Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Instru- Lugemid latilt mm kõrguskasv kõrgused Jaama nr kti nr. ud mendi ud või horison vahe- relatiivse kaugus tagumis eesmis di
21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumis eesmis punktid ± mm ± mm kõrgus d ed (m) elt elt
ne 1 e programm, mis paneb linnu lendama niikauaks, kuni ta puurist välja. ndu modelleeritakse järgmiselt: asukoht muudetakse juhusliku vertikaalse ja horisontaalse rra. Juhusarvude tekitamine on näidatud joonisel 2. se paus 0,1 s. Programmi Paus teksti leiate jooniselt 1. kordub, kuni lind saab puurist välja. e väljastatakse tehtud sammude arv, läbitud teekond trites (1pt ~ 25.4/72 mm) ja aeg. ne 2 e programm Tagasi, mis paigutab linnu algseisu ehk puuri kti. algväärtustamine us [a,b] ahemiku lõpp de genereerimine Aste Arv 5 0 Arvuta Tagasi Ülesanne 1 Koostage programm Arvuta, mis kontrolib kasutaja liitmise oskust ning teeb järgmist. 1. Küsib kahe arvu liitmise tulemust. Arvud genereeritakse juhuslike arvude generaatori RND abil vahemikus 1 kuni 30. 2. Kasutaja vastab. Kui vastus on õige, liigub õhupall vasakule
rin G ru s t e tekstiilidisaini tähendust oluliselt 22 kunäitu as s i t i laiendanud isikunäituse 8 Is urema riig "Undefined Useful Objects" eest 4 su kti ü le l Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ro je a ai p m 2013 aasta noor tekstiilikunstnik a LEIUTISED Pillowhuggeri nime kandev padi reageerib inimese puudutusele: kui seda käega katsuda, tekib padjale valgusjälg Tekstiil koosneb 100% ringlussevõetud plastist Aasta ettevõtte auhinnaks oli
juuksur Terje Teder Ko s m e et i k J u u ku r Solaarium Salongis müüakse: JOICO, TIGI Bed Head, TIGI Catwalk, TIGI S factor, Amer ican Crew, Kevin.Murphy, Rich Pure Luxur y, Australian Gold, Mar ia Galland tooteid. Mõned näited SalonBotique töödest Ilusalong Stiil Lahtiolekuaeg: E 8:00 15:00 T R 8:00 19:00 L 8:00 15:00 Kontakt: Liiva 11, Võru Kol l e kti iv i k uul uvad : j uuk s ur A nnik a L ui k 52159 49 j uuk s ur M e rl e L ust 5148 48 4 küü net e hnik E va L ii va 5189371 küü net e hnik A ir e L e pl a 50 315 52 küü net e hnik , pe dik üü r Hel e r i Hi iest e 53 4574 06 Võrdlus: Võru SalonBotique Asukoht on kesklinnas esimesel korrusel. Ruumid on avarad, ventilatsioon piisav. Valgustus on väga hea, aknad annavad valgust juurde. Maniküüripediküüri aknad võiksid suuremad olla.
ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C]
pöörlemissuunale, mis on vastupidine tegeliku pöörlemissuunaga vaadeldaval hetkel; energia neeldub samuti reostaadis kui ka mootori mähistes. Dünaamiline pidurdus on teostatav kahes variandis: võõr- ja endaergutusega. Endaergutustega dünaamiline pidurdus leiab suhteliselt vähest kasutamist, peamiselt avariipidurdusena. 9. Alalisvoolu- haruvoolumoolori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IR E=k T=kTI U-võrgupinge, Eankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud, I-ankruahela vool, -nurkkiirus, T-mootori elektromagnetiline moment, magnetvoog pooluse kohta, R-ankruahela kogutakistus 10. Sama mootori kiiruse reguleerimine Alalisvoolu-haruvoolumootori puhul on kasutatav terve hulk kiiruse reguleerimise viise: 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik U I R Rl
töötukassas. Plaan on käia tööl 6 kuud, et võtta end arvele Eesti töötukassas, mis võimaldab taotleda koolitusi kuni 2000 ning maksab ka stipendiumit ning sõidutoetust. Võimalus on toatleda õppelaenu 1750 , millega on võimalik tasuda elamiskulude eest. Üürikorteri hind on umbes 200 kuus, kuid ilmselt on võimalik elada ka tudengitele mõeldud ühiselamus, mis oleks kordades odavam. 3. EELARVE PROJE KTI 'PEALI NNA' EELAR VE Jnr planeeritud aeg kulu liik ühi ühik kogu summ allikas kuludokum makse tegevus k u s a ent tähtae hind g 1. Koolitustasu sept.12 koolitusku tk 1 1 1 050 töötukassa arve sept.1
2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi lisaks eelpool nimetatutele. Murrete erinevused Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam................................................................
15 SHARABAEV Segey KAZ 79,5 15,5 15,5 16,0 15,5 16,0 DNF 2 PANIN Ivan RUS 74,5 14,0 14,5 15,0 13,5 14,5 DNS 13 POLUSHIN Vladimir KAZ 70,0 14,5 15,5 15,5 15,5 15,0 DNS 33 DVORAK Miroslav CZE 78,5 16,5 16,5 16,5 16,0 16,0 DNS 34 SLAVIK Tomas CZE 66,0 14,0 14,0 13,5 13,5 14,0 DNS eks on mõned reeglid. sõltuvad hüppe pikkusest ja kohtunike poolt antud stiilipunktidest. kti. N: 100m hüppe eest saab 60 + 10*2 = 80 punkti; 85m hüppe eest saab 60 - 5*2 = 50 puntki. hvem stiilipunkt jäetakse kõrvale). use punktidele lisaks 16 + 15,5 + 16 = 47,7 punkti. anik stardib suusasõidule esimesena, väiksema punktisumma omanik viimasena. üppetulemuseks 135,5 punkti, siis sportlane, kes sai hüppe eest 127,5 punkti, stardib suusarajale oht on täidetud, siis tuleb abiveerud peita. Lõpptulemus Koht 24:22,3 1
1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 3 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 2.1. Mulgi murre 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Triin Pille DIELEKTRIKUD JA NENDE KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: ELEKTRIMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm KTI 11/21 Juhendaja: Uuno Muiste Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja massi vähendamine sides ja infotehnoloogias, töötamine raskendatud tingimustes (erinevad temperatuurid,kiirgused jms) esitavad järjest rangemaid nõudmisi
Kassareserv 3000 Nõudehoiused 20000 + 10000 = 30000 Laenud 27000 Kokku 30000 Kokku 30000 b) NB! Järgnev küsimus baseerub küsimuses (a) arvutatud bilansil. Kui palju suurenesid nõudehoiused õ d h i d ningi llaenud d arvestades t d multiplikaatorefekti. lti lik t f kti Nõudehoiused suurenesid 20000 võrra ja laenud 18000 võrra. c) Ootamatult võeti pangast nõudehoiuselt välja 1000 ühikut raha välja( tekkis väljavool, mis omakorda võimendus) Viige panga bilanss uuesti tasakaalu arvestades eelmist T- accounti. accounti Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14 Kõigepealt leiame, kui suur on multiplikaatoriefekt
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ..
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord......
Kadri Plaks Kliendirahulolu uuring Turu-uuringud-projekt Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 71/81 Juhendaja: Marge Täks Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................................................3 Uurimismeetod .............................................................................................................4 Küsitlusleht...................................................................................................................6 Uuringu tulemused...........................
Vastus: Pindala S1 on tarbija tuluefekt ja arvuliselt S1 = 2*4 / 2 = 4 ühikut Pindala S2 on tootja tuluefekt ja arvuliselt S2 = 1*4 / 2 = 2 ühikut 5 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 13. Kuidas tekib tootjate tuluefekt? 14 Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine? 14. 15. Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja t l f kti ning tuluefektiga i tuluga? t l ? Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2 ...siis 2. siis mõjutab maksu
A IS 1200 1500 A 3600 4500 Q A=300 Q= ksp A= 3* 300 Q=900 I punkt Iga kt IS kõ kõverall iiseloomustab l t b ttasakaalupunkti. k l kti 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r 1. Punktis a puudub tasakaal i t intressimäära i ää re juures j (eksisteeriks r1 juures), sissetulekute Qa puhul. r1 2. Tulemus: madal intress
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17
5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6 6. Ult h li keevitatavate Ultraheli k it t t detailide d t ilid kokkusurutud k kk t d kontakti k t kti rakendatakse k d t k ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Priit Põdra 4. Ainesliited 5 K Keevisliidete i liid t eelise li jaj puudused d d K
vähendada ja võimaluse korral kõrvaldada.) · Last on vaja armastada sellisena, nagu ta on. Kuidas vähendada hindamiskirge? Igaliiki aineõpetajad tahaksid aina hindeid panna. Samas on raske leida kaht isikut (sh hindamistõve põdejat), kes vastaks enam-vähem sarnaselt järgmistele küsimustele. · Keda või mida hinnatakse ? · Miks hinnatakse? · Mis hindamisega kaasneb? · Mida hindamistulemustega peale hakata? Vaidlus. · Eksperiment KTI-s "Organisatsiooni maine". Enamasti ei ole hindamise tulemus arusaadav ega informatiivne Õpetajad, õpilased ega nende vanemad ei tea tegelikult, · mida (keda) oleks vaja ja oleks võimalik hinnata, · mida tegelikult hinnatakse, · kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele toimivad, · mida võiks hinnete põhjal järeldada, · mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne. Tuleb ette, et · (head) hinded muutuvad eesmärgiks;
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule.........................................................................................
5 Ni-i, .:l.i[L...Artul
xuou",.....F.!i.t
l!-.....
VONKUMISEDia LAINED 05. detsember200i
I r. Vonkumi'r.e v6rran
5 Ni-i, .:l.i[L...Artul
xuou",.....F.!i.t
l!-.....
VONKUMISEDia LAINED 05. detsember200i
I r. Vonkumi'r.e v6rran
elastsus mõõdab kui palju nõudluskõvera kaldega. nõudlus reageerib hinnale. Rusikareegel: R ik l Mida Mid lamedam l d on nõudluse õ dl kõver kõ etteantud tt t d punkti kti juures, j seda d suurem on nõudluse hinna elastsus. Mida järsem on nõudluse kõver etteantud punkti juures, seda väiksem on nõudluse hinna elastsus. 36 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz 1
1/12/2014 Kukk Eliisa 5 320 1,600 244 1,356 1/13/2014 Mägi Ultra 2 300 600 92 508 1/14/2014 Nõmmik Aragorn 2 380 760 116 644 1/15/2014 Kuusk Eliisa 4 320 1,280 195 1,085 1/16/2014 Kukk Aura 2 380 760 116 644 Kokku: 37 13,560 2,068 11,492 eselt eerib kti (rida). akse otsimisel ja misel a mitu võtit ötajad ood - võti mi mi - võti eg ood - võti mi mi - võti eg Müügid kuupäev müüja mark arv / hind / maksumus_käibemaksuga / käibemaks / maksumus_käibemaksuta Müügid kuupäev
........ 6 6.2 Ellips....... ..... ....23 2.2 Punktikolmvaade.Projektsioonid koordinaatide jiirgi ......,........7 5.3 Kr uvijooned ............. ..........24 2.3 Sirgjoonekaksvaade. 5.4 Pindadest ja nendekujutamisest.......24 Si r g ej d l g p u n kti d .................75.5 P66r dpinnad ....................25 2.4 Eriasendilised sirged .......... I 5.6 Joonpinnad ... ...26 2.5 Sirgloigu pikkusja kaldenurgad ............ 9 5.7 UtOiseC teistj€ir kupinnad............ .......27 2
0 29 1 25 6 5 3 4 1 25 7 17 11 19 10 17 10 18 7 6 4916.331 13 Loo risttabel (PivotTable), mis iseloomustab ostude keskmisi summasid tegevusvaldkondade ja asukoha järgi . Ümarda tulemused 2 kohta peale koma. Kliend i Kliendi hinnan hinnan Esmakonta Ostude g g kti Ettevõtt Ostude summa teenin kaubal kuupäev e suurus arv kokku dusele e Tegevusvaldkond 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 Haridus, teadus 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 Haridus, teadus 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 Haridus, teadus 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 Haridus, teadus 10/11/2005 140 26 2,106
010 0.014 0.026 12.4 0.003 0.004 0.005 0.007 0.009 0.014 0.026 Asetades koordinaatide algpunkti koormatud ala keskpunkti (joonis 6.5), B /2 y dy L /2 dx p x R z Jo on is 6.5 S k eem ü htlase ko orm use ga p ristkü lik u k esk p un kti all tek k iv a ve rtik aalp in g e m äära m isek s saab leida pinged keskpunkti läbival vertikaalil 62 2p 2BLz( B2 + L2 + 8 z2 ) BL z = + arctan (6.13)
a palub täpsustada vastupidisel juhul; näide: "Kirjuta enda jaoks kõige edukam taasiseseisvunud an", ülejäänud vastuste korral "palun täpsustage (aasta ei jää õigesse vahemikku)"; Hinnang Õige vastus 2 80 2 48 2 Vett 2 Sinine Must Valge palun täpsustage 29 se korral; nkti suurema eksimuse korral ; kti; president" - 2 punkti vastustele "Meri", "Rüütel", m taasiseseisvunud Eesti aegne aasta" - kku)"; 1.12.2010 3 1 140 2.12.2010 4 0 3.12.2010 5 0 Ringkiri (tegelikust elust) 4.12.2010 6 0 On 2010 aasta detsember, teie emaili saabub ringkiri. See ü 5.12.2010 7 0 6.12.2010 1 0 vaid kord iga tuhande aasta jooksul, teatab teile sõnumi, mis 7.12.2010 2 0 kurjaga kui otsustate ringi katkestada
annaabi.ee 
