Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvuse, helgi ja raskuse poolest. Löögil see ei purunenud, vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt ehete ja kultusesemete valmistamiseks. Karl Marx nimetas kulda esimeseks inimese poolt avastatud metalliks. Seda tõestavad arheoloogilised leiud, kus kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid. Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu. Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise, Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel kujutatakse kulla kaevandamist ja töötlemist 2. aastatuhandel e.m.a. Enamik uurijaid peab kullatootmise hälliks Aafrikat. Antiikmaailmas ili peamine kullatootja orjanduslik Egiptus
Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr. Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios Ilion) Heinrich Schliemann (1822-1890) Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert. Priamose aare, Helena ehted suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puskini muuseumis ja salati nende olemasolu 1991. aastani.
inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine
orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad. Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu. Suur-Zimbabwe varustas rannikul paiknevaid asulaid ka tinast, vasest ja rauast
Kalevipoja säng-rajatud voortele Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus- asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid
perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linnas on säilinud nii maajade kui tolteekide ehitisi: massiivne 9- astmeline püramiid ja selle tipus paiknev jumalustatud valitseja Kukulkani tempel, pallimänguväljak, ümar tähetorn Caracol, mille aknad on päikeseloojangu poole, ning 300 meetri pikkune protsessioonitänav, mis viib orgu ohvrikaevu juurde (kaevust leitud palju väärtuslikke kuldesemeid). Colosseum Colosseum on antiikaja suurim amfiteater Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis
Peamine tunnus on ärakasutamissuhte olemasolu. Eristumine kaasaaitajast - täideviijad panevad teo toime ise, aga kaasaaitaja osutab füüsilist, vaimset või ainelist kaasabi. Kaasaaitaja aitab enne teo toimepanemnist. 14. Täideviija ekstsess Grupilise kuritoe puhul üks kurjategijatest paneb teistet kurjategijatest toime teo suuremas mahus. Nt korterivarguse käigus leiab kuldesemeid ja pistab need taskusse, teistele ei ütle. 15. Kihutaja ja kaasaaitaja mõisted ja tunnuste sisu, eristamine Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kihutaja kutsus teises inimeses esile tahtluse kuriteo toimepanemiseks. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil
mõeldud surnute elupaikadeks. Poolringi (c-kujulised) konstruktrioonid olid hilisemad ja mõeldud ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks. Sandagergård, P-Taani Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat jumalik tähendus, vägi. Tafta Högar, Rootsi. Puudus kultuurkiht ja postiaugud. Suured kivivundamendid. Olulised kohad olid ka koopad. Grotte de Han, Belgia. Leitud palju pronkisaegsedi esemeid, kirveid, habemenuge, kuldesemeid, keraamikat. Samas ka leitud paleoliitilisi ja rauaaja esemeid. Leitud esemete arvukus on suur, mistõttu peetakse, seda väga pühaks. Wilsford, Inglismaa. Saht, kus on leitud luuesemeid, keraamikat, merevaiku, aga ka urnimatus. Budsene, Møn, Taani. Tühjaks õõnstatud pajutüvi,seest täidetud esemetega- mitu tutulust, spiraalkäevõru jm. Peitleidude tava hakkas levima hilispronksiajal, mil põletusmatustele ei pandud enam uhkeid esemeid
näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja toimus keelevahetus. Põhja - Euroopas tekkis neli keelekoridori. Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22 Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul. Ühtegi neist metallidest ei olnud nii palju, et oleks mingi areng tekkinud. Vaseaeg või eneoliitikum (vase kiviaeg e halkoliitikum) on mitmel pool välja võimalik tuua. Seda peroodi on mõningates piirkondades: koos üksikute vaskesemetega kaasnevad muutused majanduses ja ühiskonnas, see pole otseselt seotud vase kasutuselevõtuga. Vask otseselt muutusi ei põhjustanud, sest oli üpris pehme metall ja läks ruttu nüriks
-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Eelviikingiaeg (600-800) Katastroofid 6. sajandil 536. aastal tabas Maad kliimakatastroof, päikese varjutas sudu rohkem kui aastaks, vili ei valminud, Euroopat tabas suur näljahäda. Aastail 541 - 544 m.a.j. levis Euroopas "Justinianuse katk", mille tagajärjel rahvastik vähenes drastiliselt. Pole ühtegi teist ajajärku, kust oleks leitud Põhja-Euroopas niivõrd palju kuldesemeid. Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire'ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat. Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800) Periood, kus rajati Eestis kõige arvukamalt linnuseid. Linnuste tüübid: Mägilinnused (Otepää linnamägi) Neemiklinnused (Rõuge linnamägi ja asula) Kalevipoja säng (Alatskivi) Ringvalllinnus (Pöide maalinn) Keskmise rauaaja kalmed: Kivikalmed
druiididega, kuid dateeringu poolest on tunduvalt varasem. On ka neid, kes usuvad, et tegu on UFOde maandumisplatisga. Viimaste aastate hüpoteese aga: o Tegemist on olulise ravipaigaga, nimelt on ka selle kohta varasemad ülestähendusi, et nende kivide kandmine amuletina või haige koha hõõrumine vastu kivi toob õnne. Näiteks leiti sealt mehe luustik, kes oli Sveitsit, tal oli kaasas ka kuldesemeid (esimeste seas!) ja üle Inglismaa inimesi, kes ravi otsisid. o Viimane teooria oli, et tegemist võis olla omaaegse laulu- ja tantsupeo paigaga. Kivide asetus pidi tekitama erilist kõla, muusikat. Ameerikas olla ka koopia ja tõepoolest, pidavat olema väga efektne muusika seal. Eesti pronksiaeg Vanem pronksiaeg: 1800-1100 eKr Noorem pronksiaeg: 1100-500 eKr
liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi. Kolmas osa slaavlasi jõudsid Dnepri jõe sisejooksu alale ja hakkasid sealt järk-järgult laiali liikuma. Põhjapoolses Euroopas on rahvasterännu ajal hakanud esinema küllaltki rikkalikke väärismetallaardeid. Võimalik, et nende päritolu on Rooma riigi territoorium. Seoses rünnakutega saadakse päris palju väärismetalli ning see liigub põhjapoole. Arvukalt esines kuldesemeid Rootsi territooriumil. Neid jõudis ka Eesti territooriumile. Järgmistel perioodidel on kuldesemete leide vähem. Kõige sensatsioonilisem kullaleid tuli välja 2009 aastal, see oli 7.-8.-sajandist pärit aare, kõige mõistatuslikum ja erilisem aare üldse sest ajajärgust. Aardes oli hulgaliselt esemeid. Leidus nii kuldesemeid kui ka emailiga esemeid. Tegemist oli omaaegsete relvade ehisdetailidega: mõõga käepidemete kaunistusosad, kiivrite kaunistused ja muu militaarvarustus
Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti tehnoloogiliselt hästi välja tulnud ehted. Sõled tulevad u I saj keskel, Iseloomulikd on keerlevad motiivid. XIII loeng- Keskmine rauaaeg ( keskaeg, rahvasterännuaeg) Ajajärk, mida võib nim ka rahvasterändeajaks, lõuna pool oli siis juba keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg 4. 6. saj Vendeliaeg (merovingide aeg) 7. 8. saj Eestis: keskmine rauaaeg 450 800 Rahvasterännuaeg 450 600 Eelviikingiaeg 600 800 Rohkem kuldesemeid kui teistel perioodidel. Keskmise rauaaja üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks oli see, et hakati arvukalt rajama linnuseid. Kõige linnusterikkam periood üldse. Linnuseid lähemalt vaadates leiame, et neid on kõige rohkem Ida ja Kagu-Eestis. Võib märgata erinevaid linnustetüüpe. Linnuseid oli hädasti vaja, ürit ära kasut kohalikud looduslikud kaitseeldused. Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat tüüpi linnused: · Mägilinnused- Otepää linnus
väiksem savinõu. Kui nõusid kaasas palju, siis harilikult urn luudega hauas keskel, teised nõud selle ümber. Metallist panused: nt habemenoad, relvad, käevõrud, nõelad. Sageli esemed tahtlikult rikutud. Metallist hauapanused vähenesid kultuuri hilisemas osas, samal ajal nende hulk aaretes kasvas. Haudades sageli põlenud loomaluid. Eliit maetud puust kambrites, harvadel kivist kirstus. Haud kaetud kääpaga. Neis haudades väga peent keraamikat, loomaluid (harilikult siga). Kaasas ka kuldesemeid, mõnel üksikul juhul ka miniatuurseid vankreid. Mõned rikastest matustest sisaldavad rohkem kui ühe surnu (naised, lapsed ohverdused). Kultuuri lõpu pool põletati mõned surnud kalmistul kohapeal ning kaeti siis kääpaga. Varasel rauaajal hakati jälle matma laipu. 38 Asulad: üsna palju, uuritud suhteliselt vähe. Nii kindlustatud kui ka avaasulad. Kindlustatud asulakohad sageli kõrgematel kohtadel, jõeloogetes. Kindlustised tugevad,
Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna 200–450 laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad. Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste 450–600 ajajärk. Sagenes varanduse peitmine maasse. Hõbedast sõlgi, kaela- ja käevõrusid ning isegi U 500–600 üksikuid kuldesemeid tuleb enamasti välja põllumaadelt või asulakohtadest, vahel isegi kalmetest. Pronksehteid, relvi ja tööriistu ohverdati sohu või veekogudesse. Keskmise rauaaja noorem järk ehk nn eelviikingiaeg. Eriti maa ida- ja lõunaosas 600–800 hakati püstitama rohkelt linnuseid. Algas Eesti traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Mitmedki selleaegsed külad on jäänud pidevalt asustatuks. Viikingiaeg Põhja-Euroopas
Paljudes muuseumides võid avastada arhipelaagi ajaloo ja kultuuri. Kaasaaegne kunstimuuseum See muuseum on S. Tiago kindlus, kust leiad Portugali kunstikollektsiooni 1960-ndatest aastatest kuni tänapäevani. Seal korraldatakse ka lühiajalisi näitusi kuntstnikest ja institutsioonist. Fortaleza de S.Tiago Religioosne kunstimuusem Seal võid leida tähtsaid kollektsioone XVI-XVIII sajandist Flemish - maale ja religioosseid skulptuure ning XVII-XVIII sajandi kuldesemeid. Rua do Bispo, 21 95 Mário Barbeito de Vasconcelos raamatukogu muuseum. Selles raamatukogus on kollektsioone Christopher Columbuse kohta, nende hulgas maakaardid, haruldased raamatud, mündid ja palju artikleid Madeira ajaloo kohta. Avenida Arriaga, 48 Henrique e Francisco Franco muuseum Seal võid leida palju erinevaid skulptuure ja joonistusi, mis on tehtud vendade Henrique ja
annaabi.ee 
