1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi ? asukoht 1444-1448, oktoobrist 1448 Mainzis sugulaselt laenuks 150 kuldnat esimene "Weltgericht" ~ 1444-46 kalendrid, donaadid (ladinakeelsed grammatikaõpikud, autor Aelius Donatus)
1642, õlimaal, lõuend, 363 x 437 cm. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Maali " Öine vahtkond " täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari
sealt majast ja läks ikkagi Pieterile naiseks. Neil oli 2 last Jan, kes oli vanem ja Frans, kes oli noorem. Vahepeal oli ka Griete isa surnud. Ühel hommiku poolikul ilmus Tanneke turule ja suundus Griete leti juurde, et anda teada, teda oodatakse pärastlõunal. Nende aastate jooksul oli surnud ka hr. Vermeer ning jätnud oma naise ja 11 last võlgadesse. Naljakas oli see, et muidu nii korralik pere jättis isegi lihunikule arve maksmata ( 15 kuldnat ), kui Griete sealt majast lahkus. Pärastlõuna Paavstipesas möödus sündmuste rohkelt. Teda oli sinna kutsunud lesk, mitte Maria Thins. Käes oli testamendi lugemine. Mehe soov oli, et Grie- te saaks endale pärlkõrvarõngad. Tüdruk oli segaduses, kuid otsustas siis nad siiski vastu võtta. Teadmata mida nendega teha jalutas ta tänaval, kuni leidis, et kõige mõtekam oleks nad pandimajja viia. Kõrvarõngaste väärtuseks osutus 20 kuldnat.
päeval. 6. Mõnikord saatis Meister poisid loomalaadale. Esimesel aastal käis Krabat Tonda ja Andruschiga, teisel aastal Juroga. Mida ja kuidas nad seal tegid? Esimesel aastal ei pidanud Krabat midagi tegema, sest põhilise töö pidid ära tegema Tonda ja Andrusch. Andrusch pidi muutma end härjaks ja Tonda end talumeheks ning siis pidi Tonda selle härja maha müüma. Kui härg müüdud, pidi Tonda võtma päitsenööri, et Andrusch saaks end tagasi moondada. Poisid said härja eest 30 kuldnat. Teisel aastal pidi aga Krabat Juro hobusena laadal maha müüma. Juro oli selle asja üle väga murelik, sest ta kartis, et ta ei oska ennast tagasi inimeseks moondada. Teel laadale aga otsustasid poisid oma osad vahetada, st hobuseks otsustas moonduda hoopis Krabat. Laadal oleks nad vabalt kohe saanud hobuse eest 50 kuldnat, aga siis ilmus välja üks ühesilmne kaupmees, kes lubas 100 kuldnat maksta. Kaupmees andis raha Jurole ja tahtis hobusega ära sõita. Viimasel hetkel
maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa.See maal sai tehtud Amsterdami laskurite üksusele. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Tema nägu võib olla Ensign Visscheri vasaku õla taga. Teised tegelased on intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel selles, et Rembrandt maalis nad kõik selleks, et pilt oleks elavam ja et tühja ruumi oleks vähem. Marsiks valmistuvate sõurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks
kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse. Teame näiteks, et üks Spinoza rikas soosija tahtis oma testamendis pärandada talle kogu varanduse. See väikesekasvuline, joonistamist harrastav filosoof keeldus sellest, kuna tema arvates oleks see olnud ebaõiglane seaduslike pärijate suhtes. Kui kõne all olnud isik suri, tahtis tänulik pärija Spinozale hüvituseks tagada toetuse 500 kuldnat aastas. Filosoof pidas seda summat liiga suureks, kuid soostus vastu võtma 300 kuldnat, mida talle maksti täpselt kuni tema surmani. Spinoza askeetlikku ja äraostmatut iseloomu peegeldab ka viis, mil kombel ta keeldus talle pakutavast filosoofia professuurist Heidelbergis. Ehkki pakkumine tehti liberaalses ja meeldivas vaimus ja ehkki Spinozale tagati "kõige täielikum filosofeerimise vabadus", sest
hinnaga kokku ja müüs hoopis kallimalt edasi.Kasum oli suur ja ettevõte laienes üle kogu Euroopa. Edasi hakati tegeleme pangandusega, laenates suure protsendiga raha välja isegi paavstile ja keisrile. Raha ja võim Keiser pantis Jakob Fuggerile võla katteks Euroopa tähtsamad vase-ja hõbedakaevandused.Kuid Saksa aadlikud esitasid keiser Jakob Fuggeri peale kaebuse,et see dikteerib üksi maagi hinda. Jakob Fugger oli tuntud ka helde annetajana.Kord erajdas 15000 kuldnat,et rajada vaestele ja puuduskannatajatele elamispindu.Esimesed 53 maja olid sissekolimiseks valmis 1523.aastal Jakob Fugger/Fuggerei sotsiaalasundus(Augsburgis) Kaupmehed
õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid kujunema sidemed Viini ülikkonnaga, oli vabakunstnik, kes sai toetust aadliperekondadelt. Sai alguses 600, hiljem 4000 kuldnat aastapalka. 1800. aastal esimene avalik esinemine. Kuulmisvaegus hakkas kujunema, peagi sai selgeks et ta jääb täielikult kurdiks. See masendas teda (Heiligenstadti testament kriisi haripunkt ja pööre). Tolle aja muusika oli valdavalt klassitsistlik, ka enamus zanre pärit klassitsismist ja üles ehitatud vastavalt. Lõpuks kujunes välja beethovenlik väljenduslaad, mis juhatas sisse järgmise, viljakaima perioodi. III periood, Viin (1802-1812): loomingu kõrgaeg
Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult
15. oktoobril 1936 käibelt. Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 Ostjad Müüjad USA dollar 3,72 3,73 Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 100 Soome marka 9,36 9,40 100 Rootsi krooni 100,30 100,90 100 Taani krooni 99,75 100,35 100 Norra krooni 99,-- 99,80 100 Prantsuse franki 14,65 14,90 100 Madalmaade kuldnat 150,30 151,10 100 Läti latti 71,80 72,30 100 Sveitsi franki 71,85 72,45 100 Belgia belgat 52,-- 52,50 100 Itaalia liiri 19,65 20,05 100 Tsehhoslovakkia krooni 11,-- 11,20 100 Austria sillingit 52,55 53,15 100 Ungari pengöt 65,35 66,05 100 Poola zlotti 88,80 89,40 100 Leedu litti 41,50 42,70 100 Nõukogude rubla (tsekk) 192,25 193,75 Eesti kroon alates aastast 1992 Võeti kasutusele rubla asemel 1992
maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. ,,Kadunud poja tagasitulek" See oli Rembrandti viimane pühakirjale toetuv maal ja ühtlasi on seda peetud ka neist kõige suurejoonelisemaks. Seda mitte ainult kompositsiooni suuruse, vaid ka emotsionaalse intensiivsuse poolest. Inspireerituna Luuka evangeeliumi 15. peatükis olevast tähendamissõnast arendab Rembrandt siin andestuse ja halastuse teemat
aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus. Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti
on tulpide ja teiste lillede suuraeg. Keukenhof on kuulsaim aed Hollandis, oma 80'el aakril sisaldab ta mitmeid eri sorte tulpe, krookuseid, nartsisse ning teisi kauneid lilli. Omal ajal andis Hollandis mõni inimene kogu oma rahakoti ja omandi selle eest, et saada mõned ihaldatud lillesibulad. Ühe tulbisibula eest küsiti fantastilisi hindu, kuhu oli sisse arvestatud ka transpordi- ja ööbimiskulud. 1637. aastal maksti isegi 10 000 kuldnat ühe tulbisibula eest, mis on võrdväärne Amsterdami kanali äärse uhke härrasmajaga. Aga õitsvale ärile tulbisibulatega tuli lõpp, kui hinnatõusule astusid vahele Hollandi ja Frieslandi valitsus koos aednikega. Lillesibul, mis oli paljude aastate jooksul kättesaadav vaid aadlile, leidis nüüd tee ka lihtrahva aedadesse. Hollandi sibullillede kasvatajad aretasid juurde üha uusi tulbisorte. 1.3.2 Veskid Sada aastat tagasi oli Hollandil mitte vähem kui
aastane) oli Wagner tema rõõmude ainus allikas, tema sõber, kes läks talle südamesse rohkem, kui keegi teine, tema parim õpetaja ja kasvataja. Ludwigil oli Wagneri lavastustes suur roll. Ilma temata poleks lavastusest iialgi asja saanud, ta aitas kaasa kogu oma energiaga. Ludwig II soovis Münchenit ümber ehitada, jätta pea- ja residentslinnale oma arhitektuurne pitser. Kui see plaaan ei jõudnud kavandamisjärgust kaugemale. Ta ei suutnud raha kokku saada: viis miljonit kuldnat teatrimaja eest koos luksustänava ja Isari sillaga. Tänu Richard Wagnerile ja Ludwig II-le muutus senine kujutava kunsti keskus München nüüd ka muusikametropoliks. Wagner üritas kuningat ära kasutada- ta tahtis koos kuningaga ja kuninga kaudu ka riiki pöörata. Kuningas tegi seda, mida ta polnud iialgi varem teinud- ta otsis nõu ja abi oma emalt, oma vanaonult Karlilt ja München- Freisingi peapiiskopilt. Wagner peab minema, kuulis ta igalt poolt ühehäälselt.
1341. a keeldus Inglismaa kuningas Edward III oma võlgu maksmast. Itaalias Medicite pank. 15. sajandi panga tuluallikas paavsti õukonna teenindamine. 15. saj Itaalias suur (teine) pankrotilaine, põhjuseks Madalmaade ja Itaalia kaubanduse tasakaalustamatus, Madalmaades polnud kusagil raha realiseerida ja Itaalias polnud raha, millega realiseerida. 15. sajandi lõpuks kandus rahanduskeskus Lõuna Saksamaale, Fuggerite perekonna pangale. 9 1397 sureb Hans Fugger, 1200 kuldnat järglastele, pojal 23 000 kuldnat, pojapoeg Jakob jättis surres maha 2 miljonit kuldnat. Laenates valitsejatele raha,võtsid Fuggerid tagatiseks hõbedakaevandused. Hiljem rahanduskeskuseks Madalmaad. Fucker Lõuna Saksamaa kaupmees (alamsaksa keeles). Kirikud keelasid protsendi võtmise, sest aja pealt ei või teenida kuna aeg on Jumalast. Lunastust võimalik saada kõikidel (kaupmeestel) v.a juutidel. Protsendi asemel hakati laenama pandi vastu.
Alaliselt asus ta Viini elama 1792. aastal ning juba siis võib märgata talle omaseid jooni: marsikarakter, variatsioonivorm ja c-moll, mida ta on kasutanud mitme olulise teose puhul. II Viin (1792-1802): varane looming Beethoven sai väheses ajaks ka Haydni õpilaseks, kuid on koguni öelnud, et ta ei õppinud temalt midagi. Kuni 1800 aastani elas ta kontserdi ja teoserahadest. 1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks üks tema hinnatumaid teoseid. 1795. a. märkas esmakordselt oma kuulmisvaegust ning 1801-2 elas läbi kriisi, sest mõistis et haigus viib ta nii või teisiti kurtuseni. 1802 aastal kirjutas ta oma vendadele ning tunnistab, et lahendab olukorra vabasurma minekuga, sest kirja tuntakse Heiligenstadti testamendina. Kuid siiski saabus isikliku kriisiga erakordne loominguline
Rahvastiku tihedus Madalmaades oli suurim Euroopas üle 70 in/km2. Kõrge linnastumus kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem. Põhjapoolsetes Friisimaa ja Groningeni provintsides polnudki aadelkonda ja seetõttu puudusid aadlikud ka staatidest. Madalmaade arengutaset näitas tema osakaal Hispaania Habsburgide tuludest: Madalmaadest laekus Hispaania riigikassasse kaks miljonit kuldnat aastas, samal ajal kui Itaaliast laekus miljon ning Hispaaniast ja tema asumaadest vaid pool miljonit kuldnat. Vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu Reformatsiooni käigus jõudsid Madalmaadesse just selle radikaalsemad voolud: anabaptistid, hiljem ka kalvinistid. 1561. aastal sõnastas Guy de Bray Madalmaade kalvinistide usutunnistuse Confessio Belgica. Katoliku usk jäi aga ka edaspidi Madalmaades olulisele kohale. Ka mitte
ühe itaallasega napilt Aleksandriasse, kus ta läks saksa konsulaati ja luiskas, et ta isa oli sakslane. Ülo ütles, et ta elas kaua võõrsil ja unustas seepärast emakeele ära. Algul konsul ei uskunud, aga saksa perekonnanimi veenis teda. Ta aitas Ülo Itaalia kaudu Saksamaale. Ülo käis töötuna ringi ja elas annetustest. Viimaks tüdines ta sellest ära ning läks üle piiri Hollandisse. Seal oli varandustsensus ning ta võeti hulkuri pähe kinni. Kuna Ülol polnud nõutavat sadat kuldnat, pidi ta seni valve all olema, kuni ta teenis põllumees Cees Ottenbrosi juures nõutud raha. Tööga sai ta ka sõiduraha kokku ja tuli siis Stettini kaudu Eestisse tagasi. Kui ta Tallinnas laevalt maha astus, võeti ta kohe kaitseväkke aega teenima. Sõja algul läksid nad suure kambaga Venemaale. Ülol jäi õnne tõttu tööpataljonis hing sisse. Hiljem oli ta ohvitseride kursusel ja sai ka korpuses leitnandiks. Kui kord kolm päeva suitsu ei antud, läks ta sakslaste poole üle
kindluskloostri ära (aastat ei tea) oli võimalik kontrollida sealt Väina jõe kaubandust. Oli justkui oma tahtmise saavutanud, otseseks sõjategevuseks kohe ei läinud. Riia peapiiskop pöördus paavsti poole kaebustega , ordu vastu. 1312 saabus riiga paavsti eriesindaja Fransiscus., kes koostas raporti, seal olid ülesloetud kõik ordu pahateod. Millele järgnes paavsti otsus Liivimaa ordu pandi tervikuna kirikuvande alla. 1319 see kirikuvanne tühistati , andis 11 500 kuldnat paavstile. Ordu tugevnes eiriti pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigas. Temast sai veelgi suurem riik, omandas Põhja-Eesti Taani kuningalt. Kõik teised väikesed piiskopiriigid oli huvitatud ordu sõjalisest abist ja toetusest. Samas ei olnud see tugevnemine otsustav , tülid jätkusid ja tugevnesid 1377 sai alguse vaenlus kui Rõivastustüliall ja mis kestis üle 100 aasta, See kasvas välja Riia peapiiskopi ja ordu vahelistest suhetest. Riia
pidi isa taas ümber kolima, seekord Linzi. Seal ta läks pensionile. Muidugi ei tähendanud see seda, et vana mees sai rahu. Vaese väike-majaomaniku pojana ei saanud ta juba alates noorusest tunda eriti rahulikku elu. Ta ei olnud veel 13-aastanegi, kui tal tuli esimest korda kodumaalt lahkuda. Vastupidiselt "kogenud" kaasmaalaste ettevaatlikkusele suundus ta Viini, et seal mõni amet selgeks õppida. See oli möödunud aastasaja 50-ndatel aastatel. Inimesel on muidugi raske 3 kuldnat maks- nud söögitagavaraga ehku peale välja minna, selgete lootusteta ja kindlaksmääratud eesmärkideta. Kui ta sai 17-aastaseks, sooritas ta meistriabi eksami, saamata sellest rahuldust, pigem vastupidi. Puuduseaastad, aastad täis kannatusi ja ebaõnnestumisi tugevdasid tema otsust loobuda käsitööst ja püüda saavutada midagi "veidi kõrgemat". Kui möödunud aegadel oli maal tema ideaaliks olnud
annaabi.ee 
