Ta keeras kõik uksed kinni ja kui Villem tuli, tahtis ta, et Ann korra tema juurest ka läbi läheks, et tal pidi seal üks üllatus olema. Villemi juures oli Anni ema. Tegelaste hinnang Ann õppis hästi, vihkas vale, hoolis sõpradest ja solvus kergesti. Ann kaitses oma seisukohti, kuid kui talle sellega pinda hakati käima andis ta järele. Ta oskas sõpru hinnata ning usaldas neid täielikult. Probleemid · · Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas · · Reena vanaisa majja minemine · · Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine · · Sauna põlemine · · Olegi uppumine (või kadumine) Oma arvamus Mulle meeldis see raamat. Soovitaks kõigile kes tahavad teada kuidas elavad tänapäeva noored või kuidas elasid noored kaheksakümnendatel.
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste kä
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võim
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tü
Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha. Paar päeva oli majas rahulik. Villem käis uurimas, kuidas Annil läheb. Villem päris tihti Annilt, kas ta ei tahaks juba koju minna, et ta vanemad kindlasti muretsevad tema pärast, kuid Ann jäi kindlaks, et ta siiski ei lähe veel. Kuigi vahel oli siiski Annil tunne, kui väga ta taas koju igatseb. Üks õhtu tulid kõik jälle kohale, oli väike istumine, väljas tehti lõket ja räägiti juttu niisama. Ann läks närvi ja hakkas nähvama, üks kamp läks minema, tema sõbrannad Reena ja Kätlin olid
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
.......................................................................................................15 1.1.6. Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS........................................................................................................15 1.1.6.1. Ketlin Priiilinn....................................................................................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik....................................................................................................17 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD...........17 1.1.8.1. Kersti Kivirüüt....................................................................................................18 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS......................
perekonna legendaaarne ärimees - ma kujutasin teda vähemalt 185cm pikkusena. Ta ei ole pikk. Ta on pisike. Umbes minu pikkune. Ta kannab pakse pruune villasest riidest pükse, kuigi siin on üle miljani kraadi kuuma, ja valget särki millel tõmblukuga krae. Tema kingad on kreemikast vinüülist. Ta on sellisel vanamehelikult moel veidi kopitanud ja maksalaiguline. Vanaisa on väga häbelik. Ma tunnen, nagu peaksin neid paugupealt armastama. Kuid kuidas seda teha ? Sa ei saa ennast sundida kedagi armastama, ega ju ? Ma hoolitsen pükste eest hästi. Ja ma tunnen sinust puudust. Ma tean , et sa ei mõista minu üle karmilt kohut põhjusel, et ma üks jõmpsikas olen, sest sa arvad minust alati paremini, kui ma ära olen teeninud. Oled mulle väga kallis. Lena. 1.2.4 Pole olemas sellist asja nagu rõõm kogu perele. ( Jerry Seinfeld ) Leena üritas maalida päikeseloojangut. Kuid
Kõik kommentaarid