Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava URTIKAARIA Referaat Juhendaja: Erle Remmelgas , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Urtikaaria (nõgestõbi) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaarti meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini ja võivad nahapinnal püsida mõnest minutist mitmete tundideni (vt joonis 1). Joonis 1 Urtikaaria
URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2010 Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest Urtikaaria ehk nõgestõbi · kiirelt tekkivad kublad · sügelevad · võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate
● Eemaldab hästi pindmise ketenduse ● Annab nahale elastsuse ● Sobib lastele Emuõli kasutaminel tuleb hoolikas olla . Käia enne vannis või ujumas, et eemaldada naha pealispinnale kogunenud kreemide ja ravimite jäägid, muidu transpordib emuõli kõik need ained sügavale naha alla ning tekib plahvatuslik olukord URTIKAARIA (NÕGESTÕBI) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Mõnel lapsel on lööbega kaetud kogu keha, teisel on üks punnike siin, teine seal. Lööve võib kesta seni, kuni viirus veres ringleb. Koos paranemisega kaovad ka probleemid. Milline urtikaaria välja näeb? Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaart meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine.
Allergiat peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui kuus nädalat. Allergia võib olla päritud või omandatud. Omandatud allergiavorm esineb kõige sagedamini 18-25 aastastel. Külmaurtikaaria erinevad tüübid: · Esmase astme külmaurtikaaria naha seisund, mida iseloomustavad kublad ja esineb vihmase ning tuulise ilmaga, pärast kokkupuudet külmaga, kaasaarvatud kokkupuutes jääkuubikuga. Esineb enamjaolt külmale avatud piirkondades, st nägu ja käed. · Teise astme külmaurtikaaria naha seisund, mida iseloomustavad kublad, mis on tekkinud mõne seerumi või kreemi kõrvalnähust. Võib esineda üle keha, olenevalt kuhu allergiat tekitavat ainet määrida.
eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaratevool. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria) Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu. Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus ning õhupuudushood. DIAGNOOSIMINE Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja.
hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik. q Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon anafülaksia.(veresooned ahenevad äkki) Sümptomid q vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaravool. q Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria). q Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja lahtisust. q Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu. q Allergiast tingitud astamle on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diagnoosimine
ning surm võib saabuda näiteks hingamislihaste krampide tõttu. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad. Kui joogivett võetakse Ülemistest, peab vett pidevalt kontrollima, et lahustunud mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke
healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. SOOLATÜÜGAS URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Enamasti on urtikaaria lühiajalise kestusega ja iseparanev haigus, kuid krooniliseks muutudes põhjustab tõsiseid probleeme nii patsiendile kui arstile. Silmaümbruse hüperpigmentatsioon Esineb enamasti brünettidel naistel. On enamasti päriliku geneesiga. Kui lööve tekib silmalaugudele ja kulmudele, on tegemist hüpertüreoidismiga. ROSACEA,DEMODEKS, DERMATIID Rosaceaon kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgev
Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibulakoore leotist (300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele
*histamiinglobuliinravi- kui eelnev ravi ei anna tulemusi *kodu tolmuvabaks! *õige päevakava- RKK, karastamine, õige toit, 8imikule rinnapiim) , värske toit Nõgestõbi e. urtikaaria Nahale tekib nõgese kõrvetusega sarnanev lööve.Lööve levib kiiresti ja võib sama kiirest ka kaduda mõne tunni kuni ööpäeva jooksul. Piirdunud nahalööbega alal tekivad punetavad ja sügelevad kublad. Reaktsioon võib tekkida toiduvärvidest, säilitusainetest, aiandusaaduste kasvatamisel kasutatud väetistest ja nende toidu hulgast, seoses teiste toiduainetega, toidu säilitamise ja valmistamise viisist. Nõgestõve põhjused Nõgestõve põhjuseid on palju, sagedasemaks on toiduallergeenid, ravimid (penic, tsefalosporiinid, analgeetikumid), mitteallergilised (kroonilised põletiku kolded). Nõgestõve põhjused
kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele) Esmane kontakt farmakoniga - sensibiliseeritakse immuunsüsteem. Kliiniliselt ei avaldu. Järgnev kontakt farmakoniga - organismis olemas spetsiifilised antikehad - avaldub allergiline reaktsioon (võib olla väga tõsine). Anafülaktiline reaktsioon • Järsku tekkinud eluohtlik allergiline immuunreaktsioon. Sümptomid (sekundid, minutid): • punased sügelevad kublad • angioödeem (naha turse) • vererõhu järsk langus • südame rütmihäired • õhupuudus 11. Fotosensitiivsus. Ravimist põhjustatud naha valgustundlikkus Fotoallergiline reaktsioon Antigeen - antikeha vahendatud reaktsioon. Kliiniline pilt: lööve, sügelus Tekib 24-72 h jooksul pärast kokkupuudet päikesega Lokaalselt manustatavate ravimitega e. pealemääritavad Vajalik eelnev kokkupuude. fototoksiline reaktsioon
avastatavad sõrmede sisekülgedel naha vaatlusel luubiga. Sügeliskäigud tulevad paremini esile, kui peitsida nahka joodi või mõne muu värviva vedelikuga, kuna sügelislesta poolt kohestatud epidermis imab endasse rohkem värvainet. 3. Suuremad sõlmed ehk skabiese ektüümid Haige nahal esineb ka suuremaid sõlmi. Sellised elemendid esinevad tüüpilistel juhtudel meeshaigetel genitaalidel. 4. Villikesed ja kublad leiduvad sagedamini tundliku nahaga ja allergilisstel isikutel. 5. Ekskoriatsioonid ehk kratsimisjäljed on sagedamini nii tundlikel kui ka kroonilise kuluga isikutel. Kroonilise sügelishaigusega on tegemist siis, kui haigus on kestnud üle kahe kuu. Iseloomulik on rohke lööve, mis sageli komplitseerub mädapõletikuga. Sagedaseks tüsistuseks sügeliste korral on sekundaarse impetiigo lisandumine. Selliselt
Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim 16. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
sisalduvatele ainetele. Toiduainete talumatus oleneb sellest, milliste õietolmude vastu on inimene allergiline. Allergiline kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit ehk allergiline ekseem ehk allergiline nahapõletik on allergia liik, mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga. Tüüpilisteks kaebusteks on naha sügelus, punetus, lööve või isegi kublad (nõgestõbi). Kontaktallergeenid on kemikaalid, mis on võimelised pärast nahaga kokkupuutumist esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada. Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine on pikaajaline protsess, s.t allergiline reaktsioon ei teki kohe esmakordsel kokkupuutel ainega. Sageli on allergeeniga kokku puututud aastaid enne lööbe teket. Nahalööbe põhjal on raske
Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema. Eritavad kasvuained, mille toimel tekivad punased kublad. Mitu põlvkonda. Ainult emasisendid, suve keskel lennuvõimeline pk. Päevapikkuse lühenedes suguline pk, viljastatud emane lendab tagasi põhitoidutaimele ja muneb munad. Paju-kilpäi punane ja valge sõstar. Sügisel muneb emane kilbi alla munakogumiku ja sureb. Kevadel kooruvad vastsed, imevad läbi koore taimemahla. Emasvalmik eritab enda ümber vahaja kihi. Valmikud ja vastsed kahjustavad. Valged kilbid. Nokalised. Lutikalised. Marjalutikas valmik talvitub varisenud lehtede all
Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide kontraktsioon (kehatemp ja vererõhu regulatsioon), kutsub esile seedehormoonide vabanemist, reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, soodustab trombotsüütide agregatsiooni, on neurotransmitter ja melatoniini eellane. Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust.
Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim. 13. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
Põhjustajateks enamasti keemilised ained, nende hulgas kosmeetikavahendid, ravimid, toiduained, toiduainete konservandid ja elamutolm, loomakarvad, õietolmud. Allergiline nahapõletik võib tekkida allergeeniga kokkupuute kohas, kuid ka teistel kehaosadel või üle kogu keha. NÕGESTÕBI JA ALLERGILINE TURSE Sügelev kublaline lööve nahal, mis võib olla üksikute kupladena või suurte laatuvate kublalaikudena, võib esineda üldine halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesvalud, tursed. Kublad võivad tekkida ka limaskestadele - kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust. Allergeenidest põhjustavad nõgestõbe sageli ravimid, keemilised ained, toiduained, putukahammustused, vaktsiinid, seerumid. Lööbe põhjustena võivad arvesse tulla ka sooleparasiidid, suhkruhaigus, neeruhaigus, kilpnäärme ja munasarjade talitluse häired. Nõgestõve teket võivad soodustada närvitalitluse häired (stress, neuroosid),
intensiivselt paistma.(2) Päikeseallergia puhul tekivad nahale tugevasti sügelevad punnikesed, ägedama lööbe tunnuseks on villikesed, kirjeldab Tedremets. Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad paikades, mis saavad päikest kõige enam: näol, kaelal, dekolteepiirkonnal, labakätel ja säärtel, lastel ka kõrvadel. Tõsisema allergia puhul levib reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on tavaliselt riietega kaetud. Väga harva võivad päikesest nahale tekkida ka kublad, nõgeslööbe reaktsioon. Nahaarsti sõnul võib allergia teke intensiivse päikesekiirguse puhul aega võtta poolest tunnist kuni poole päevani.(2) Tihti tekitavad päikese UVA-kiired nahareaktsioone koostoimes mõne muu faktoriga: näiteks kui kasutatakse antibiootikume, suu kaudu manustatavaid antibeebipille, mõnd kõrgvererõhu- või südamerohtu. Sama oht esineb pealemääritavate kosmeetikumide ja parfüümide puhul,
Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim. 14. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, nõgeslööve, seedetrakti vaevused, nohu, astma) või eluohtlikud (anafülaktiline šokk). Nõgeslööve ehk urtikaaria- nahale tekivad sügelevad kublad (selle põhjus võib olla ka mitteallergiline). Atoopiline dermatiit- avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades (väikelastel põskedel, kooliealistel lastel liigeste painutuspiirkondades) Allergiline nohu- väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse) Astma- avaldub lastel pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kidunete ja vilinatena. 3
1. Allergiline dermatiit ja krooniline ekseem. Need on nahal avalduvad vormid. Dermatiidi ehk nahapõletiku korral esineb nahal punetus ja turse, ka valulikkus. Ekseemi iseloomustab pidev nähtav naha rakkude hävimine ja uutega asendumine. Nahk ketendab, tavaliselt ei talu päikest. Dermatiit võib ekseemiks üle minna. 2. Urtikaaria ehk nõgesetõbi. Iseloomulik on sügeleva lööbe ilmumine nahale, harvemini limaskestadele. Lööbe algul tekib kubel, mis aga kaob kiiresti. Kui kublad tekivad neelu, kõri ja bronhide limaskestale, ilmneb õhupuudus ja vedel röga. Tugev turse võib põhjustada kõri ahenemise ja lämbumise. . Urtikaariat põhjustav allergeen satub organismi kas naha, hingamisteede või suu kaudu. Võib olla ka kaasasündinud. Urtikaariat esile kutsuvate väliste tegurite hulka kuuluvad nõgese kõrvetus või teiste taimede toime, putukate (sääse, mesilase, herilase, sipelga, lutika) hammustus, kokkupuude kemikaalidega
kollaps, kõhulahtisus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta.Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaravool.Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria).Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja lahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu. Allergiast tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus- ning õhupuudushood. 12. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS) Immuunpuudulikkus on organismi kaitsevõime häire, mis on tingitud defektist immuunsüsteemi mingis lülis: antikehade T-rakkude, kombineeritud, komplimendi või fagotsütoosi puudulikkus
annaabi.ee 
