• randme ja käelaba ümbermõõdu võtmine • tööproovi kavandamine Kindakirja sobitamine kindale • mõõta käelaba ülaosa ümbermõõt • saadud suuruse ja tööproovi järgi vajalike silmuste arvutamine • kontrollida mustri sobivust kindale Randme kudumine • loo vajalik arv silmuseid, jaga need neljale vardale, ühenda ringiks • valida endale sobiva randme kudumise moodus (kootud parem- ja pahempidises koes) • Randme kudumine sõltub kuduja soovist • Kasutatud üht värvi lõnga, kootud 10 rida Labaosa kudumine • kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • labaosa kudumisel arvestatud kinda mustrit • mustri kudumist alustatud 12. realt • labaosa kootakse u 3-5cm, proovides kätte kuni on leitud pöidlale sobiv koht • vajadusel võib kasvatada silmuseid juurde • valmib 8 osa valge kirjaga mustrit, enne kui on jõutud pöidla avani • Peale ava kudumist on jätkatud kudumist kuni
majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist.
Elunautija Stenil oli eelmistele vastanute suhtes väga erinev vastus. Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita. “Lageraiega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda,” vastas Jaane nördinult. “Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur probleem,” lõpetas naine vastuse. Mitte kõigil inimestel ei ole ühtne arvamus ja see on hea, sest siis saab erinevaid mõttemaailmu võrrelda. Küsitlusel osalejatest 90% arvas, et Eestis võiks metsa olla. Saime
Jah, muidugi on ilus, kui Eesti on metsarikas maa, aga mis teha. Rohkemat ma küll ei oska vastata.” Sten, (49), elunautija “Minu pärast, laske neil tööd teha. Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid.” Liis, (22), ema “Lageraie muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. Arvan, et seda ei oleks vaja teha. Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse.” Jaane, (61), kuduja “Mulle ikka meeldib mets ja väga harjumatu Eestis ringi sõita, sest viimastel aastatel on lageraiega tegeletud ohtralt. Sellega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda. Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur probleem.”
sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Folkoor- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum
Igal lõngatokil on lõngavöö (vt joonis 3) kus on kirjas lõnga koostis, kaal ja pikkus. Lisaks veel ka sobivate varraste number, ettekirjutused lõnga hooldamiseks ja hulk muud vajalikku informatsiooni.(5:14) Lõng ja vardad peavad olema ühejämedused, et seda kontrollida, tee paberisse vardaga auk, pista long vardaga torgatud august läbi. Kui long täpselt läbi läheb, peaksid vardad sobima. Tegelikult sõltub varraste valik siiski kudujast endast ja sellest kui tugevalt või nõrgalt kuduja koob. Minu lõng on 100% akrüül ning ta vastab täpselt varraste suurusega. Joonis 3. lõngavöö 4. KAHANDAMINE Selleks, et kudumile õiget kuju anda on mõnikord vaja silmuseid kahandada. Seda sama võtet kasutatakse ka mustrite tegemiseks. Mina kasutasin kahandamist oma mütsi kudumisel. 4.1 Kahandamine Kahandamine on üks lihtsamaid kudumise viise. Kaks silmust on vaja kokku kududa. Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga läbi kahest silmusest ja koo parempidine silmus
Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 16. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused.
Taanis.Aastatel 1845-1864 elas ta Kopenhaagenis kuhu on püstitatud ka tema mälestusmärk. Hans Christian oli taani kirjanik, kes elas lihtsas perekonnas, Odense linnakeses. Hans Christian oli peres ainuke laps. King Frederick IV usk temasse oli niivõrd suur, et maksis tema õpingute/hariduse eest nii palju kui vaja oli. Andersen õppis koolis, mis oli mõeldud lastele, kes olid pärit madalama klassi perekondadest, seal omanas ta oma põhikoolihariduse. Hans Christian sundis ennast töötama kuduja õpipoisina, hiljem aga rätsepana. Kuni 14- aastaseks saamiseni oli tal võimalus minna Kopenhaagenisse näitlejaks, ta võttis selle pakkumise vastu, ilma et oleks kordagi kahelnud. Kuna tal oli suurepärane hääl ning ta suutis ilma probleemideta laulda soprani, võeti ta vastu Royal Danish’i teatrisse, mis oli tema eas erakordne kogemus. Kahjuks tema hääl muutus peagi, mille tõttu teatris olnud kolleegid soovitasid tal proovida luuletamist ning kirjaniku ametit
värvide puudumine. Samalaadne iha jõulisema väljendusrikkuse järele ilmnes tema joonistusstiilis: ta loobus kontuuride rõhutamisest ning panustas ruumi, volüümi ja elutruuduse rõhutamisele. Ta püüdis maalida elusaid inimesi, paludes naabritel poseerida või vaadeldes neid töötamas. Tema vähenõudlik eluviis ja alaline majanduslik sõltuvus teistest olid määravad faktorid, miks kunstnik tundis südamest kaasa lihtrahvale, keda ta maalis. Van Goghi realistlikud tööd on näiteks ,,Kuduja avatud akna ees" ning ,,Angelus (Õhupalve)". 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA Van Goghi Pariisis viibimise ajal nimetas iga uuendusmeelne kunstnik end impressionistiks. Mõiste impressionism tuleneb Claude Monet' maalist ,,Impressioon. Päikesetõus", mida eksponeeriti 1874. aasta grupinäitusel. Vanamoodsate vaadetega kunstikriitikud kasutasid seda sõimusõnana rühma kunstnike kohta, kes olid rahulolematud kunsti arengu suhtes,
arvutada. Ostjate arvu on esialgu raske ennustada, sest puudub kogemus, kui palju võiks olla huvi selliste 2 toodete vastu. Julgust annab aga asjaolu, et sarnaseid tooteid keegi samas piirkonnas ja ka teadaolevalt Eestis ei paku. Esialgu alustatakse tööd kahel kangasteljel (kaks kudujat) ja seetõttu oleks max tootmisvõimsus keskmiselt järgmine: · vaibad = 1 kuduja 1 vaip nädalas = 2 kudujat - max 8 vaipa kuus · padjad = 1 kuduja 4 padjakatet nädalas = 2 kudujat - 32 padjakatet kuus Arvestades asjaolu, et äriidee alles käivitub ja firmat ning selle tooteid veel ei tunta, siis arvestame esimesel kahel tegevuskuul 25 %-lise osatähtsusega maksimum tootmismahust. Hiljemalt 3.tegevuskuust planeerime tootmisvõimsust 50 % ulatuses ja alates 6. kuust 75 % maksimumvõimsusest. NB!
Vöö otsad on enamasti palmikutesse põimitud 56 palmikut. Selline vöö lõpetamise viis on väga iseloomulik ka teiste LääneEesti kihelkondade vöödele (Astel 1998). Tori kirikinnas Kindal on tumepruun muster hallil pinnal. Peraosa on hall; 2:2 soonik (vikkel). Hallil pinnal on 5 kitsast (2 ringi) tumesinist triipu. Muster on vöökirja ainetel geomeetriline. Piki kinnast kordub muster 4 korda. Ots ja pöial on täpilised. Kindad on kootud 1958.a. Kuduja ja annetaja on Joske Lilli, Johannese t.; Tori v., Metsaküla, Väljaotsa t. ERM A 563: 549(ab) Tumesinisel põhjal on valge geomeetriline kiri; tipule asetatud ruudud. Tehtud peenest korrutatud lõngast. Kinda pära (2 cm) 2:2 soonikus (vikkel). Muster on ka kinda kahandusel ja pöidlal. Kindad on kootud vahemikus 18571877. Omanik Liisa Mäekallas. Muuseumile annetas Herta Jürss Tori v., Muraka k. 1958.a ERM A 563: 2244 Pruunil pinnal on beez tammetõrukiri
Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei
Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei
oli sellele pihta läinud üks töömees oma kepiga, ja see oli pöörelnud ja seisma jäänud suunaga Firenze poole. II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt.
Oletame, et nii töö kui kapital mõlemad maksavad 25 krooni. Ja kogukulu on 100 krooni (vt. Tabel 8.3). Tabel 8.3 Samakulu joone võrrand Üldjuhul Kampsunikuduja 1. Muutuja Kogukulu TC TC=100 Töö hind PL PL=25 Kapitali hind PK PK=25 Töö kogus L Kuduja valik Kapitali kogus K Kuduja valik 2. Ettevõtte kogukulu PL*L+PK*K=TC 25L+25K=100 3. Arvutused (PL/PK)*L+K=TC/PK L+K=4 K= TC/PK - (PL/PK)*L K=4 - L 54
1). Tabel 7.1 Üldjuhul Kampsunikuduja 1. Muutuja Kogukulu TC TC=100 Töö hind PL PL=25 Kapitali hind PK PK=25 Töö kogus L Kuduja valik Kapitali kogus K Kuduja valik 2. Ettevõtte kogukulu PL*L+PK*K=TC 25L+25K=100 3. Arvutused (PL/PK)*L+K=TC/PK L+K=4 K= TC/PK - (PL/PK)*L K=4 - L Ettevõte toodaks odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga selises punktis, kus isokvandi puutub samakulu joont. 7
Tuntuim arankampsunitega seotud legend räägib, et igal perel olid välja kujunenud oma mustrikombinatsioonid ja nende paigutus kampsunil, nii et uppunud meremeest sai tema kampsuni abil identifitseerida. Selle legendi aluseks arvatakse olevat J. M. Synge'i 1904. aastal kirjutatud näidend Riders to the Sea ("Ratsanikud merre"), milles uppunu isik tehakse kindlaks käsitsi kootud riideesemete järgi. Tegelikult on näidendis mainitud ja identifitseerimiseks kasutatav ese lihtne sokk, mille kuduja ära tunneb silmade arvu ja kudumisel tehtud vea tõttu. Tõendid perekondlike mustrite süsteemse kasutamise kohta puuduvad. Mõned vanad kudujad kinnitavad perekondlike mustrikombinatsioonide kasutamist, teised eitavad seda. Küll aga on allikaid, mis kinnitavad, et kaluri kodukoha võis tema kampsuni järgi kindlaks teha. Samuti kooti kandja nimetähed kampsuni alumisse serva. 2.5 MERETSEREMONAALID , NENED HINGESTAV MÕJU MEREMEESTELE Meremeeste uskumused
hernhuutlik kirjasõna vennastekoguduse peamiselt käsikirjalised lauluraamatud, elulood, tegevuspäevikud, mida Eesti hernhuutlased koostasid ja Saksamaale liikumise keskusesse Herrnhuti lähetasid. Neilt ilmus ka üksikuid trükitud lauluraamatuid ja tõlkeid saksa pietistlikust kirjandusest. Hernhuutlaste liikumine (kui omalaadne protestiliikumine lutheri kiriku vastu) algas Eestis 1730. aastatel. homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur kivihunnik. humoresk lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Näiteks Juhan Liivi (18641913) "Juak" või Peet Vallaku (18931959) "Maanaine". huumor heatahtlik nali. Humoristlikes teostes muiatakse või naerdakse tegelaste käitumise, üksikute iseloomujoonte vms üle, seejuures suhtub autor tegelastesse poolehoiuga. Näiteks on huumorit kasutatanud August Kitzberg (18551927) teoses "Veli Henn" ja Oskar Luts (18871953) "Kevades"
Võrgusilmade suurus kujundati kaladi ümber. Kaladi (kalasi) oli puust või luust lame õhukeste servadega pulk, mille laiusest olenes võrgusilma suurus. Kootava võrgu silmade lahtihoidmiseks riputati selle alläärde luust või puust raskus (kutsikas, koer, kuersi). Valmiv võrk riputati järk-järgult võrguhargile. Püstise varrega hark kinnitub tallale, mille ühes otsas on kaks väikest jalga või põiktelg. Põiktelje otstes võivad olla rattad. Valmiva võrgu pikenedes tõukas kuduja harki jalaga järk-järgult kaugemale. Viru rannikul kasutati võrguharki, mille tallal tuli kudumise ajal istuda. 19. sajandi lõpupoole, kui võrke hakati poest ostma, jäid võrgukudumisriistad peamiselt püüniste parandamiseks. Lisaks eelmistele kasutati parandamisel veel sõrmenuga, mis kergendas sagedast niidilõikamist. Tekstiilitööd Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi-
» Ja ta pani oma käe lõbusalt ta õlale. Quasimodo ei liigatanudki. Coppenole jätkas: «Sa oled mul niisugune number, kellega ma heameelega lonksu kokku jooksin, maksku see mulle kas või tosin Tours'i naela *. Mis sina arvad?» Quasimodo ei vastanud. «Saatana pihta!» hüüdis sukakuduja. «Oled sa kurt või?» 2 7 Tõepoolest, ta oligi kurt. _Coppenole'i pealekäimine hakkas teda tüütama. Ta pöördus äkki nii hirmsa hammaste kiristamisega suka-kuduja poole, et flaami hiiglane tagasi kohkus nagu buldog kassi ees. Siis tekkis selle veidra isiku ümber hirmu ja aukartuse sõõr, mille raadius oli vähemalt viisteistkümmend sammu, üks vana eit seletas meister Coppenole'ile, et Quasimodo on kurt. «Kurt!» naeris sukakuduja oma laia flaami naeru. «Kuradi pihta, see on ju siis päris õige paavst!» «Hei, ma tunnen teda,» hüüdis Jehan, kes lõpuks kapi-teeli otsast maha oli roninud, et
sellest laiemalt rääkida ei maksa. Tühi jutt ja naer kestsid nii kaua, kuni perenaine jälle nende keskele ilmus. Krõõda silmad hiilgasid ilma nähtava vaimustuse põhjuseta ja ta keel käis pisut kangelt; tuju näis esiotsa kaunis hea olevat, läks aga kõhe tusaseks, kui ta nägi, et sepp ja Mai nii teineteise ligidal istusid, et kõige peenemgi saksa rätsep nende vahele ei oleks mahtunud. «L-lõpetage ju oma hirnumine!» käratses perenaine. «Häbi sulle, Maria! Kohe mine vaata, mis kuduja teeb!» Mai tõusis sõnakuulelikult üles ja läks teise tuppa. «Miks te ikka veel va maakeelt jahvatate?» taples perenaine edasi. «Oleks sest Villust vähemalt nii palju käsu, et mu lastele saksa keelt õpetaks! Te saate ju kõik tast aru, miks te siis ilmaski ei räägi!» «Ega me saksad ole,» urises Priidu. «Saksad ole!» osatas Krõõt. «Vaata nokameest! Sina palju tead, mis sa oled! Kui sa saksa keelt räägiksid, siis näeksid kõik kõhe, et sa pärisori ei ole.»
annaabi.ee 
