Kuidas kallistada kliente (0)

Kuidas kallistada kliente
Teemaga tutvumiseks lugesin kõigepealt läbi Jack Mitchelli " Kallista oma kliente" raamatututvustuse. Sealt jäi kohe silma, et kallistama ei peaks mitte ainult kliente, vaid ka klienditeenindajaid. Parema teeninduse nimel meie kaubanduses tulekski just sellest alustada.
Kui tülpinud näoga miinimumilähedase palga eest töötav Rimi teenindaja ütleb sulle lihtsa küsimuse peale kõva vene aktsendiga "Mina ei tea!", ei ole tahtmist järgmine kord enam Rimisse minna ka. Ma ei väida, et nüüd kohe peaks palga lakke tõstma ja ennast pankrotti maksma töötajate eest, kes seda ei vääri, kuid siiski ma usun, et alustada tuleks klienditeenindajate kallistamisest-paitamisest ja seda mitte ainult ülemuste, vaid ka klientide poolt.
Firmaomanikel on kindlasti võimalus välja töötada erinevaid boonussüsteeme, kuidas teenindajad saavad endale ise palka juurde teenida, samuti korraldada hea teeninduse koolitusi, panna puhkeruumidesse üles motiveerivaid lauseid -pilte, arvan, et see kõik mõjub.
Samuti peaksid tööandjad olema inimeste palkamisel rangemad. Kui töökohale kandideerija on pidevalt torssis, ei sobi ta ka kliente teenindama . Hea klienditeenindaja on elurõõmus ja sõbralik inimene, kellele meeldib suhelda inimestega olenemata nende välimusest, rahvusest, vanusest või soost. Heal teenindajal ei tohiks olla kliendi kohta halba arvamust, sest klient on see, kes toob palga. Ka ei tohiks klienditeenindaja ise näha välja selline, et ostjal tekivad tema kohta kohe eelarvamused .
Eesti ühiskonnas on toidupoe müüja peaaegu nagu sõimusõna. Inimesed ei taha kuidagi mõista, et kui poleks kedagi, kes kassal nuppe vajutaks, jääks ka külmkapp tühjaks. Kui kliendid suhtuks klienditeenindajatesse paremini, inimlikumalt, oleks kindlasti ka müüjad rõõmsamad. Heas tujus teenindaja leti taga jätaks kliendile positiivse jälje ja nii paraneks asi ka järkjärgult.
Raamatus toodud näited kallistamise kohta Eestis ilmselt ei töötaks. Meie inimesed on liiga tagasihoidlikud, et kutsuda klienti eesnimepidi, isegi sinatada, samas liiga omakasupüüdlikud ja ahned, tasuta kohvi ja suupistete pärast tuldaks kohale ka ilma ostusoovita.
Näiteks käis mu hea sõbranna Ameerikas ostureisil. Tema kogemus oli üdini positiivne, teenindajad kiitsid tema välimust, kõik olid sõbralikud, kuid mitte liiga pealetükkivad. Suhtlus ei piirdunud igavate viisakusavaldustega, vaid uuriti kust ta pärit on, mis teda sinna tõi, kuidas meil siin elu käib. Teenindaja oli kliendist siiralt huvitatud, et tema ostuvajadusi parimal viisil rahuldada.
Minu arusaam kliendi kallistamisest on see, et müüja tervitaks naeratades, pakuks välja ideid, räägiks oma arvamusest, sooviks ilusat päeva.
Omast kogemusest tean rääkida, et päev täis naeratusi ja sõbralikkust möödub palju kiiremini, kui mossitades minuteid lugedes . Iga kallistatud õnneliku, kliendi käest saab tagasi energiat, elurõõmu ja isegi kui mõne ostlejaga ei lähe nii hästi, küll järgmine selle jälle heaks teeb. Särav klienditeenindus on kõige alus ning algus.
Loodan, et mitte väga kauges tulevikus inimeste arvamus müüjatööst muutub, inimesed leiavad oma õige kutse ning kõik kliendid, nii head, kui halvad, saavad kallistatud.