biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
kaevandused ja karjäärid on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat mõju keskkonnale. Probeleemi tekkepõhjused • Maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal, langatusi. • Langatused täituvad veega. • Tuhamägedes lahustunud osakesed võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine
Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad. Kasvas roomajate mitmekesisus. 199
kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuivenemine ·võõrliikide sissetootmine ·loodusressursi kontrollimatu kasutus jms. Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm
Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7)
Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja
makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust
ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest kamberkaevandamise puhul vajub maapind mäetööde ajal haruharva. Küll aga on ette näha kambritega kaevandatud ala kuni paarimeetrilist vajumist tulevikus, ka pärast kaevanduste sulgemist. Sellist "kahtlast" ala
Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni ainsad selgroogsed loomad Maal. Lülijalgsed asusid maismaale ilmselt Hilis-Siluris, esimesed selgroogsed aga Devoni ajastu lõpul. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni ajastu lõppu toimus massiline veeliikide väljasuremine. Tihti on vaieldud kalade maale elama asumise põhjuste üle. Üheks põhjuseks on toodud kliima kuivenemine, mis põhjustas veekogude kahanemise. Akantoodid HilisPaleosoikum Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise
4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. • Tööriistade valmistamine
4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: · kehaehituses · füsioloogias · käitumises · sigimises · haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) · kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. · Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. · Tööriistade valmistamine
ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene.
40ks noomiks, mille asevalitsejaid nimetati nomarhideks. Vana riik ulatus Niiluse esimese kärestikuni. Vana riigi lõpuperioodil lagunes riik koost. 1 Esimene vaheperiood 2183 1991 Kujunes kaks võimukeskust: Hierakleopolis ja Teeba. Võimu killustumine nomarhide poolt. Tekkis Hierakleopolise kirjandus (õpetussõnad, "Ipuveri manitsused"). Täpsed kaose põhjused on teadmata (üks võimalus kliima kuivenemine ja ikaldus). Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus"
tagasi; laia levikuga liigid võisid säiluda väikeste isoleeritud saarekestena, andes võimaluse allotroopiliseks liigitekkeks. 8. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest – st viimase 5 – 7 miljoni aasta jooksul klimaatiline/geoloogiline taust mandrid kogu viimase 65 MA evolutsiooni vältel suhteliselt „paigas“. tähtis Aafrika põhja-lõunasuunas kulgenud vulkaaniline mäestikuala – Ida-Aafrika kliima kuivenemine ning barjäär liikide lahknemiseks. primaatide süstemaatika primaadid ca 60 MAT st vahetult pärast dinosauruste niššide vabanemist väga laia joonega jagunemine: 1) leemurid/tarsiidid; 2) ahvid; 3) inimahvid primaatide iseloomulikud tunnused: pöidla ja sõrmede vastandumine, silmad vaatavad ettepoole ja asuvad lähestikku, jalgadel on kandluu. nähtav aju suhtelise suuruse kasv. inimahvide erinevused ahvidest: puudub saba, iseloomulik küünarliiges, ussjätke
spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6
loomtoidule. Neid muutusi peetakse üldiselt evolutsioonilise kohastumise tagajärgedeks elule savannitüüpi avamaastikul ja jahipidamisele (robustsed australopiteekused spetsialiseerusid selle käsituse järgi sekundaarselt taimtoidule). Hominiidide kohastumistüübi muutumise ökoloogiliseks põhjuseks peetakse klimaatilisi muutusi Aafrika kliimas: ajavahemikus 8...5 mln. a. tagasi toimus seal kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade ulatuslik taandumine ja maastiku savannistumine. Seejärel lisandus uutele tingimustele süvenevalt kohastuvate hominiidide elus üha suuremal määral looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks -- tööriistadeks (või relvadeks). Kindlad tõendid tööriistade loomisest on nn. "tahutud veerkivide" e. olduvai-riistade näol, mida on leitud koos habiliinide fossilidega. Osa uurijaid
omaga. Nendel loomadel oli ka kalasaba sarnane saba- üks esivanemate tunnusjoon, millest maismaal ilmselt eriti kasu ei olnud. Kopsud, mida juba varased kalad hingamiseks kasutasid, olid välja arenenud juba enne kahepaiksete välja arenemist. Esimeste maismaa taimede tekke ja kahepaiksete välja arenemise vahele jäi 80 miljonit aastat. Tihti on vaieldud kalade maale elama asumise põhjuste üle. Üheks põhjuseks on toodud kliima kuivenemine, mis põhjustas veekogude kahanemise. See sundis kopsudega kalu üha enam hingama õhku liikudes ühest tiigist teise. See on usutav hüpotees, kuid ei anna alust arvata, et kalade lahkumine veest oli tingitud ainult keskkonnamuutustest. Enne kui see üleminek toimus, oli maismaa selgroogsete poolt täielikult asustamata ning pakkus rikkalikult toitu. Konkurentsi puudumise tõttu võis iga maismaaeluks kohandunud vihtuimsete kalade populatsioon veelgi paremini kohanduda eluks maismaal
jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al- Lah). Igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. 633 ründas Araabia sassaniide; järgneva saja aasta jooksul vallutati pool tollal teadaolevast maailmast. Edu (arvatavad) põhjused: · vajadus kanaliseerida sõjalist jõudu, millega allutati araabia lahku öelnud; ühendavaks jõuks oli islam · vallutusplaan · kliima kuivenemine Araabia poolsaarel · rahvastiku kasv 633 oli esimene kokkupõrge, mille araablased võitsid. Araabia allikate järgi nad kogu aeg võitsid, Sassaniidide ja Bütsantsi allikad räägivad sellest ajast vähe. Sassaniidide kaotuste põhjused: · riigivõim nõrk, sisemised segadused · araablasi endid palju: 3-7 mln · araablased kaamelitel mobiilsemad kui sassaniidid · araablased kasvasid ja elasid sõdides · koraan lubas ilusat elu pärast surma
Horose ringsõit. Vana, Keskmine ja Uus Riik Vana riigi ajal sõjakäike eriti ei olnud, ülikkond koondus. Tsentraliseeritud kuningavõim vähenes keskmise riigi ajal ja ülikkonna iseteadvus suureneb. 2200 kuningavõim enam ei toiminud. Järgnes 200 aastat vaheperioodi, kus pea iga aasta vahetusid kuningad. Riik jagunes kaheks tagasi. Pärast seda hakati kasutama nuubia palgasõdureid. 22. saj oli üleüldiselt kriisisajand igal pool. Põhjuseks võib olla kliima järk-järguline kuivenemine. Vaaraod ei 'taganud' enam piisavaid üleujutusi. Kesmine riik U 2000 Teeba ja Heakleopise vastuseis lõppes Teeba võiduga. Teeba kohalik jumal oli Amon ja nüüd tõusis ta esile. Teda hakati samastama Ra-ga ja sealt kujunes Amon-Ra. Traditsioonid taastati, tsentraalametnikke üritati tugevadada- vesiiri amet jaotati kaheks. Sel ajal hakati rajama ka välisvaldusid (Nuubiasse põhiliselt). Oli olemas ka regulaarne armee pluss palgasõdurid Nuubiast ja hiljem ka Aasiast, mis
annaabi.ee 
