Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mitmeks
prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla) 2 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kas mõne teise tähe poolt valgustatud Maa-sarnasel planeedil oleks vikerkaar samade värvidega, kui Maal? Planeedi atmosfääris tilkasid kunagi ei ole või ei ole atmosfäärigi, siis ei ole kunagi ka vikerkaart. Oletame, et täht kiirgab tavalist valget valgust (kui on tegmist mingi külma punase
VIKERKAAR Vikerkaare ajaloost ·Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. ·Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurgaks 42°. ·Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. ·Rene Descartes tõi esimesena välja uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. Mis on vikerkaar? · Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. · Inimene näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. · Punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. · Värve pole võimalik eristada. · "A new theory about light and colours". Isaac Newton 1672. aastal. · Harvemini näeb kahekordset vikerkaart, mis asub väljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Vikerkaar Miks on vikerkaar värviline? · Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektr
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS REFERAAT VIKERKAAR Ko ostaja : Egert Savin 22 AT Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mi
Referaat Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevate
vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. · Millised on vikerkaare värvid? Need on : -Punane -Oranz -Kollane -Roheline -Sinine -Tumesinine -Violett ehk lilla Rahvasuus on levinud värvide meelde jätmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. · Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. · Nii tekivad vikerkaare värvid...
Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Millised on vikerkaare värvid? Need on punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violett ehk lilla. Rahvasuus on levinud värvide meelde jätmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Nii tekivad vikerkaare värvid... Jooniselt näeme, kuidas on seotud omavahel
Vikerkaar ja virmalised VIKERKAAR Vikerkaar on optiline nähtus. Vikerkaar on inimesele nähtav spektrivärvide kaarena. Vikerkaar tekib siis, kui kuskil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et seda näha peame olema Päikese ja vihmapilve vahel nii, et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalama horisondi kohal asub Päike. Kui Päike on horisondist üle 45°, siis me vikerkaart ei näe.Vahest võime taevas näha kahte vikerkaart teineteise kohal. Kõrgemal olevas vikerkaares on värvid vastupidiselt alumisele. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1. Piisale langev päikesevalgus murdub 2. Osa sellest peegeldub piisa tagaküljeslt 3. Ülejä
3.1. Loodusnähtused VIKERKAAR Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare. Kuidas tekib vikerkaar? Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel. Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel, millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel. Lumesaju või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast. Piisad, mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri kaugusel. Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast suunast saabuv valgus. Vikerkaare kirjeldus Vikerkaar on osa ringjoonest. Mida madalamale päike vajub, seda suurema kaarena
Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. 4 5 Huvitavat: Rahvasuus on levinud vikerkaare värvide meeldejätmiseks selline lause: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles Isaac Newton selgitas vikerkaarte värvide pärinemist 5 6 Kasutatud kirjandus: ,,Ilm ja kliima" ,,Õpilase entsüklopeedia" ,,1000 küsimust ja vastust" http://utenti.lycos.it/wwwmassyrossi/images/images_2/Double-Rainbow,-Kee-Beach http://www.scd.ucar.edu/dig/dia/geo/rainbow
Kas vikerkaari võib olla korraga mitu? Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Huvitavat: Rahvasuus on levinud vikerkaare värvide meeldejätmiseks selline lause: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles. Isaac Newton selgitas vikerkaarte värvide pärinemist.
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod.........................................................
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi tulevikus oma en
Vikerkaar 3. Värviteraapiast Värviteraapia on alternatiivmeditsiini meetod, mis kasutab värvusi ja valgust inimese füüsilise, emotsionaalse, spirituaalse ja psüühilise tasakaalu saavutamiseks.Kromoteraapial ehk värviteraapial on sajandite pikkused traditsioonid. Käesolevaks ajaks on välja selgitatud, et monokroomne valgus mõjutab organismi elulisi parameetreid - vererõhku, pulssi, hingamist. Nii näiteks tõstavad nimetatud näitajaid punased, kollased ja oranzid toonid, alandavad aga rohelised, lillad ja sinised toonid. Kaasaegse tehnoloogia abil on osutunud võimalikuks luua monokroomse valguse allikas, millel on ainulaadne palett erineva küllastusastmega värve. Näiteks tervisekapslites kasutatav kromoteraapiaseade võimaldab nautida "värvivanni", kus värvid vahelduvad ja kiirguvad läbi vannivee ning nähtava spektri värvide segunemine
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon ara ka neli tuntud firma logo, mis on müügi osa ja kirjeldan/analüüsin lühidalt nende värvilahendusi. Värvid turunduses sisaldavad alati mingit sõnumit. Näite
tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja Oksakurus pikutas pisikene põrnikas, ootas, millal muutub ilm, puhkeb õunaõie silm. Pungakene avanes, õiekroon säält vabanes. Silmapilk me põrnikas õie keskel munemas. Munast võrsus tõuguke, pisikene, näljane, õie südame ta sõi, kroon siis kolletama lõi. Tõuke palju sigines. Ja kui suvi ligines, jäi neil' täieline võit -- polnud ainust tervet õit. Õunu ei saand väike Mall, kõndis aias puude all, kurtis: ,,Õielõikaja,
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopiliste piirkondad
meenutada. Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon. Spektri igal värvil on oma vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosadresoneerivad eri värvidega. Haiguse või vaevuse korral võime kasutada sedavärvi, mis harmoneerub meie võngetega,nii et tasakaal taastuks. Iga värviga seostub kindel psühholoogiline assotsiatsioon,seega võib värve siduda ka meeleoludega. Punased, oranzid ja kollased on soojad ja ekspansiivsed toonid ning tekitavad energia, positiivse erutuse ja rõõmutunde. Sinised, indigosinised ja lillad toonid on rahustavad ja jahedamad. Nad tasandavad tundetulva ja sisendavad rahu.Värvide psühholoogia on nagu keel, mida võib omandada õppimise teel, nii nagu lugemiseks ja kirjutamiseks õpitakse selgeks tähed. Kui te juba mõistate asja põhiolemust, võite hakata tõlgendama.
suurendab, tegutsemistahet. Lõdvestab krampis lihaseid ja liigeseid, peamiselt jalgade piirkonnas. Toimib toniseerivalt kõigile, kes kergesti külmetuvad. Stimuleerib aeglustunud vereringet. (Verner- Bonds. L . 2003) Punase vastandid · Häving (Verner- Bonds. L . 2003) 13 Punase positiivsed võtmesõnad · Ülemus · Resoluutne · Võitlev · Jõuline · Töökas · Lugupidav (Verner- Bonds. L . 2003) Negatiivsed võtmesõnad · Brutaalne · Ihar · Eelarvamuslik · Karm · Kangekaelne · Ebaaus · Türanniseeriv (Verner- Bonds. L . 2003) 3.3 Valge Valge on universumi mõistlikuse vaimu hiilgus . Valge on ülim puhtus. Tema põhiolemuse moodustab tõik, et valges on kõik värvused võrdsed. Valgele on omane ülim usk, mida ta ammutab mõistuslikkusest
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põ
loovust ja optimismi ning puhastavad keha mürkidest. Oranzide toiduainete hulka kuuluvad 14 näiteks porgand, kõrvits, kaalikas, apelsin, mandariin, mango, tatar, maapähklivõi, Kreeka pähkel, munakollane, linnuliha, lõhe, krevett, tigu, muskaatpähkel, ingver ja saialille õielehed. (Struthers 2008: 123) Kollased toidud suurendavad vaimseid võimeid , parandavad keskendumisvõimet, mõtteprotsessi ja kalduvust muretseda. Kollased omadused on ka kõikidel päikese käes kasvanud toiduainetel. Kollased toiduained on näiteks sibul, kartul, mais, banaan, pirn, sidrun, ananass, riis, pasta, kaer, seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronm
INSERT NAME Mis on vikerkaar Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine veepiiskades. Inimesele paistab ta spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaar Miks tekib vikerkaar Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha. Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide te
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Joonistamisvahendid Loovusõpetus ja käeline tegevus Kodutöö ÕLIPASTELLID Õlipastell on pastell, mille sideainena on kasutatud õli ja vaha. Võeti kasutusele 1930ndail aastail Prantsusmaal. Pastellid on pulgakujulised ning nad koosnevad värvipigmenist ja valgest maakriidist. Need on kokku surutud kummiaraabikuga - kõik see vormistatakse pulgaks ja lastakse kuivada.Õlipastelli pind jätab pisut märja ja vahaja mulje. Erinevalt pastellist ei vaja töö lõplikuks kinnitamiseks fiksatiiviga katmist. Pastell on maalimise ja joonistamise vahend. Pastellidega maalimist saab käsitleda nagu tavalist joonistamist. Alustades pastellidega maalimist, võib kohe täheldada, et nad murduvad kiiresti. Pastelltehnika juures on oluline, et käed ja pastellid oleksid puhtad. Üks võimalus hoida pastellid p
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED
Kuuldus ainult Popi peen ning õrn vingumine. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et luud kolksusid. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Kus oli Isand? Siis hakkas Huhuu püstijalu puuris edasi-tagasi jooksma, kätega kord ühest, kord teisest pulgast kinni haarates ja neid võngutades. Hõredad kollased pilvetordid ruttasid päikesest mööda, toa valgustus muutus igal hetkel. Popi nägi ses tuhkses videvikus ainult, kuis Huhuud nagu musta varju edasi-tagasi heideti. Siis raksatas äkki puuri uksepeel. Huhuu peatus silmapilgu -- ja kuuldus, kuis tuul vastu aknaid lõõtsus. Siis tõukas Huhuu ust, -- see läks tasa pärani lahti. Huhuu oli ehmunud, ta polnud seda oodanud ega teadnud, mis teha. Siis lähenes ta avausele, istus lävele, väga ettevaatlikult ja
vaikust. Kuuldus ainult Popi peen ning õrn vingumine. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et luud kolksusid. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Kus oli Isand? Siis hakkas Huhuu püstijalu puuris edasi-tagasi jooksma, kätega kord ühest, kord teisest pulgast kinni haarates ja neid võngutades. Hõredad kollased pilvetordid ruttasid päikesest mööda, toa valgustus muutus igal hetkel. Popi nägi ses tuhkses videvikus ainult, kuis Huhuud nagu musta varju edasi-tagasi heideti. Siis raksatas äkki puuri uksepeel. Huhuu peatus silmapilgu — ja kuuldus, kuis tuul vastu aknaid lõõtsus. Siis tõukas Huhuu ust, — see läks tasa pärani lahti. Huhuu oli ehmunud, ta polnud seda oodanud ega teadnud, mis teha. Siis lähenes ta avausele, istus lävele, väga
kuldne tolm Purpurne Sinilillade Violetne Oliivroheliste Tumevioletne Koshenillpunaste 2. Süsimustad Sinine: Taevas, vesi ja pilved Kõrbhallid Sinililla muutus esmalt kollaseks ja siis tuhakarvaliseks Enamjaolt sümboliseerib Hõredad kollased pilvetordid nagu musta varju Must: must värv kurbust, hirmu ja suurt purpurset vaipa Süsimust viha aga samuti mulda. poole violetsete silmadega läbi punase klaasi Valge: Puhtuse värv, mis näitab, et oli õhtuti valgem Lumivalge kõik on puhas, korras ja kitsas joon tumepunast
Maalt põldude ja metsa vahelt lähevad inimesed linnadesse. Tekib palju suuri linnu. Kerkivad suured majad kõrgete tornidega. Tornid on seest tühjad ning sealt tuleb tumedat tossu. Tossumajad töötavad nii päeval kui öösel- aasta- aastasse. Aastasadu ei pöörata väljuvale suitsule tähelepanu - inimesed jäävad haigeks ja isegi surevad tossumürgitusse. Tornist väljuv suits ei tapa üksnes ainult inimesi vaid ka loodust. Ega toss ei tapa vaid see on põhjus. Toss läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest, kus pole hobuseid ees. Nad liiguvad mingi salapärase jõuga ise. Esialgu suudavad selliseid vankreid osta ainult härrasrahvas, hiljem aga on pea igas kojas vähemalt üks selline liikur. Ka põldudel ja metsas sõidavad taolised ringi, aga need on palju suuremad kui uulitsa omad. Tulevikus on liikumine võimalik ka õhus
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb paralleelne kiirtekimp
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. Kui värv
Reiko Köst © 2009-2010. KUNST KUNSTITEHNIKAD VÄLJASPOOL KOOLIÕPETUST Reiko Köst © 2009-2010. SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Mis on kunst?...................................................................................................................................4 3. Mis kunsti siin õpetatakse?...............................................................................................................5 4. Tere tulemast vabaaja kunstiõpetuse tundi.......................................................................................6 4.1. Alustame põhitõdedega. ...........................................................................................................6 5. Alustame lihtsaimast. Joonistamine........................................
Maanaine Nägu suurrätti mähitud, seisis Reet alevis Urbaku raamatukaupluse akna all. Aknale oli pandud postkaarte, sulgi, sulepäid, mõni tähtraamat. Väljas tibas vihma, Reet astus kauplusse. Ta ootas tükk aega üksi leti ees, enne kui tuli kaupmees Urbak, käed müüritööst savised ja nõgised. Oli neid kähku loputanud, kuid ikka nad olid veel savised ja nõgised. "Kas teil tinti on?" Tint oli Reedal kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. "On küll tinti!" Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu potti lauale. Tinti oli riiulil palju, mitu rida. Reet nõjatas küünarnukkidega letile, hoides sõrmedega lõua alt halli suurrätti kinni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
