väldib paksu metsi ja avamaastiku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Pesitseb aga paaridena. Elab päevase eluviisiga. Ta on rändlinn, tagasi tuleb juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Eesti kuldnoka
arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Pojukesed kooruvad 13-15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse
pesakaste teistele linnuliikidele (nt. piiritajale), samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. Alustada võiks siiski nö. klassikalise pesakasti valmistamisega, millega saab igaüks joonist ja tabelit appi võttes kindlasti hakkama. Foto ja joonis: http://www.hot.ee/linnumaja/ 1.- Sootihase ja tutt-tihase suurustele lindudele 2 - Rasvatihase suurustele lindudele 3 - Kuldnoka suurustele lindudele 4 - Kakkudele ja jääkosklale Et valmiv maja ka selle elanikule meeltmööda oleks, tuleks tähele panna järgmisi näpunäiteid: jälgi, et naelad ei jääks pesakasti sisse turritama; põhi naeluta külgseinte vahele, mitte alla, nii püsib see kindlalt; soovitav on teha kastile kaldus katus, kuna sealt jookseb vihmavesi paremini maha ja kast peab kauem vastu; katuse esiserv tee vähemalt 5 cm üleulatuvana, see kaitseb lennuava vihma ja pisut ka kasside
Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meeldejääv oli ,,Tragöödia esimesed minutid". Fotode autor on Aivar Pärtel. 21.märtsil sai Politsei Tallinnas väljakutse Kuldnoka korterelamusse, kus naabrid teatasid lärmakast peretülist. 16 minutit peale südaööd toimus plahvatus, mis tappis kaks inimest, vigastas politseinikku ja veel mitut inimest. Fotod on väga kurvad ja näitavad, kui hull õnnetus seal oli. Ühel pildil on politseinik koos verise ja ööriietes naisega, mis on päris hull vaatepilt minu jaoks. Margit Reinsalu 11a
"sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad
rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike häälitsusi. Seejärel ajab ta oma suure peatuti turri, laseb saba rippu ja ajab suled nii kohevile, et näeb palju suurem ning ümaram välja, kui ta tegelikult on. Kui emaslinnule isane meeldib, ajab ka tema oma suled puhevile ning seisab isaslinnu kõrvale, isane aga kostitab teda toiduga ning ulatab talle kingitusi, milleks võib olla oksake või puukooretükike. Niisugune rituaal
Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega. Taob müdinaga taevaviha härg. Ja tiigi võõras viludus ei ole muud kui turbasaare, Ei puhke tema järel valgushääl! lahke vari, Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. mis sunnib viibima, triivima, ujuma , Siin haua varju pugend sinilill. Metsamaasikatest helmed ümber päevitunud Kuldnoka laul on seitsme luku taga. kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill, Mu lapsepõlve suved on piirat päikese rõngaga . mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: Sest surma vastu paiskas jumal Päikest . Perekond
Üksikuid isendeid võib kohata veel novembri alguseski. PIIRITAJA Piiritaja on üleni mustjaspruun ja taeva taustal näibki mustana. Tal on pikad, sirpjad tiivad ja lühike harksaba. Teda võib suitsupääsukesega segi ajada - aga piiritaja ei liigutab lennates vähem tiibu ning kasutab rohkem liuglendu. Samuti ei näe piiritajat kunagi maandumas nende pesad on peidetud katusealustesse pragudesse või kõrgemal asuvatesse kuldnoka pesakastidesse ning nad lendavad pessa ja pesast välja väga kiiresti. Piiritaja istub pesale ainult munema ja hauduma, mis kokku kestab umbkaudu kolm nädalat. Lind toitub putukatest, mida ta püüab lennul pärani noka vahele. Piiritaja pojad on harjunud, et vanemad on toiduotsinguil kaua ära ja veedavad osa ajast omapärases tardunes. Selline omadus aitab linnukesel ebaharilikult raskeid tingimusi taluda ja kaua elada mõned neist elavad kuni 21-aastaseks ja see on
mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast,
Linnumaja valmistamiseks läks vaja: 1) Lauda mille paksus on 20-25mm 2) Saagi 3) Kurve 4) Akudrelli 5) Puuri, tikksaagi Töö käik: 1) Esiteks lõikasin välja põhja ja katuse 2) Lõikasin välja seinad 3) Valmistasin sisseminemiseks augu 4) Puurisin augu ja asetasin lennu ava alla õrre 5) Värvisin väljast 6) Asetasin kuuri seina külge TULEMUS Valminud linnumaja meeldis kogu perele ja juba järgmisel päeval oli linnumajas kuldnoka pere ARUTELU Kuna tegemist oli minu esimese pesakasti valmistamisega, saan väita julgelt, et algaja kohta tuli see päris hästi välja. Selle tegemine ei ole keeruline ega nõua erilisi materjale. Lisaks ei võta tegemine väga kaua aega ning kõik kes oskavad kasutada elementaarseid tööriistu saavad sellega hakkama . KASUTATUD ALLIKATE LOETELU / http://www.rodoaed.ee/tooted/pesakastid-ja-linnusoogid/pesakastid-lindudele
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5
Ameerikas ja Austraalias. Neilt saatanailt ei maksa oodatagi, et nad mõistaksid tsiviliseeritud inimeste käitumist. Saatanate endi totratele kommetele võib ju mõningaid ööndusi teha, aga kui nad oma lapsemeelsuses üle piiri lähevad, tuleb neid isaliku väärikusega noomida. Mõned saatanad on õppinud hiina keelt rääkima ja neid imetletakse ning näidatakse nagu kõnelevaid mainasid (maina on Aasias elutsev kuldnoka taoline lind) või dresseeritud kirpe. Sellised saatanad võetakse küll inimühiskonda vastu, aga tõelisi inimesi ei saa neist siiski kunagi. Linnad on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada
Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringselt. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Eoroopas, Aasias ja Põhja- Aafrikas. Eestis on levinud ta kogu üle maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes-ja kultuurpuistetes. Sobiva elupaiga valib välja isalind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivasse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jmt. Maailmast on teada juhtum, kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohu- kõrsi, lehti ja sammalt. Pesaloht padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6.....12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad
KEVADE LINNUD Kuldnokk Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Teda pole asjata kevadekuulutajaks nimetatud - rändlinnuna saabub kuldnokk meile juba märtsis või koguni veebruari lõpus, kui põlde katab veel lumi. Tänu oma seltskondlikkusele, piirdub ka kuldnoka pesitsusterritoorium üksnes isikliku pesakasti või puuõõnsusega. Pesakasti valivad välja tavaliselt isaslinnud. Kui meeldiv pesa on leitud, jääb isaslind selle lähedusse ning asub valju ja kõlava häälega paarilist peibutama. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest
on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane. Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid. Kuldnokk on osav jäljendaja võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodus ja tehishääli. Igal isaslinnul on oma 2070 laulukatkest koosnev repertuaar. On üks kiiremaid lendajaidkuni 75 km/h. Peamine kuldnoka eluala on seotud kultuurmaastikega, vähem hõredate looduslike puistudega. Kuldnokk ei lähe kunagi elama tihedasse suuremasse metsa. Hiljem sügisepoole peale pesitsusperioodi lõppu kogunevad nii noor. kui ka vanalinnud ühistesse parvedesse. Sel ajal meelitavad sobivad ööbimispaigad linde kokku isegi 50 km kauguselt ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest hiigelparved. KeskEuroopas on niimoodi parve kogunenud isegi üle miljoni linnu
Esmalt on vaja selgeks teha liigi ökoloogia, populatsioonidünaamika ning vajadusel ka füsioloogia või miski muu mis võib tulemust muuta. Lindude peletamiseks kasutatavad ultraheli-deterrendid, mille tegevusraadius on üle 20 kHz-i, pole efektiivsed, sest linnud ei kuule ultraheli. Lindude peletamiseks on kasutatud lindistatud hädakisa ja hoiatushäälitsusi. Näiteks naeru- ja hõbekajakad reageerivad suhteliselt aktiivselt ka kiivitaja ja kuldnoka hädakisale, künnivaresele mõjub hõbekajaka hädakisa. Sageli reageerivad segaseltsingutes olevad hakid, hallvaresed ja künnivaresed hädakisale, mida mängitakse ette tagurpidi või eraldi osadeks lõigatuna. (Lodjak 2008) 7 3.1 Hädakisa Reaktsioon hädakisale sõltub keskkonnatingimustest, kellaajast, lindude füsioloogilistest vajadustest ja seltsingute sotsiaalsest struktuurist. Mida ebasoodsamad on
25Kuldnokk Sturnus vulgaris Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Teda pole asjata kevadekuulutajaks nimetatud - rändlinnuna saabub kuldnokk meile juba märtsis või koguni veebruari lõpus, kui põlde katab veel lumi. Tänu oma seltskondlikkusele, piirdub ka kuldnoka pesitsusterritoorium üksnes isikliku pesakasti või puuõõnsusega. Pesakasti valivad välja tavaliselt isaslinnud. Kui meeldiv pesa on leitud, jääb isaslind selle lähedusse ning asub valju ja kõlava häälega paarilist peibutama. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest
keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Värbkakk Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnoka suurune kakuline. Ta on väikseim kakk Euroopas. Oma väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui hiirtest. Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel. Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt
Nende erialavaliku ja tee on määranud arvatavasti asjaolu , et nemad purjetasid . Sattusid merele , purjetasid jahtidel , kogesid midagi ja see tegi nad ära . Saan aru , miks neil kujunes soov siduda oma elukutse merega . Nad mõlemad on merebioloogid , olgugi , et üks on botaanikuks diplomeeritud . 7 Kas võib öelda , et pojad on läinud isa jälgedes ? Vaat ei tea . Ega lindu pea õpetama paned kuldnoka puuri ja talle ei pea tekste ette lugema ega meloodiaid vilistama . Ta haarab õhust selle , mida kuuleb . Kas need on isa jäljed ... võib-olla siis on , võib-olla on see olnud ahvatlev . Olin vahendaja see ,kes sokutas , võttis kaasa . Puhkuse ajal käisime ikka perega koos Hiiumaa laidudel . Mis siis veel , kui niisugune keskkond inimest ei mõjuta? Ka mu tütar on valinud keskkonnakaitse . Kas planeerite oma tuleviku tegemisi ette ? Mida tahaksite veel teha ? Mul ei ole eesmärke
kirev- musta ja valgekirju, helerohelise laiguga kuklal ja pea küljel ning kreemika pugualaga. Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe. Majanduslik tähtsus- mune süüakse, sulejoped haha udusulgedest. 2. KIVIRULLIJA (Arenaria interpres) Väike u. kuldnoka suurune lind, punakaspruuni selja ja mujal musta-valgekirju sulestikuga. Kõige arvukam Soomes. Elab kajakate koloonias, kajakad kaitsevad. Sööb koorikloomi, putukavastseid jt, keda hangib madalast rannaveest. 3. ALK (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.''läänemere pingviin''Eesti vetes tihti ei kohta kui siiski on. Suurem osa ajast vees
monogaamsete liikide pesadest siiski seda, et emane oleks olnud paarivälises kopulatsioonis võõra isasega. Nimelt samal ajal kui isased saavad oma fitnessi suurendada partnerite otsimisega väljastpoolt oma sotsiaalset paari, üritavad paljude linnuliikide emased oma järglaste arvu tõsta teisel viisil - nad munevad oma mune liigikaaslaste pesadesse, sisuliselt parasiteerides teiste sigimispaaride vanemliku pingutuse arvel. Näiteks sisaldab erinevail kuldnoka asurkondadel 5-46% pesadest teiste emaste poolt sinna munetud mune, suitsupääsukesel 3-31%. Mõnede liikide, näiteks ameerika kaljupääsukese Petrochelidon pyrrhonota emased isegi tõstavad munetud mune oma pesast ümber teistesse pesadesse. Muide, ka kuldnokal leitakse tihti mahakukkunud mune. Varem arvati, et sellistel puhkudel ei ole emane jõudnud küllalt kiiresti pessa munele lennata, tegelikult võivad need olla hoopis noka vahelt maha kukkunud munad.
EAEI53 Ehitusõiguse ülesanded Kaasused 1-20 V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of Machines". Butler kirjutas sellest, kuidas masinad võtavad inimeste maailma üle. Arvati, et ta irvitab darwini üle (kuid ei). Kirjutas, kuidas masinad kasutavad inimest ära, et ise paljuneda--> inimesed ehitavad neid. Nad tekitavad selleks vajaduse. Inimesed on masinate paljunemisteenistuses, nagu putukad taimede omas. Aadress on mul kuldnoka 17-53, et marja poe juurest 2ra keerates viimane maja ja mu number on 55511020,
annaabi.ee 
