Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ",,Kuidas elad, Ann?''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
villem, reena, majas, rita, saunas, elad, koristama, puutu, sisimas, pettunud, sugugi, hiljuti, sõbranna, temal, niisiis, majale, vahepeal, vajuma, tundis, haisu, saunast, tuld, ujuma, teadnud, oligi, juttuTa ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid üritanud käituda nii,nagu nende meelest tütrele parem oleks.Aga Ann niimoodi ei tundnud-tema tundis,et teda on reedetud.Ta tahtis põgeneda kogu selle tõe eest,mis nüüd ta ellu tulnud oli. Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena.Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt põgeneda,aga tal ei ole kuskile minna.Reena vanaisa oli sel talvel surnud ja tema maja Võsul seisis tühjana.Reena pakkus seda Annile pelgupaigaks.Esialgu Ann seda siiski väga tõsiselt ei võtnud.Kuid kui tal tekkis koolis äge tüli oma klassiõe Ritaga ja nad lausa kaklema läksid ning sellepärast direktori juurde pididminema,ei pidanud Ann enam vastu.Ta jooksis koolist minema.Ka Rita tuli temaga kasa.Kuna
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama
"Kuidas Elad Ann" Aidi Vallik Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal
Kuidas elad, Ann? Autor: Aidi Vallik Tegelased: Ann, Villem, Timo, rita, Reena, Kätlin, Ann käib koolis nagu iga teinegi laps. Tal läheb koolis hästi, kuni jõuab kätte viimane kuu suvele ning koolis muutuvad asjad raskemaks ning ta ei viitsi enam õppida. Kui koolis küsitakse temalt maha vaatamiseks vihikut ning ta vastab, et tal on tegemata, siis klassikaaslased ei usu teda, kuna ta on ju ikkagi üks parimaid õpilasi klassis. Ühel päeval teatavad vanemad Annile, et oleks vaja keldris suurt puhastust teha ning Ann
Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks. Teose algusest jäi mulle huvitav mulje ning see kutsus lugema, sest Ann kirjeldas oma elu ning minu jaoks oli see põnev.
Kuidas elad, Ann ? 1) Tegelased : Ann, Reena, Kätlin, Rita, Rita vend ja tema sõbrad, Anni vanemad, Villem, Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita kutsus suvilasse oma venna ja tema sõbrad, kes keerasid kogu sealse olemise peapeale, mis Annile väga vastumeelt oli. Mõne aja pärast ajas Ann Rita ja tema venna oma sõpradega suvilast välja ja oli seal mõnda aega üksinda, kuni otsustas koju tagasi minna. Siis rääkis
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) Anni ema Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) – Anni ema Ants – Anni kasuisa Kristjan – Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et
klassiõde) surnud vana-isa maakodusse.Ann otsustas,et elab iseseisvat elu,teadmata,mis edasi saab. Raha oli neil vähe.Mõne päeva pärast tulid sinna ka Rita vanem vend koos ta sõprade ja veel mõne tüdrukuga.Ühel õhtul läksid tüdrukud ka Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo,Siimu ja Arturiga. Nädalalõppudel ja puhkepäevadel toimus õhtuti alati pidu.Joodi,suitsetati ja tehti narkotsi.Piduliste hulgas oli ka teistest vanem Villem.Ta sai Anniga hästi läbi.Annile meeldis ka Timo,kui aga too teda pettis vihkas Ann teda.Toimus ka saunapõleng,kus Kerli(üks tüdrukutest)viidi haiglasse. Kui ühel õhtul läks seltskond ujuma(Ann,Villem ja Evelin väljaarvatud) ja tagasi tuldi ei olnud nendega kaasas Olegi(üht Rita venna sõpradest).Seda märkas Villem alles hommikul.Ta kutsus politsei,kuid nendega vesteldes ei maininud ta kamba suitsetamisest ja narkootikumide tarbimisest.Aga seltskond jättis siiski
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades
oma väikese palgaga proovis kuidagi peret toita. Ann läks aga vanematega tülli ning tema õppe edukus järsku langes. Ann sai teada , et tema sõbral Reenal on suvila Võsul ja otsustas paar nädalat enne kooli lõppu sinna minna. Ta võtis kõik oma säästud ja sõitis koos klassiõe Ritaga Võsule. Alguses nad ei osanud Võsul kuhugi minna ega midagi teha, aga varsti tutvusid nad kohalike poistega. Nende seas oli ka Villem, kellest sai Anni hea sõber. Viimasel õppenädalal tulid sinna ka teised klassiõed ning Rita vend koos oma sõprade ja sõbrannadega. Asi läks kontrollist ära, kogu kamp jõi ning suitsetas aktiivselt. Ann tutvus Timoga, kes ka ta süütuse röövis. Seejärel puhkes saunas tulekahju kust tõmmati välja Kerli, tüdruk hingas, kutsuti tuletõrje ja kiirabi. Järgmisena hakkas kambal raha otsa saama. Mõned sõitsid tagasi koju ning mõned sesid uue kamba
a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga. Teel võttis politsei nad rajalt maha, kuid poisid andsid neile altkäe maksu ja sõitsid edasi. Pärnus tegi Gregor kõrtsis kõigile välja ja kinkis Annile kuldketi
lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks Aidi Valliku raamat "Kuidas elad, Ann?" on üks minu lemmikutest raamatutest, see räägib 8.klassi tüdrukust nimega Ann, kes elas koos vanematega rahulikku ja rõõmsat elu, kuni päevani millal ta leidis keldrist ema kirjutatud päeviku. Tüdruk oli väga uudisimulik ning otsustas päevaraamatu läbi lugeda. Ema oli alalõpmata Ann´ile seletanud, et üks korralik tüdruk ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida ning kodused ülesanded tuleb alati ära teha
Maya oli endasse tõmbunud pikkade süsimustade juuste ja sügavate silmadega, terava pilgu ning mustade riiete ning tanksaabastega tüdruk. Keegi ei ole temaga kunagi rääkinud ning ka tema ei räägi kellegagi. Kellegil ei ole vaja teda ning tundub et ka temal pole vaja kedagi. Tema kohta käisid ringi igasugused kuulujutud. Ann oli neid kuulnud oma sõpruskonnas kuhu kuulusid tema vanad klassikaaslased: Reena, Silvia, Tiit ja Marten. Kõik teadsid tema kohta midagi põnevat. Kord ühel reede õhtul oli olnud põhiteemaks neil Maya. Kõik teadsid Maya kohta midagi põnevat rääkida. Käis jutt, et ta ema on nõid ja oskab needusi peale panna ja maha võtta. Mayat olevat nähtud mingite nahktagidega tüüpidega. Ta pidavat olema satanist ning teati rääkida ka tema õest kes pidavat käima 8. klassis. Ann ja tema sõbrad
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
laienenud ja küpsenud. Alates 1996. aasta sügisest hakkas Aidi Vallik õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Sellel ajal hakkas tema elu stabiliseeruma ja seetõttu kirjutas ta palju. Ilmus järjekordne luulekogu ,,Mina ja Käthe Kollwitz", mis tegeleb rohkem armastusluule ja isiksuslike sisevaatlustega. 2000. aastal abiellus ta uuesti Ott Vallikuga. Nende peres on veel Aidi tütar Mari, kaks kassi ja triibulised kalad, kes jagavad paariga elamist ühes Haapsalu majas. Kirjanduse õpetajana märkas Aidi tühimikku noortele mõeldud kirjanduses ja küsis oma õpilastelt, mis peaks nende arvates olema heas raamatus. Sealt tuli välja, et põnevas teoses on karjumist, armastust, seksi ja narkootikume. Peab olema tina panemist ning tülisid nii vanemate kui sõbrannadega. Mõni võiks surma saada ja keegi kodust põgeneda. Kuna sellist raamatut, kus kõik nimetatu sees oleks, polnud olemas, otsustas ta ise seda kirjutama hakata. 4
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam. Kui Kaarna Peep naisega sinna kolis, siis ega nemadki neid tondijutte enne uskunud, kui vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast tulnud kuri oma palga järele, mis peale tõusus kära ja siis tuli hävitanud kõik. Mehest polnud jälgegi. Naine suri ka paari aasta pärast ära ja nende maad said endale võõrad, kel teiselpool silda väiksem veski oli, Sestpeale käinud Peep vanades põlenud riietes seal kodukäijaks.
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma.
Ameerikamägede mõrvajuhtum PIDU Kõik algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves. Pidu käis täie hooga. Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega ne
korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta naine suri kelle ta teiselt poole Pajusaare talust oli toonud. Vana Ennossaare Peedi teine naine , praeguse peremehe võõrasema, kes alles elas ja vanaemana majas valitses ja talutütart miniaks soovinud. Õndsal perenaisel oli 6 aastane poeg Peet järele jäänud, selle võttis vanaema oma hoole alla ega sallinud uut noort ema. Ta pidas väikest poissi oma pojaks. Kellest keegi muu ei hoolinud ja hiljem kui veel teine väike poiss, keda isa järgi Ainiks nimetati Ennosaare majaliste hulka asus, ütles ta noorele emale, et mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 1.4 Kuidas suguvõsa uurida?.............
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
veel vestelda, tütar sai aru, kelle hauast jutt, tegu oli mehega, kes kolhooside tegemise ajal ära tapeti, ja maeti küüni taha metsa kase alla, paari nädala eest olid matused, kuid hauale risti panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal - teel koju oli palju okstraate, pidi ettevaatlikult liikuma - tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada
Lui ja Kustas käisid metsas puid lõikamas ja märkisid ära ka jõulukuuse. Varsti tuli Tursa Simmu, kes aitas perel alati õlut tähtpäevadeks valmistada. Järgmise päeva õhtul saigi oasupi kõrvale õlut juua. Mõne päeva pärast hakati Jutat koju ootama ja Viia ei saanud märkimata jätta, et küllap Juta läks uut kohta üle vaatama, vihjates selgesti sellele, et koolmeister Tammise ja Juta vahel midagi toimumas on. Juta tuli alles pühadelaupäeval ja hakkas kohe majas talitama. Kustas tõi sisse masinapahna ja laotas selle esiseina äärde. Õhtul pärast sauna toodi söögid ja õlu lauale. See oli lihtne, pidulik tund jõuluõhtu vanas põlises talus. Varsti süütas isa küünlad, Heino laulis heleda häälega ja kõikide südamed olid härdad. Peale seda viis veel ema loomadele leiba, et nemad ka jõule tunneksid. Kui kõik olid oma kambritesse läinud, jäi Kustas üksi jõulupuu juurde ja mõtles, et ta jääb nüüd koju.
pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur
(Kaur, 16.aastane) 2. Üks noormees sattus ööbima Tartu Rakvere tee peale jäävasse hotelli, mis kirikust oli ümber ehitatud. Ta nägi enne magama minekut nurgas üht veidrat varju ning ei teinud sellest välja ja heitis magama. Öösel nägi ta unes Kristuse ristilöömist(seoses keskkonnaga) ning hommikul avastas ta enda peopesadest kaks haava. (Martin, 24.aastane) 3. Noor neiu kuuleb pidevalt, et keegi ütleb tema nime. Majas ringis vaadates märkab ta, aga et on üksi kodus ning keegi ei saanud tema nime öelda. Igavusest mõtlevad inimesed tõesti totrusi välja, kuid selliseid asju on natukene raske välja mõelda.(Karin, 13.aastane) 4. Ühel tüdrukul on selline seletamatu nähtus, et kui ta magama jääb, siis on tal kas käekett või sõrmus paremas käes, kuid hommikul ärgates on sõrmus või kaelakett vasakus käes. Ebanormaalne, et inimene öösel seda ise teeb
- Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani
1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid
annaabi.ee 
