Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahe...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera"
Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik · levib kiirusega 300 000 km/s · vahendab laengute vastastikmõju Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine Positiivse punktlaengu väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne. Elektrivälja jõujoon On mõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud piki selle joone puutujat.
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad
tööd; pot. Energia väheneb. Neg.laeng jõujoonte vastassuunas: elektriväli teeb pos.tööd; pot.en väheneb. Potensiaal kasut elektrivälja kerjeldamiseks. Füüsikaline suurus. Antud välja punkti potentsiaaliks nim seal asuva laengu pot. en. ja laengu jagatist. = Wp /q Po. Näitab, kui suur on ühekulonilise laengu pot.en. antud punktis. Näiteks punkti pot 90V näitab, et antud punktis asuva ühekulonilise laengu pot.en. on 90J. Ekvipot.pinnad kujuteldavad pinnad, mille kõikide punktide pot. on ühesugune. --- või __ (jõujoontega risti!). Jõujoone suunas pot. kahaneb. = kQ/r Kahe punkti vaheliseks pingeks nim langu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja laengu jagatist. U=A/q Pinge näitab, kui palju tööd teeb elektriväli, paigutades ühest punktist teise 1C suuruse laengu. Juhtude süsteemil on võime hoida elektrilaengut. Seda omadust kirjeldab elektriline mahtuvus. ( tähis C )
eksisteerib kogu aeg korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised ning aeg on lõpmatu ring. Ajarännaku sooritamiseks peaks seda vaid edasi või tagasi kerima nagu videolinti. Inimesed, kes on kogenud ajanihet, mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks korraga kaks ajatsooni, mis osaliselt kattuvad. Äkiline valgussähvatus või hulganisti elektrienergiat atmosfääris võivad olla ajanihke päästikusk, kuna need võivad sobivatel tingimustel inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked pole kujuteldavad nähtused. Tihti selgub, et ajanihetest saadud info vastab ka tegelikkusele. Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks. Mingit mõistetavat seletust sellele nähtusele leitud ei ole ning seda ära hoida ei suudeta. Psüühikajuhtumid Psühhodetektiivid
Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT
Tuttavate skeemide projits.ne (nutab karu, müts) fantaasia abil rakendab oma tegevusi uutele obj.dele; 1b. Jäljendatud skeemide projits.ne uutele objektidele (pappkaanega põrandapesu); 2. Indeksi ja tegevuse eristamine: kujuteldava objekti identif.ne eelneb selle kasutamisele tegevuses, suureneb distants reaalsusest, 2a. Lihtne 1objekti samastamine teisega (käsi on auto); 2b. Jäljendamismängud (olen kirik). 3. Sümbolite kombinatsioonid: kujuteldavad stseenid, tegelased (Freud, ,,lapselik totemism") II staadium (4-7a) sümboliline mäng muutub korrastatumaks, reaalsust jäljendatakse üha täpsemalt, sümbolilises mängus osalejate sots.rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif.des (et saada lahti süü- ja hirmutundest, mis tekivad fantaasiatega kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt
2) Asutused, ettevõtted tehas jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT
ja moodustub püsiv lumikate. Talvede soojenemine on esile kutsunud läänevoolu tugevnemise. Kui talv on külm, püsib lumi kaua maas, kevad jääb hilisemaks ja jahedamaks. Pehme talve korral sulab lumi kiiresti, kevad saabub varem ja tuleb enamasti soojem. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaar- ja pöörijooned, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, mussoon, passaat, läänetuuled polaarjooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev pöörijooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, need on paralleelis, kus päike on seniidis üks kord aastas (pööripäeval) õhumass-kindlatea omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal õhurõhk-õhu surve aluspinnale tsüklon-ehk madalrõhkkond, ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala
'' Ma tahtsin Seattle'sse kolida, end müüma hakata, olla karm punk-rockar, aga ma olin liiga arg.'' '' Ma olen meelsamini vihatud selle eest, kes ma olen, mitte armastatud selle eest, kes ma pole.'' '' On parem läbi põleda, kui lihtsalt minema hajuda'' '' Olen pigem surnud, kui lahe'' '' Võltsimine on suurim kuritegu'' '' Püüdes olla keegi teine, raiskame me enda personaalseid võlusid'' '' Ma olen rõõmus et ma leidsin enda sõbrad - nad on kujuteldavad ja nad on mul peas'' Kasutatud materjalid 10 6. mai 2007. KURT COBAIN. http://en.wikipedia.org/wiki/Kurt_Cobain 6. mai 2007. KURT COBAIN'S BIOGRAPHY. http://www.geocities.com/SunsetStrip/Venue/6582/Nirvana/kurt-biography.html 6. mai 2007. KURT COBAIN QUOTES. http://www.geocities.com/sunsetstrip/club/1631/quotes.html Pildid 6. mai 2007. http://www.google.com 11
Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad pöetud ilupuude müügikataloogis Catalogue of Greens to be disposed of by an eminent Town Gardener seda, mida pidas loodusliku vormi teotuseks: „pukspuust Püha Jüri; tema käsi pole veel piisavalt pikk, kuid juba järgmise aasta aprillis on ta kindlasti võimeline tapma lohet.“ 1719. aastal kirjutatud kirjas Walse’i printsessile (kus andis soovitusi tema uue aia kohta) avaldas Pope oma mõtteid: „Aiakujundamisel on esmane
2) Asutused, ettevõtted kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, 5) Ajalehed, ajakirjad Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, kakao Meie Mark, laev Tormide 6) Kaubad, sõidukid sai jne) Rand, ESISUURTÄHT
2) Asutused, ettevõtted tehas jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT
Analüüs. Probleemid: kahest ideest on võimalik mõelda eraldi vs kaks ideed on teineteisest sõltumatud; toetub selgete ja distinktsete ideede kontseptsioonile; toetub Jumalale kui selgete ja distinktsete ideede garantiile. Toetub kujuteldavusele. Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Kujuteldavuse argument. Moodne kujuteldavuse argument: zombid on kujuteldavad; kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud; kui on zombid loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega; järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega. Järeldus: vastuväide, et see pole füüsikaliselt võimalik, ei mõjuta loogilist võimalikkust. Võimalikkus. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega
arengule, kuid juba 3,5-aastaste laste juures võib täiskasvanu olemasolu pidurdada fantaasiamängu ja keele arengut mängus. Laste kõne jaoks on selles eas hoopis olulisem olemasolu ja keerulisemate keelevormide kasutamine leiab aset just eakaaslastega mängides. Mitmetes uurimustes on selgunud, et lapsed kasutavad mängus 2 liiki suhtlemist: Kujuteldav kommunikatsioon (mängulist näilist, lapsed kujuteldavad) toimub mängu raames, mille mängijad on ise loonud. Metakommunikatsiooni puhul väljuvad mängijad mängu raamidest, tulevad mängusituatsioonist välja ja hakkavad omavahel realistlikult suhtlema (исходящие от детей замечания, оценка действий, запреты, распределения ролей). Mängus võib ka metakommunikatsioon toimuda ka kõne abita mürimismängudes –
No olgu, oletame, et me näeme und, ja ei pea paika need seigad, et me teeme silmad lahti, liigutame pead, sirutame käsi, ja võib-olla ka see, et meil on niisugused käed ja üldse niisugune keha; ikkagi tuleb vähemalt tunnistada, et see, mida unes nähakse, on justnagu maalid, mida ei ole saadud vormida teisiti kui tõeliste asjade sarnasteks; ja et seetõttu on olemas vähemalt need asjad üldse silmad, pea, käed ja üldse keha, on olemas mingid asjad, mis ei ole kujuteldavad, vaid tõelised. Tõepoolest, ka maalikunstnikud, isegi siis, kui nad püüavad kujutada väga ebatavalise kujuga sireene ja saatüreid, ei suuda ju anda neile täiesti uut kuju, vaid ainult segavad kokku erinevate loomade kehaosi, või kui nad ehk mõtleksidki välja midagi niivõrd uut, et sellesarnast pole iial nähtud, seega midagi täiesti fantastilist ja ebatõelist, siis peavad ikkagi vähemalt värvid, millest nad selle kokku panevad, olema tõelised
olemas ei ole. Kujuteldavus: Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. Kujuteldavuse argument: Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument: 1. Zombid (teadvusega inimestega füüsiliselt identsed, ent ilma teadvuseta olendid) on kujuteldavad. 2. Kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt (metafüüsiliselt) võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud. 3. Kui on zombid on loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega. 4. Järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega Võimalikkus: Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise
- Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud Eelkooliiga Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia - Sümboole mõtlemine Emotsionaalses ja sotsiaalne areng - Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt) - Armastus, kurbus, kadedus, armukadedus - Areneb oskus jagada Rivaalitsemine Mäng - Hakkab eralduma fantaasia ja reaalsus Kujuteldavad kaaslased Keskmine kooliiga - Need kes lasteaias vaateväljad tehakse uuringuid enne kooli Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng: ideed lähevad kompleksemaks, huvi reeglite vastu, abstraktne mõtlemine - Parim sõber - Kooliõrge - Soorollide ja soolise identiteedi areng - Uni ja unenäod - Sünnituse ajastus – 3-5 aastane vahe on kõige mõistlikud - Sündimise järjekord – esmasündinud rohkem hinnatud, rohkem orienteeritud
On ilmunud teaduslikke tõestusmaterjale, et muretsemine, kahetsus, viha, frustratsioon, kadedus ja vihkamine on kõik tunded, mis soodustavad haigusi. Nad annavad kehale lisakoormuse, mis kasutab ära energia, mis on omakorda vajalik immuunsüsteemi tervena hoidmiseks. Tänapäeval arvatakse, et vähemalt 70% haigustest on psühhosomaatilised, see tähendab, et avalduvad füüsilised sümptomid on emotsionaalse stressi väljendus. See ei tähenda, et füüsilised probleemid on ainult kujuteldavad, otse vastupidi. Maohaavad, südamekloppimine, peavalud on vägagi reaalsed nähtused. Inimene ei mõtle neid välja. Termin "psühhosomaatiline" tähendab, et haiguse põhjus ei ole mitte geneetiliselt vigases organis, vaid meie psüühika on tasakaalust väljas ja mõjutab seetõttu mõningaid organismi piirkondi ebasoodsal moel (Peiffer 1997: 124). Piirkond, mis lõpuks emotsionaalsest stressist mõjutatud saab, viitab sellele, kus on meie
uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks.
ole. 109. Kujuteldavus Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. 110. Kujuteldavuse argument Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument 1. Zombid (teadvusega inimestega füüsiliselt identsed, ent ilma teadvuseta olendid) on kujuteldavad 2. Kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt (metafüüsiliselt) võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud 3. Kui on zombid on loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega. 4. Järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega 111. Võimalikkus Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust.
) Jung viib pea kogu elu raskuspunti psüühika sisse. ,,Psüühe mitte üksnes ei eksisteeri - see ongi eksistents ise." (JUNG 1977:12) Jung toob ridamisi näiteid, inimestest, kes kaebasid mitmesuguste füüsiliste haiguste üle ning mõnel puhul läinuks tarvis isegi meditsiinilist operatsiooni. Peale mõningat analüüsi ning seesmiste probleemide käsitlemist kadusid pea kohe ka psüühilised vaegused. Selliste näidete põhjal leiab Jung olevat raske nõustuda, et meel on eimiski või et kujuteldavad asjad on ebareaalsed. ,,On pea absurdne eelarvamus arvata, et eksistents saab olla vaid füüsiline. Tegelikult on nõnda, et ainus eksistentsi vorm, millest meil on vahetu teadmine, on psüühiline. Me võime väga hästi ütelda vastupidist - et füüsiline eksistents on pelk järeldus, kuivõrd mateeriast teame vaid niipalju, kui tajume meelte poolt edasi antavaid psüühilisi kujundeid." (ibid)
sõltuvad inimese suvast rohkem kui loogikareeglid), on filosoofiliselt huvitav, kuid praktilise oskuskeeletöö seisukohalt ükskõikne. Kui lähtuda valitsevast kombest lugeda ka abstraktsed nähtused kõige tajutava või kujuteldava hulka, siis on nad kirjeldatavad tavalisel viisil: on demokraatia kui niisugune (objekt), siis on inimese ettekujutus demokraatiast (mõiste) ja siis sõna demokraatia. Isegi kui paigutada abstraktsed (või kujuteldavad) nähtused tervenisti inimteadvusse ehk pidada neid mõistetest eristamatuks, siis on kolmnurgast vaid objekt puudu, kuid mõiste ja selle seos sõnaga töötavad endistviisi. Termini poolt vaadates (ja märkigem veelkord selle perspektiivi kummalisust mõistekeskse mudeli kirjeldamisel) võib mõistet nimetada ka selle termini kõneleja- või kuulajatähenduseks, mõtteks, tähistata- vaks või designaadiks. Objektid, mõisted ja terminid 69
annaabi.ee 
