Tähtvili Urve Varik 10.A Vilja kirjeldus • Tähtvili on 3–6 cm pikk, 3–6 cm läbimõõduga ning kaalub umbes 100 g. • Viljal on omapärane kuju. • Tähtvilja läbilõige on tähekujuline, selle järgi on vili ka oma nime saanud. • Vilja vahajas õhuke koor on läbipaistev ja kahvatukollane ning muutub vilja küpsedes kuldkollaseks. Vilja maitse • Viljaliha on karge, mahlase ja pisut hapuka maitsega • Küpsel viljal väga aromaatne maitse. Peamised kasvupiirkonnad • Tähtvili kasvab troopikas ja lähistroopikas. • Peamised kasvupiirkonnad on Costa Rica, Peruu, Columbia, Ecuador, Guyana, Brasiili, Ameerika ühendriikides - Lõuna-Floridas ja Hawail. Tähtvilja kasutamine • Tähtvilja võib süüa toorelt või keedetuna ja see sobib hästi nii köögi- kui puuviljadega.
villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laagerdamine Laagerdamine ajal toimub aeglane oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks (tawny). Kasutatud kirjandus: http://www.minuvine.ee/veinijutt/ http://et.wikipedia.org/wiki/Veini_valmistamine Aitäh!
soola 1/2 tl riivitud muskaatpähklit 50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub sellest, kui hapukoorene salat Sulle meeldib. Kogus : neljale Koostis: 200 g tomatit g värsket kurki g sibulapealseid värsket tilli Hapukoorekaste: - 2 dl hapukoort soola suhkrut musta pipart
Küpsetatakse praeahjus temperatuuril 250-280º C Praetud köögiviljatoidud Kv praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvaines Väheses rasvaines 150-160ºC Rohkes rasvaines 175-180ºC Lauale antakse: Iseseisva roana Lisandiks Väheses rasvas kuuma rasva sisse ja aeglaselt segades pruunistumiseni, kui pole valmis, siis praeahjus pehmeks Friipraadimine toorelt, tahendatud, väikeste partiidena kuldkollaseks, nõrutada ja maitsestada. Kiirgaval kuumusel - süte kohal, seadmetes. Köögiviljakotletid 1. Porgand ribad-hautada peaaegu pehmeks manna kuumutatakse pehmeks Kapsas tükeldatud hautada poolpehmeks õun ja manna kuumutada pehmeks Peet koorega keedetud või küpsetatud püreerida kuumutada rasvainega püree läbi lisada manna; kuumutada, kuni paisunud 2. Mass jahutada 65º lahtiklopitud munad ja maitseained
seened, mustad ploomid, punane vein). Toorained 200 g läbikasvanud sealiha 2 sibulat 300 g lahjat veise- või sealiha100 g suitsuvorsti 300 g valget peakapsast500 g hapukapsast 100 g seeni soola, köömneid, majoraani 8 musta ploomi pipart 100 g punast veini Bigos Valmistamine 1. Sealiha lõigata väikesteks kuubikuteks ja praadida, lisada hakitud sibul ning hautada kuldkollaseks. 2. Liha lõigata kuubikuteks, vorst ketasteks, peakapsas ja seened ribadeks ning panna kõik koos hapukapsa ja maitseainetega hautuspotti. 3. Lisada kuuma vett nii palju, et see vaevalt toitu katab ja keeta nõrgal tulel 1 tund. 4. Lõpuks lisada punane vein.
küüslauk maha. basiilik 4. Sega seenemass ja paks valge kaste ning lisa piim 50ml 50ml munakollane ja lõpuks vahustatud munavalge. või 5g 5g 5. Tõsta sufleemassi võiga ja riivsaiaga määritud jahu 5g 5g kokottidesse ning küpseta 160 kraadi juures muskaat kuldkollaseks. valge pipar 6. Serveeri samast vormist kohe!!! munavalge 1tk 30g munakollane 1tk 20g Vormi määrimiseks või 5g 5g riivsai 5g 5g 4. SOKOLAADIPARFEE KASTMEGA 35% rõõsk koor 100ml Valmistusviis: suhkur 20g 1. Vahusta munakollane suhkruga ja lisa kuum piim ning piim 30ml kuumuta segu kuumaveevannis kuni paksenemiseni. munakollane 1tk 2
o 35 g suhkrut o 350 ml piima o 20 g võid o vanilje essentsi o näpuotsatäis soola · Esmalt sega kokku pannkoogitaigen. Kalla jahu suurde kaussi ja tee jahu keskele väike lohk, kuhu pane muna, sidrunikoor, suhkur, sool ja vanilje essents ning sega ained kokku. Kui oled segu ühtlaseks saanud, siis lisa osade kaupa ka piim. Lase taignal külmikus vähemalt 2 tundi seista ja prae koogid võiga kuldkollaseks. o Pannkookide siirup: o 1 apelsini koor o 2 apelsini viljaliha o 2 apelsini mahl o 1 dl vanilje siirupit o 4 cl Vana Tallinna likööri · Samal ajal kui pannkooke küpsetad võid teha pannkookidele peale ka siirupi. · Võta suurem pann. Tõmba apelsini koorest peenikesed ribad pannile, seejärel lisa 2 apelsini mahl. Kalla juurde vaniljesiirup ja lase see keema. Samal ajal
LAAGERDAMINE Veini muutumist pudeleis on veel vähe uuritud. Põhiliselt toimub seal aeglane oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdumise esmatingimuseks on seepärast komponent, mis aeglustab oksüdeerumist. Nii valge kui ka punase veini puhul täidab seda ülesannet happesus, mis hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks tawny'iks (pruunikaspunaseks). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga , mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. Teine nõue vanale veinile on see, et tal oleksid nii rikkalikud maitseomadused, et ta vääriks
32.Kohupiimaroa ja pudingu valmistamise tehnoloogia! Praetud kohupiimaroad kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt manna. Kotletimass maitsestatake soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivtitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast 1-1,5 cm paksused rattad. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse vähese rasvaga kahelt poolt kuldkollaseks. Kotletid võib panna 5-7 minutiks ahju järelvalvima. Pudingute põhitoorainena kasutatakse saia, sõmerat riisi, mannat, köögivilja-, puuvilja- või marjapüreesid, kohupiima, mune, võid. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, sukaade, riivitud tsitrusviljade koort. Pudingute valmistamiseks segatakse peenestaud toiduained suhkruga vahustatud muna ja maitseainetega, sulavõiga. Viimaks lisatakse ettevaatlikult segades vahustaud munavalged. Segu asetatakse
Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (leht kolmahõlmaline, punaka varjundiga roheline leht) Spiraea chamaedryfolia taraenelas( leht on piklik munaja kujuga, jämedalt ja ebaühtlaselt saagjate servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv) Pyrus communis harilik pirnipuu( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu
Rullige taigen ½ cm paksuseks ruuduks. Lõigake ruut 9 väikeseks ruuduks ja poolitage need diagonaalselt 18 kolmnurgaks. Asetage igale kolmnurgale tükk sinki, juustu ning punast paprikat ning voltige kolmnurgad tipu suunas kokku. Kuumutage ahi temperatuurini 250°C. Laduge pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laske 20 min. kerkida. Määrige pirukaid lahtiklopitud munaga ning küpsetage 10 20 min. ahju keskosas, kuni nad muutuvad kuldkollaseks. Vürtsised minikeeksid dessertjuustuga 12-15 tk Koostisained 75 g võid või margariini 2 1/2 dl Dansukkeri Fariinsuhkrut 2 muna 2 dl hapupiima 3 dl nisujahu 1 spl jahvatatud kaneeli 1 tl jahvatatud nelki 1 tl jahvatatud ingverit 1 tl söögisoodat 125 g dessertjuustu kuubikuid Hõõruge rasvaine fariinsuhkruga kergeks ja kohevaks vahuks. Lisage ükshaaval munad. Segage juurde hapupiim, juust ja maitseained. Segage omavagel jahu ja söögisooda ning lisage taignale
Rullige taigen ½ cm paksuseks ruuduks. Lõigake ruut 9 väikeseks ruuduks ja poolitage need diagonaalselt 18 kolmnurgaks. Asetage igale kolmnurgale tükk sinki, juustu ning punast paprikat ning voltige kolmnurgad tipu suunas kokku. Kuumutage ahi temperatuurini 250°C. Laduge pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laske 20 min. kerkida. Määrige pirukaid lahtiklopitud munaga ning küpsetage 10 – 20 min. ahju keskosas, kuni nad muutuvad kuldkollaseks. Vürtsised minikeeksid dessertjuustuga 12-15 tk Koostisained 75 g võid või margariini 2 1/2 dl Dansukkeri Fariinsuhkrut 2 muna 2 dl hapupiima 3 dl nisujahu 1 spl jahvatatud kaneeli 1 tl jahvatatud nelki 1 tl jahvatatud ingverit 1 tl söögisoodat 125 g dessertjuustu kuubikuid Hõõruge rasvaine fariinsuhkruga kergeks ja kohevaks vahuks. Lisage ükshaaval munad. Segage juurde hapupiim, juust ja maitseained. Segage omavagel jahu ja söögisooda ning lisage taignale
paljud firmad muid võimalusi nagu sünteetilised korgid ja isegi pudelite pitseerimine. 1.7 Laagerdamine Veini muutumist pudelis on veel vähe uuritud. Põhiliselt toimub seal aeglane oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks. Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. 2. VALGE VEIN
väheses rasvas aeg ajalt segades pruunistumiseni. Kui kartulid ei ole pehmed siis asetatakse need praeahju järelvalmima. Serveeritakse iseseisva roana koos mitmesuguste kastmetega kuid sobib ka liharoogade ja kalaroogade kõrvale. · Friipraadimisel praetakse tooreid kartuleid. Tükeldatakse kangideks, ribadeks Või riivitakse jämeda riiviga (kartuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiididena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse. 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist Kilu, räim, ahven, angerjas, lest, vikerforell, lõhe, latikas, haug · Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus
5.8. Laagerdamine Veini muutumist pudelis on veel vähe uuritud. Põhiliselt toimub seal aeglane oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks (tawny). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. 18 6. SERVEERIMISE NÕUDED 6.1
7 Laagerdamine Veini muutumist pudelis on veel vähe uuritud. Põhiliselt toimub seal aeglne oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdamise esmatingimuseks on seepärast komponent, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi. Nii valge kui ka punase veini puhul täidab seda ülesannet happesus, mis hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks tawany´iks (pruunikaspunane). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga, mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. Teine nõue vanale veinile on see, et tal oleks nii rikkalikud maitseomadused, et ta vääriks hoidmist
Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid kartuleid. Need tükeldatakse kangideks, ribadeks või riivitakse jämedariiviga (kasrtuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiidena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse, Lisandina serveeritakse praetud kartuleid liharoogude ja kalaroogade juurde. Küpsetatakse nii koorega kui ka kooritud kartuleid. Koorega kartuleid võib eelnevalt pakkida ka fooliumisse. Küpsetatakse kas ahjus või grilli spetsiaalses üleküpsetamis- ehk gratineerimisseadmes. Koorega kartuleid küpsetades valitakse terve ja sileda koorega kartulid ning pestakse tugevalt harjates puhtaks. Tahendatakse köögipaberiga. 1
Jahtunud toode kaetakse sokolaadipumati või - glasuuriga. JUUSTUSAI toote valmiskaal 50g Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale ja rullitakse lauale 1cm paksuselt, määritakse pehmendatud rasvainega ja puistatakse üle riivitud juustuga. Vajadusel võib juustule lisada soola. Keeratakse tugevaks rulliks ja tükeldatakse 58g silindrid, mis asetatakse küpsetusplaadile lõikepinnaga allapoole kerkima. Kerkinud toode määritakse munamäärdega ja küpsetatakse kuldkollaseks. 24 KIHISTATUD /kihitatud) TAIGNAST SAIAD KOHVISAI toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse 2x3-eks, saadakse 9 kihiline taigen, lastakse taignal puhata ja seejärel rullitakse 1,5 cm paksuseks. Lõigatakse 58 g ribad, mis veeretatakse keerdu ja vormitakse teokarbikujulised tooted. Riba ots pööratakse toote alla ja pannakse plaadile kerkima
Jahtunud toode kaetakse sokolaadipumati või - glasuuriga. JUUSTUSAI toote valmiskaal 50g Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale ja rullitakse lauale 1cm paksuselt, määritakse pehmendatud rasvainega ja puistatakse üle riivitud juustuga. Vajadusel võib juustule lisada soola. Keeratakse tugevaks rulliks ja tükeldatakse 58g silindrid, mis asetatakse küpsetusplaadile lõikepinnaga allapoole kerkima. Kerkinud toode määritakse munamäärdega ja küpsetatakse kuldkollaseks. 24 KIHISTATUD /kihitatud) TAIGNAST SAIAD KOHVISAI toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse 2x3-eks, saadakse 9 kihiline taigen, lastakse taignal puhata ja seejärel rullitakse 1,5 cm paksuseks. Lõigatakse 58 g ribad, mis veeretatakse keerdu ja vormitakse teokarbikujulised tooted. Riba ots pööratakse toote alla ja pannakse plaadile kerkima
puistatakse üle puistega ja küpsetatakse. - Juustuküpsis Taigna koostisse kuuluvad: margariin, sool, muna, punane pipar, vesi, riivitud juust ja jahu. Osa juustust ja munast jäetakse viimistlemiseks. Muretaignal juustuga lastakse seista 2 -3 tundi külmas, seejärel rullitakse lahti jahusel laual 0,5 cm paksuselt, määritakse munamäärdega, puistatakse peale teine osa juustust, tükeldatakse küpsised suurusega 1,5 x 8 cm, laotakse küpsetusplaadile ja küpsetatakse kuldkollaseks. 8 BISKVIITTAIGEN, POOLTOOTED Biskviittaigna üldiseloomustus. Biskviittaigna valmistamisel ei kasutata keemilisi ( sooda, küpsetuspulber), ega bioloogilisi (pärm), kobestajaid. Hea poorsuse ja suure mahu saavutamiseks vahustatakse mune. See on mehaaniline kobestamine. Vahustatud taignas laienevad õhumullid kõrge temperatuuri mõjul ning toode kerkib, suureneb. Biskviittaigna põhitooraineteks on:
151 Mise en place: 1.Pese, koori kartulid. Valmistamine 1.Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees pehmenemiseni. 2.Vala keeduvesi ära ja auruta liigne niiskus kartulitelt. 3.Püreeri kartulid ning lisa sulavõi ja munakollased. 4.Maitsesta riivitud muskaatpähkliga ja vajadusel soolaga. 5.Rulli segust töölaual nisujahus 1,5 cm läbimõõduga ja 6 cm kõrgused silindrid. 6.Veereta kroketid riivsaias ja friti 190 C temperatuuril kuldkollaseks. Serveerimine: 1. Serveeri kuumalt lisandina. stamise kaal 2 neto 0.200 0.020 0.012 0.000 0.010 0.060 0.000 0.302 sed silindrid. s. TOIDU NIMETUS Pariisi kartulid portsjoni kaal g 80 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto
olema E-,aa,CC,D-,ww,gg. Üks must(E) ja hall(D) peavad olema dominantsed. b. Tuhkur c. Võik kui ka aguuti on dominantne E-,A-,CC,D-,ww,gg, siis on võik. Kui on kõrbi hobuse baasil üks cr-geen(cremello) Siis tuleb hele pruunikas musta lakaga. E-,A-,CCcr,ww,gg. d. Kollane sammuti selle cr geeni põhjustatud, aga punase värvuse baasil. Ta muudab, laka valgeks. Keha kuldkollaseks. e. Kremello eestis nimetatakse valesti albiinoks. Neil on kaks cr geeni, sinised silmad. E-,Aa,CcrCcr,ww,Gg. f. Lahjendus geenide hulka kuuluba ka Hõbe geen. Märgitakse tähega Zz. Mõjutab ainult musta värvust. Teiste värvuste puhul ei avaldu. Tekitab valge laka ja saba. E-,A-,CC,Dd,Z-,ww,gg. Selle puhul ei oma tähtsust, kas tegemist on heterosügootse või
annaabi.ee 
