tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, ahtides ja tunnelites. Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aastat kiivri tootmiskuust. Osal kiivritel on peal ka UV-indikaator, mis annab teada, millal on aeg kiiver välja vahetada. Tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid.
Võrumaa Kutsehariduskeskus OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Juhendaja: Andrus Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................. 3 Vähenda kukkumisohtu........................................................................... 4 Raskete koormate tõstmine ja valed tööasendid koormavad keha.......... 5 Kui midagi juhtub.................................................................................... 5 Töökeskkonnaplaan................................................................................. 6 Planeerimine ja informatsioon................................................................. 7 Ohtlikuks tööks loetakse töö..........
Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. 11. Valgustus: Valgustus peab olema töökohal piisav, et ei kahjustaks silmanägemist. Treppide olemasolul ka nende juures, et vältida kukkumisohtu. Kasutatud allikad: · www.ti.ee · õppematerjal
Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: 1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; 2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates; 3) sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; 4) seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui: 1) teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; 2) põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; 3) teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; 4) jalgealune on ebapüsiv; 5) õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon. Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui: 1) teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole; 2) teisaldustööd tehakse istudes; 3) puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, sahtides ja tunnelites. Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aastat kiivri tootmiskuust. Osal kiivritel on peal ka UV-indikaator, mis annab teada, millal on aeg kiiver välja vahetada. Tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö
- nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad); - rindkere- ja kõhukaitsevahendid (põlled jms); - kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. 6 Kaitsevahendite kasutamine Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma
Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, sahtides ja tunnelites. Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aastat kiivri tootmiskuust. Osal kiivritel on peal ka UV-indikaator, mis annab teada, millal on aeg kiiver välja vahetada. 4 Tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi
kokkupõrkel teise esemega. (2) Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: 1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; 2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates; 3) sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; 4) seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. (3) Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui: 1) teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; 2) põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; 3) teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel. 4) jalgealune on ebapüsiv; 5) õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon. (4) Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui: 1) teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole; 2) teisaldustööd tehakse istudes; 3) puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
Parklas peaksid olema ka invaliididele parkimiskohad ja need peavad olema vastavalt märgistatud ning ettevõtte sissepääsule kõige lähemal ning ka need on olemas, see näitab, et ka erivajadustega inimesed on nende ettevõttesse oodatud. Iga ettevõte peab hoolitsema ka oma ettevõttes ümbrusest. See tähendab seda, et näiteks talvel peab olema parklast ja ettevõttes eest lumi lükatud, kui on maas on jää, peab selle liivatama, et inimestel ei oleks kukkumisohtu. Ettevõtte esine ja ümbrus peavad olema puhtad ning maas ei tohi olla prügi, kuna see teikitab ebameeldivat tunnet, selleks peaks kasutama ettevõtte ümbuses prügikaste. Kaubamajal on olemas ka wc-d, mis peavad olema igal ettevõttel. Meestele ja naistele on eraldi wc-d. Olemas on ka invaliididele eraldi wc, et ka erivajadustega inimestel oleks mugav seda kasutada. See näitab jällegi seda, et on mõeldud ka erivajadustega klientidele ja et nad on oodatud nende kauplust külastama
puhul tellingute kahjustumise vältimiseks; 2.0.1.5. tellingutele lubatud koormust; 2.0.1.6. muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega 2.1 Isikukaitsevahendite kasutamine Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, Koolitus: Tellingud, töölavad katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. 2.2 Püsikindlus ja tugevus Töötamiskohtade püsikindlust ja tugevust tuleb regulaarselt kontrollida, eriti pärast igakordset töötamiskõrguse muutmist. 2.3 Ehitustellingud ja redelid 2.3.1. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. 2.3.2
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala
Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas 100%. Kukkumise riskitegureid on võimalik vähendada, kuid siiski pole kindaid tõendeid, et see aitaks oluliselt kukkumisi vähendada. Kehalise võimekuse parandamine, lihaskonna tugevdamine annab effekti. Liikumise säilitamine (vajadusel abivahendid kasutades ) aitab vähendada kukkumisohtu. (Saks 2001; 1-4) Õnnetusi võib juhtuda igal pool ja igal ajal. Õnnetuste vältimine ei tähenda ainult ohtude kõrvaldamist. Potensiaalne võimalus õnnetuste tekkeks on alati olemas. Palju probleeme esineb vanuritel seoses kukkumistega. Oluline on õigeaegne abi osutamine,sest tüsistuste tagajärjel on vanurite küllaltki kõrge. Kõige rohkem riskivad kukkuda aktiivsed,suhtelisrlt sõltumatud vanurid. Neid peaks kukkumisohust ka teavitama ja mõnikord soovitama ka kasutada liikumise
võimalusel öötundidel risk lõunauinakud 4 MEETMED TÖÖKOHA PAREMAKS MUUTMISEKS 1. Valgustuse parandamine, et säästa silmi ning koormust nendele, mis võib tekkida ebapiisava valgustuse tõttu; 2. Ergonoomilisema tooli muretsemine, et vältida kukkumisohtu ning ebamugavat tööasendit. KOKKUVÕTE Üldiselt esineb analüüsitud koduses töökohas ohutegureid minimaalselt. Keskmise riskitasemega ohte on võimalik tunduvalt vähendada majanduslike võimaluste olemasolul. Näieks ergonoomilisema tooli muretsemine, mis oleks istumisel stabiilne, rattad tagaksid suurema liikumisvabaduse, reguleeritav selja- ning käetoed mugavama tööasendi. Kontoritöö kontroll-loendi põhjal võib väita, et ohud kuvariga töötamisel on väga minimaalsed
Antakse teavet neist töökeskkonna muudatustest, mis võivad suurendada töötaja kasutatava või tema läheduses asuva töövahendi ohtlikkust. Näiteks välistingimustes asuva kraana treppide libedaks muutumine ebasoodsate ilmastikuolude tõttu; ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (näiteks tugev tuul) tõstetööde teostamine, metsalangetamistööd, ehitustööd katusel, mis võivad põhjustada löögi- või kukkumisohtu tuulepuhangute või tekkinud libeduse tõttu; suurenev oht mõne tööst põhjustatud haiguse (nt vibratsioonitõve) edasiarenemiseks halvenenud sisekliima tõttu jne. · juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral Selgitatakse, millised on selle töö või töövahendi võimalike õnnetusohtude tunnused, mida peab töötaja tegema võimaliku õnnetuse tagajärgede leevendamiseks ja vältimiseks ning kuidas tegutseda pärast õnnetuse toimumist.
6) Jooksusamm – nagu astesamm, aga kiiremad liigutused; kepiga tugev äratõuge 7) Libisamm aka vahelduvõukeline kahesammuline klassikaline sõiduviis tõusul – vt hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid: 1) Kõrgasend – üks jalg pool pöida ees; kepid taga puusade kõrgusel taha-allasuunatud; keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13) 2) Põhiasend – nagu kõrgasend, aga põlved rohkem kõverdatult ja kerge kere ettekalle; käed veits kehast eemal (lk14) 3) Telemark – üks jalg põlvest 90o , teine taga kõverdatult; käed puusade juures kehast eemale viidud Puhkeasendid: 4) Matkavariant – põlved kõverdunud; keharaskus täistaldadel; küünarvarred toetuvad täielikult reitele; suusakepid taha-üles suunatud (lk15) 5) Võistlusvariant A – jalad nagu eelmises; põlvedele toetuvad ainult küünarnukid;
Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; seda saab teha ainult ülakeha pöörates; sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. Töötingimused ja –korraldus võivad põhjustada terviseriski, kui: tööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; jalgealune on ebapüsiv; teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole; teisaldustööd tehakse istudes; raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, nt kehast eemal;
mõningate tööülesannete 11 täitmisel kasutama redelit. Töötaja peab järgima ohutusalaseid nõudeid vältimaks kukkumisohtu. Bioloogilised ohutegurid Bakterid ja Keskmine risk III. Keskmin Järgida tuleb viirused Klienditeenindaja e III hügieeninõudeid ja suunata võib nakatuda töötajaid vaktsineerima. bakter- ja Tööandja võiks võimaldada viirushaigustesse käte
- oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega. - teisaldamiseks nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; - raskust saab teisaldada ainult ülakeha pöörates; - teisaldamisega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; - teisaldatakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. - teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; - põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; - teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; - jalgealune on ebapüsiv; - õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon. - teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole; - puhke- või taastusaeg on liiga lühike; - raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest kõrgemale või
pikaajalise kasutamisega. (2) Raskuste teisaldamisel tuleb kasutada käsitsitööd kergendavaid abivahendeid. §15. Isikukaitsevahendite kasutamine (1) Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. (2) Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. (3) Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. (4) Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba.
esemega. - teisaldamiseks nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; - raskust saab teisaldada ainult ülakeha pöörates; - teisaldamisega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; - teisaldatakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. - teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; - põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; - teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; - jalgealune on ebapüsiv; - õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon. - teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole; - puhke- või taastusaeg on liiga lühike; - raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, nt õlavöötmest
01.2000, nr 12 ; RT I 2000, 4, 29). „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord”, sotsiaalministri määrus (vastu võetud 29.09.2010, nr 64; RT I 2010, 72, 553) Isikukaitsevahendid Kaitsekiivrit tuleb kanda alati, kui on oht vigastada pead. Tööd tehes kantakse turvakingi ja kaitseriietust. Kui müratase ületab 85 dB (A), kasutatakse kõrvaklappe. Kui kukkumisohtu ei ole võimalik vältida muul moel, kasutatakse turvarakmeid või -vesti ja kaitsevõrke. Mörti valmistades kantakse respiraatorit. Esmaabi ja tuleohutus Ehitusplatsil peab olema vähemalt üks esmaabi andmiseks ettevalmistatud isik, kanderaam võimaliku kannatanu transportimiseks ning esmaabivahendid ja abi andmiseks sobiv ruum.
nende kasutamine ei põhjustaks töötajale liigset koormust, eriti siis, kui tegu on pikaajalise kasutamisega. Raskuste teisaldamisel tuleb kasutada käsitsitööd kergendavaid abivahendeid. Isikukaitsevahendite kasutamine Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba.
detsembri 1999 määrus nr 377 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses." Eksamiks valmistumisel töötada läbi § 15.) 100 (1) Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht. (2) Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi. (3) Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid. (4) Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba.
annaabi.ee 
