45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne.
45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne.
häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine
Schweinhart ja Weikart leidsid, et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine. Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena. Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni. Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus. Mängu määratleb: mäng väljendab tegelikkust sümboolselt, kujutlusena. mäng eeldab mängijate vabatahtlikku ja aktiivset seotust mängu hoiab üleval lapse sisene motivatsioon ja tegevuse poolt loodud heameel mäng on seotud lapse enda kogemustega mängitakse tuttavate vahenditega või selliste uutega, millega just tutvuvad/milles tahavad selgusele jõuda mängureeglid mängijate poolt keskne tegevus mängus, mitte selle eesmärgid
Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est percipi "olemas olla tähendab tajutav olla".
kõigest mis seal sünnib, tekiks halb arvamus. Nüüd on tulnud õige aeg ajaloo õpetamiseks. Selle kaasabil võib ta ilma filosoofia õpetuseta lugeda inimeste südameist, selle abil võib ta inimesi vaadelda erapoolikult. Kui tahetakse inimest tundma õppida, peab teda nägema tegutsema. Ajaloo üks suur varjukülg seisab selles, et ta kujutab inimest palju enam halvast, kui heast küljest. Ajaloolisi sündmusi ei pakuta meile tõsiasjade tõelise kujutlusena. Kõige kahjulikumad ajalookirjutajad noorele mehele on need, kes ikka oma otsuse juurde lisavad. Otsus peab jääma inimese enda teha, sellega omandab ta inimeste tundmise. Milline on oma loomuses Èmile neil aastatel? Émile teab, et tema esimene kohustus on täita kohustusi enese vastu, et noored inimesed ei tohi täielikult iseend usaldada, et nad oma ülevalpidamises on ettevaatlikud, vanemate inimeste vastu aupaklikud, oma väljendustes tagasihoidlikud ja mõõdukad. Ükskõiksete
tunde hiljem. 53. Õppimine ja mälu. Mälu: Suuraju sagarad on seotud mitmete tähtsate funktsioonide reguleerimisega, nagu näiteks oimusagar, milles asub lõhnade keskus , kuulmise keskus ning mälu. Mälu , kui selektiivne protsess, see on endise kogemuse peegeldus teadvuses, võime omandada, säilitada ning analüüsida kogemusi. Vahetu tunnetamise materjal reprodutseeritakse kujutlusena , üldistatud tunnetamise materjal aga sõnade ja lausetena. Mäluta kaoks aga meie aistingud ja taju jäljetult. Arvatakse, et inimesel on 2 erinevat tüüpi mälusid: pikaajaline mälu ja lühiajaline mälu, milles viiakse läbi kolme erinevat tüüpi protsesse: 1.Info asetamine mälukambrisse 2.Info säilitamine 3.Info kättesaamise protsess. Teooriad inimmälust ei tohiks identifitseerida ainult protsesse , nad peaksid andma ka ülevaate sellest, kaua
Valikturundus on mõõdukam moodus kahe äärmuse intensiivturustuse ja välistusturustuse vahel. ● Bränd (brand) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Toode on see, mida valmistatakse tootmisprotsessis, ja bränd see, mis eksisteerib mittemateriaalselt, kujutlusena. Bränd kujuneb aja jooksul tarbijate teadvuses kommunikatsiooni tulemusena. Bränd ei saa olla ilma tooteta, kuid bränd on võimeline elama oma elu, konkreetsest tootest sõltumata, sest tooted muutuvad, kaovad, aga tugev bränd jääb alles. Tooteid saab kopeerida, kuid bränd on tarbijate teadvuses ainulaadne. Bränd identiteet, imago, tuntus, tajutud kvaliteet, assotsiatsioonid, lojaalsus.
Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke
39 Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas
Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas
Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi jakasusid, mida tarbija väärtustab kulutades selle peale oma raha. „ Toode on materiaalne, seda saab katsuda, teenust hinnata, bränd on aga teadmine või tunne, mida tarbija tajub toodet või teenust tarbides.“ (A. Rosenspan) Kokkuvõtlikult: toode on see, mida valmistatakse tootmisprotsessis, ja bränd see, mis eksisteerib mittemateriaalselt, kujutlusena. Bränd kujuneb tarbija teadvuses teatud aja jooksul. 6.6.1 Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 33 1. katusbränd (e firmabränd) – üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid.
Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas 31 helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena.
Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile – eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust „ammutamine“. Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena – tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest
võib panna unustama saadavat infot. Oluline on tähelepanu mobiliseerimine: püsivus, konsentratsioon, valivus; mehhaanilislet omandatu ununeb kiiresti (Ebbinghaus uuris seda ja sai teada, et eriti intensiivne unustamine on pärast omandamsit tund aega + ta hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma, uuris ,,puhast mälu" tähenduseta silpide õppimine) 3) meenutamine e reprodutseerimine mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele esitamiseks; Üldisttatud tunnetusprotsessi (mõtlemise) väljendatakse tavalislet kas sõnadeliselt või abstraktsete kujunditena (vaimsete operatsioonidena) Reprodutsserimi liigid: Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena igapäevane orienteerumine
lähtub ka tänapäevane moraaliteooria. Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist. Tõsi, nähes karistuse õiglast tasumist, võib ju ka seda vaadelda eesmärgina. Sellisel juhul taandub küsimus terminoloogiliseks kui eesmärgi mõistet määratleda kujutlusena sotsiaalselt või empiiriliselt saavutatavast, siis ei ole tasumisideel põhineval karistusel tõepoolest eesmärki; kui aga eesmärgi all mõista idee teostamist, siis muidugi on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui
annaabi.ee 
